Javascript is required

Aukohtu tegevuse ülevaade ja kokkuvõtted

Aukohtu lahendite ülevaated alates 1995. aastast leiate parempoolsest menüüst.

2023. aasta ülevaade ilmub 2024. aasta kevadel.


 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2022. AASTAL 

2022 aastal esitati aukohtule kokku 166 kaebust, nendest 36 tulid üle 2021. aastast. Aukohus jõudis 24 istungi jooksul arutada 145 erinevat kaebust. Edastatud kaebustest 18 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2023. aastal, lisaks jätkub 2023. aastal ka kolme juba algatatud aukohtumenetluse arutamine.  

Need 145 kaebust, mida aukohus arutas 2022. aastal, olid seotud 163 advokaadi tegevusega. Sealhulgas 30 advokaadi suhtes arutas aukohus aasta jooksul kahte või enamat kaebust, kusjuures ühe advokaadiga oli seotud lausa 9 erinevat kaebust ja kolme advokaadi suhtes arutati 5 erinevat kaebust. 

Kaebustest, mida aukohus 2022. aastal arutas, oli 108 esitatud eraisikute poolt11 oli erinevate kohtute pöördumised2 kaebust esitas prokuratuur ning 4 kaebust oli esitatud muu avalikõigusliku juriidilise organi poolt (Tallinna Vangla, kohtutäitur, Patendivolinike Koda, Transpordiamet). Lisaks arutas aukohus 3 kaebust, mis olid esitatud teise advokaadi poolt ning 17 kaebust, mida arutati advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel). Arutatud kaebustest 42 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 2 kaebust pankrotihalduri tegevusega. 

Aukohus algatas 2022. a aukohtumenetluse 36 korral ning arutas 14 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust. Aukohus määras aasta jooksul 6 distsiplinaarkaristust, millest 3 oli noomitus, 2 oli rahatrahv ning 1 korra karistati kõige karmima võimaliku karistusega ehk advokatuurist välja heitmisega. Aukohtumenetlus lõpetati 29 korral advokaati karistamata, kuid nendest 18 korral juhiti siiski advokaadi tähelepanu vajadusele olla edaspidi kutse-eetika nõuete järgimisel hoolsam. Üks menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga, 5 menetlust lõppes seoses sellega, et advokaat oli aukohtumenetluse kestel advokatuurist välja arvatud või heidetud. Asjade õigeks lahendamiseks peatas aukohus 3 algatatud menetlust ja 3 aukohtumenetlust jätkub 2023. aastal 

Aukohus otsustas 75 korral menetlust mitte algatada, kuid nendest 5-l korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Aukohus jättis 21 kaebust läbi vaatamata. Kaebuste läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli enamasti kaebuses esinenud puudus (nt võõrkeelne kaebus, kaebusel puudus allkiri), mida ei kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul või asjaolu, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. 5 juhul jättis aukohus kaebuse läbi vaatamata aga põhjusel, et aukohtul puudub asja lahendamiseks pädevus, sest kaebus oli esitatud isiku peale, kes oli advokatuurist välja arvatud või välja heidetud. Ühel juhul võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi. 

Kuigi 2022. aastal määrati distsiplinaarkaristusi vähem kui eelnevatel aasatel, pidas aukohus ühel korral vajalikuks rakendada advokaadi suhtes kõige karmimat karistust – advokatuurist välja heitmist. Viimati määras aukohus nii karmi karistuse 10 aastat tagasi ehk 2012. aastal.  Väiksemate rikkumiste puhul, mis aukohtu hinnangul distsiplinaarkaristust ei vääri, piirdub aukohus advokaadi tähelepanu juhtimisega tema tegevuses esinevatele probleemkohtadele. 2022. aastal oli selliseid olukordi kokku 22.  

Peamised põhjused aukohtu poole pöördumisel on igal aastal sarnased – rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine jne), arvamus, et advokaat on olnud lugupidamatu kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes või erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmine, RÕA asjades määratud esindajaga ühenduse mittesaamine jms). Ette heidetakse ka huvide konfliktis tegutsemist, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamist. Aukohtu poole pöörduti korduvalt etteheidetega vastaspoole advokaadi suhtes, kuid enamasti olid need etteheited tingitud pingetest kaebaja ja advokaadi kliendi vahel.  

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2021. AASTAL 

2021. aasta I kvartalis oli aukohtu esimeheks Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Aleksei Kelli ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk.

09.03.2021 kuni 15.03.2021 toimus advokatuuri üldkogu, mille käigus valiti aukohtusse uued vandeadvokaatidest liikmed. Alates 15.03.2021 on aukohtu vandeadvokaatidest liikmeteks Liina Linsi, Andres Aavik, Tõnis Tamme ja Mari Männiko ning asendusliikmeteks vandeadvokaadid Erki Kergandberg, Carri Ginter ja Rene Frolov. Alates 04.06.2021 on aukohtu kohtunikust liikmeteks Ingeri Tamm ja Marget Henriksen ning kohtunikust asendusliikmeks Heili Sepp. Lisaks on aukohtu asendusliikmeks ka õigusteadlane Jaan Ginter.

2021. aastal esitati aukohtule 164 uut kaebust ning toimus 22 aukohtu istungit. Kuna aukohtule esitatavate kaebuste arv tõuseb järjepidevalt, arutab aukohusühel istungil tavapäraselt 9 kuni 14 erinevat kaebust. Kokku jõudis aukohus 2021. aastal arutada 145 erinevat kaebust, millest 6 puhul oli aukohtumenetlus alustatud juba 2020. aastal. Kõigist eelmisel aastal esitatud kaebustest 25 aukohus 2021. aastal arutada ei jõudnud, mistõttu nende osas toimub menetluse alustamise otsustamine 2022. aastal.

2021. a arutatud 145 kaebust olid seotud 174 advokaadi tegevusega ehk 11 korral sisaldus ühes kaebuses etteheiteid kahe või enama advokaadi suhtes. Kokku esitati kaebuseid 117 erineva advokaadi tegevuse peale, nendest 32 kohta esitati 2021. aastal rohkem kui üks kaebus. Kaebustest, mida aukohus 2021. aastal arutas, 110 olid esitatud eraisikute poolt, 12 erinevate kohtute või kohtunike poolt, 2 kaebust esitas prokuratuur ja 1 kaebuse esitajaks kohalik omavalitsus. Lisaks arutas aukohus 5 kaebust, mis olid esitatud teise advokaadi poolt ning 11 kaebust, mis algatati advokatuuri enda algatusel. Arutatud kaebustest 72 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 2 kaebust pankrotihalduri tegevusega.

Aukohus algatas 2021. a aukohtumenetluse 36 korral ning arutas 6 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust. 10 korral määras aukohus advokaadile karistuse, nendest 2 korral rahatrahvi ning 8 korral noomituse. 22 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, kuid nendest 14 korral juhiti siiski advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsuti advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Kaks algatatud menetlust lõppes pooltevahelise kompromissiga ning 15 kaebuse menetlus jätkub 2022. aastal. 88 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 10 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. 12 kaebust jättis aukohus läbi vaatamata. Kaebuste läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli enamasti kaebuses esinenud puudused (nt võõrkeelne kaebus), mida ei kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul või asjaolu, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. Kahel juhul jättis aukohus kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et aukohtul puudub asja lahendamiseks pädevus. Kahel korral võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi.

Aastas arutab aukohus umbes 10 kaebust, mis aukohtu hinnangul sisaldab advokaadi tegevuses tõsisemaid rikkumisi, mis väärivad distsiplinaarkaristust. Väiksemate rikkumiste puhul, mis aukohtu hinnangul distsiplinaarkaristust ei vääri, piirdub aukohus advokaadi tähelepanu juhtimisega tema tegevuses esinevatele probleemkohtadele. 2021. aastal oli selliseid olukordi kokku 24.

Peamised aukohtu poole pöördumise põhjused 2021. aastal olid rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine jne), advokaadi lugupidamatu suhtumine kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmine, RÕA asjades määratud esindajaga ühenduse mittesaamine jms), huvide konfliktis tegutsemise kahtlus, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamine jms. Aukohtu poole pöörduti korduvalt ka etteheidetega vastaspoole advokaadi suhtes, kuid enamasti olid need tingitud pingetest kaebaja ja advokaadi kliendi vahel.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2020. AASTAL 

Aukohtu esimeheks oli 2020. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk.

2020. a toimus 22 aukohtu istungit. Kokku arutati 136 kaebust 150 advokaadi tegevuse peale. 2020. a kaevati kokku 100 erineva advokaadi tegevuse peale. 11 kaebust esitasid erinevad kohtud ja kohtunikud, ühe kaebuse Politsei- ja Piirivalveamet, ühe kaebuse vangla ning 2 kaebust erinevad kohalikud omavalitsused. 9 kaebuse arutamise algatas advokatuur ise ning kolmel juhul oli kaebus esitatud kolleegi poolt. Arutatud kaebustest 52 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 4 kaebust pankrotihalduri tegevusega.

Aukohus algatas 2020. a aukohtumenetluse 30 korral ning arutas 5 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust. Kolmel korral otsustati advokaati karistada noomitusega ning viiel korral rahatrahviga. 27 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, juhtides 6 korral advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsudes advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Üks menetlus lõpetati, kuna kaebuse esitanud isik võttis oma kaebuse tagasi, ühe menetlusse võetud kaebuse menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga ning kuue kaebuse menetlus jätkub 2021. aastal. 88 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 20 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Kahel korral võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi.

Peamised aukohtu poole pöördumise põhjused olid rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), kliendi vara hoidmise juhendi rikkumine, advokaadi lugupidamatu suhtumine kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele ning advokatuuri pöördumistele vastamata jätmine), huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamine, advokaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2019. AASTAL 

Eesti Advokatuuri aukohtusse kuulusid 2019. aastal vandeadvokaadid Andres Aavik (esimees), Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk.

2019. a toimus 23 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 143 kaebust 156 advokaadi tegevuse peale. 2019. a kaevati kokku 105 erineva advokaadi tegevuse peale. 13 kaebust esitasid erinevad kohtud ja kohtunikud, ühe Justiitsministeerium ja ühe prokuratuur. 14 kaebuse arutamise algatas advokatuur ise ning 7 juhul oli kaebus esitatud kolleegi poolt. Arutatud kaebustest 67 olid seotud riigi õigusabi asjadega.

Aukohus algatas 2019. a aukohtumenetluse 35 korral ning arutas 12 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust. Kaheksal korral otsustati advokaati karistada noomitusega ning üheksal korral rahatrahviga. 24 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, juhtides 13 korral advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsudes advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Üks menetlus lõpetati, kuna kaebuse esitanud isik võttis oma kaebuse tagasi, ühe menetlusse võetud kaebuse menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga ning 5 kaebuse menetlus jätkub 2020. aastal. 66 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 16 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Üheksal korral võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi.

Peamised aukohtu poole pöördumise põhjused olid rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), kliendi vara hoidmise juhendi rikkumine, advokaadi lugupidamatu suhtumine kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele ning advokatuuri pöördumistele vastamata jätmine), huvide konfliktis tegutsemine, AdvS § 40 lg 3 rikkumine, patroneerimise nõude ebapiisav täitmine, advokaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2018. AASTAL

Aukohtu esimeheks oli 2018. a vandeadvokaat Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk.

2018. a toimus 23 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 123 pöördumist 132 advokaadi tegevuse peale. 2018. a kaevati kokku 92 erineva advokaadi tegevuse peale. Nendest 100 korral tegid aukohtule ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks eraisikud, 12 korral erinevad kohtud ja kohtunikud, 1 korral Justiitsministeerium, 1 korral prokuratuur, 4 korral advokaadid ning 9 korral Eesti Advokatuur. Arutatud kaebustest 63 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 2 oli seotud pankrotihalduri tegevusega.

Võrdluseks, et 2017. a arutas aukohus 101 kaebust, 2016. a 123 kaebust, 2015. a 101 kaebust, 2014. a 125 kaebust, 2013. a 132 kaebust, 2012. a 65 kaebust, 2011. a 71 kaebust ja 2010. a 69 kaebust.

Aukohus arutas 2018. a kahte 2017. a menetlusse võetud kaebust ning algatas aukohtumenetluse 46 korral. Nendest 5 korral otsustati advokaati karistada noomitusega ning 1 korral rahatrahviga. 21 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, juhtides 9 korral advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsudes advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. 6 menetlust lõpetati, kuna kaebuse esitanud isik võttis oma kaebuse tagasi, 3 menetlusse võetud kaebust lõppes pooltevahelise kompromissiga ning 10 kaebuse menetlus jätkub 2019. a. 74 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 12 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. 3 korral võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi ning 1 korral saavutasid pooled omavahel kompromissi.

Peamised aukohtu poole pöördumise põhjused olid rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), advokaadi lugupidamatu suhtumine kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele ning advokatuuri pöördumistele vastamata jätmine), huvide konfliktis tegutsemine, AdvS § 40 lg 3 rikkumine, patroneerimise nõude ebapiisav täitmine, advokaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2017. AASTAL

Aukohtu esimeheks oli 2017. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk.

2017. a toimus 22 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 101 pöördumist 104 advokaadi tegevuse peale. 2017. a kaevati kokku 78 erineva advokaadi tegevuse peale. Nendest 80 korral tegid aukohtule ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks eraisikud, 12 korral erinevad kohtud ja kohtunikud, ühel korral kohalik omavalitsus ning 8 korral Eesti Advokatuur. Arutatud kaebustest 60 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning üks oli seotud pankrotihalduri tegevusega.

Võrdluseks, et 2016. a arutas aukohus 123 kaebust, 2015. a 101 kaebust, 2014. a 125 kaebust, 2013. a 132 kaebust, 2012. a 65 kaebust, 2011. a 71 kaebust ja 2010. a 69 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste arv on 2016. a võrreldes 2015. a olulises ulatuses kasvanud.

Aukohus arutas 2017. a kolme 2016. a menetlusse võetud kaebust ning algatas aukohtumenetluse 30 korral. Nendest 7 korral otsustati advokaati karistada noomitusega, kahel korral rahatrahviga ning ühel korral kutsetegevuse peatamisega üheks aastaks. 14 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, juhtides 6 korral advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsudes advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Kolm menetlust lõpetati, kuna kaebuse esitanud isik võttis oma kaebuse tagasi, üks menetlusse võetud kaebus lõppes pooltevahelise kompromissiga ning kahe kaebuse menetlus jätkub 2017. a. 67 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 9 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele mittevastamine), huvide konfliktis tegutsemine, riigi õigusabi korras õigusabi osutamisel lisaraha võtmine, advokaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2016. AASTAL

Aukohtu esimeheks oli 2016. a vandeadvokaat Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvo­kaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtu­nikud Indrek Parrest ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaa­tidest Raivo Laus, Tõnis Tamme, Leon Glikman ja kohtunikest Anu Tammeniit.

2016. a toimus 24 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 123 pöördu­mist 137 advokaadi tegevuse peale. 2016. aastal kaevati kokku 96 erineva advokaadi tegevuse peale. Nendest 102 korral tegid aukohtule ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks eraisikud, 14 korral erinevad kohtud ja kohtunikud, ühel korral vangla, ühel korral Politsei- ja Piirivalveamet ning viiel korral Eesti Advokatuur. Arutatud kaebustest 76 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning üks oli seotud pankrotihalduri tegevusega.

Võrdluseks, et 2015. aastal arutas aukohus 101 kaebust, 2014. aastal 125 kae­bust, 2013. aastal 132 kaebust, 2012. aastal 65 kaebust, 2011. aastal 71 kaebust ja 2010. aastal 69 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste arv on 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga olulises ulatuses kasvanud.

Aukohus arutas 2016. aastal kahte 2015. aastal menetlusse võetud kaebust ning alga­tas aukohtumenetluse 33 korral. Nendest 7 korral otsustati advokaati karistada noo­mitusega, 21 korral lõpetati menetlus advokaati karistamata, juhtides 13 korral advo­kaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsudes advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele, 1 menetlus lõpetati, kuna kaebuse esita­nud isik võttis oma kaebuse tagasi ning 6 kaebuse menetlus jätkub 2017. aastal. 102 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada, millest 12 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kva­liteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommuni­katsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele mittevastamine), huvide konf­liktis tegutsemine, riigi õigusabi korras õigusabi osutamisel lisaraha võtmine, advo­kaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2015. AASTAL

Aukohtu esimeheks oli 2015. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Raivo Laus, Tõnis Tamme, Leon Glikman ja kohtunikest Anu Tammeniit.

2015. a toimus 22 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 101 kaebust 80 advokaadi tegevuse peale. Nendest 85 korral tegid aukohtule ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks eraisikud, 8 korral erinevad kohtud ja kohtunikud, ühel korral vangla, ühel korral prokuratuur, ühel korral Kaitsepolitseiamet, ühel korral Justiitsministeerium, ühel korral Õiguskantsleri büroo, ühel korral advokatuuri juhatus ning kahel korral algatas aukohus ise menetluse. Arutatud kaebustest oli 67 seotud riigi õigusabi asjadega ning üks oli seotud pankrotihalduri tegevusega.

Võrdluseks, et 2014. aastal arutas aukohus 125 kaebust, 2013. aastal 132 kaebust, 2012. aastal 65 kaebust, 2011. aastal 71 kaebust ja 2010. aastal 69 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste arv on võrreldes eelmiste aastatega veidi langenud, kuid võrreldes kaebuste arvuga perioodil 2010-2012 tõusnud. Eelkõige on see tingitud 30.04.2013. a juhatuse otsusest muuta advokatuuri töökorraldust kaebuste menetlemisel. Nimetatud otsuse kohaselt ei vaata juhatus advokatuurile esitatud kaebusi enam ise läbi, vaid edastab need kohe aukohtule aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks.

Aukohus algatas 2015. aastal aukohtumenetluse 18 korral, kuid ei tuvastanud ühegi advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, 83 korral otsustas aukohus menetlust mitte algatada. Aukohus pidas 22 korral vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsuda advokaate üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Ühel korral lõppes aukohtumenetlus poolte vahel kompromissi sõlmimisega.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid, huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi tasuvaidlused jms.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2014. AASTAL 

Aukohtu esimeheks oli 2014. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Raivo Laus, Tõnis Tamme ja Leon Glikman.

2014. a toimus 24 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 125 kaebust 136 advokaadi ja 5 advokaadibüroo tegevuse peale. Võrdluseks, et 2013. aastal arutas aukohus kokku 132 kaebust, 2012. aastal kokku 65 kaebust, 2011. aastal kokku 71 kaebust ja 2010. aastal 69 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste arv on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, kuid siiski võrreldes kaebuste arvuga perioodil 2010.-2012. aastal tõusnud. Eelkõige on see tingitud 30.04.2013. a juhatuse otsusest muuta advokatuuri töökorraldust kaebuste menetlemisel. Selle otsuse kohaselt juhatus ei vaata enam läbi isikute kaebusi, vaid edastab need kohe aukohtule aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks. Arutatud kaebustest oli 79 seotud riigi õigusabi asjadega ning üks oli seotud pankrotihalduri tegevusega.

Aukohtumenetluse algatamiseks pöörduti aukohtu poole kokku 118 korral. Nendest eraisikud tegid aukohtule ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks 90 korral, erinevad kohtud ja kohtunikud 16 korral, vanglad kahel korral, prokuratuur kolmel korral, Politsei- ja Piirivalveamet ühel korral, advokaadid kolmel korral ja kolmel korral algatas aukohus ise aukohtumenetluse.

Aukohus algatas 2014. a aukohtumenetluse 25 korral, millest 7 korral tuvastati advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis ning kohaldati advokaadi suhtes karistust. Viiel korral karistati advokaati noomitusega ja kahel korral rahatrahviga.

Kahel korral lõppes aukohtumenetlus poolte vahel kompromissi sõlmimisega ja kahel juhul loobuti kaebusest. Ülejäänud juhtudel on aukohus menetluse lõpetanud ilma distsiplinaarkaristust määramata, kuid nendest 18 korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

90 korral otsustas aukohus aukohtumenetlust mitte algatada, nendest 16 korral pidas aukohus siiski vajalikuks advokaadi tähelepanu juhtida tema tegevuses esinevatele pisiminetustele ning kuuel korral ei algatatud aukohtumenetlust seoses aegumisega.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele 2014. aastal olid järgnevad: rahulolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid, huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi tasuvaidlused.

Aukohtu otsuseid vaidlustati 14 korral halduskohtus, neist kümnes asjas on kohtumenetlused veel pooleli. Kahel korral kaebus tagastati, ühel korral jäeti kaebus rahuldamata ja ühel korral loobuti kaebusest.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2013. AASTAL

Aukohtu esimeheks oli 2013. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Raivo Laus, Tõnis Tamme, Leon Glikman ja kohtunik Anu Tammeniit.

2013. a toimus 26 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 132 kaebust 118 advokaadi (80 erineva advokaadi) ja 3 advokaadibüroo tegevuse peale. Võrdluseks, et 2012. aastal arutas aukohus kokku 65 kaebust, 2011. aastal kokku 71 kaebust ja 2010. aastal 69 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste arv on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud. Eelkõige on see tingitud 30.04.2013. a juhatuse otsusest muuta advokatuuri töökorraldust kaebuste menetlemisel. Selle otsuse kohaselt juhatus ei vaata enam läbi isikute kaebusi, vaid edastab need kohe aukohtule aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks. Arvestades, et 2012. aastal vaatas juhatus läbi 87 kaebust ja aukohus 65 kaebust, millest juhatus oli teinud ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks 32 korral, siis võib öelda, et ka vaatamata töökorralduslikule muudatusele on siiski kaebuste üldarv tõusnud.

Juhatus tegi aukohtule aruandlusperioodil ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks 12 korral, erinevad kohtud/kohtunikud 13 korral, vanglad 2 korral, Justiitsministeerium 2 korral, Politsei- ja Piirivalveamet 1 korral.

Aukohus algatas 2013. a aukohtumenetluse 31 korral, millest 5 korral tuvastati advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis ning kohaldati advokaadi suhtes karistust. Neljal korral karistati advokaati noomitusega ja ühel korral rahatrahviga.

Ühel korral lõppes aukohtumenetlus poolte vahel kompromissi sõlmimisega, kolmel juhul oli kaebus esitatud AdvS § 16 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Ülejäänud juhtudel on aukohus menetluse lõpetanud ilma distsiplinaarkaristust määramata, kui nendest 18 korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

64 korral otsustas aukohus aukohtumenetlust mitte algatada, nendest 6 korral pidas aukohus siiski vajalikuks advokaadi tähelepanu juhtida tema tegevuses esinevatele pisiminetustele.

Kuuel korral vaidlustati aukohtu otsused halduskohtus, kolmes asjas on kohtumenetlused veel pooleli. Kahel juhul jäeti kaebus rahuldamata ning ühel juhul lõpetati menetlus, kuivõrd aukohus taastas ise aukohtumenetluse.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on järgnevad: rahuolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahuolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid, huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi tasuvaidlused.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSTEST 2012 AASTAL

Aukohtu esimeheks aruandlusperioodil oli Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Tiit Kollom. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Raivo Laus, Siiri Schneider, Leon Glikman ja kohtunik Imbi Sidok.

2012. a toimus 20 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 65 kaebust 48 advokaadi peale. Võrdluseks, et 2011. aastal arutas aukohus aukohtumenetluses kokku 71 kaebust, 2010. aastal 69 kaebust ja 2008. aastal 34 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste koguarv on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele.

Juhatus tegi aukohtule aruandlusperioodil ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks 22 korral, esimese- ja teise astme kohtud/kohtunikud 7 korral, Riigiprokuratuur 1 korral, Riigikohus 1 korral, Politsei- ja Piirivalveamet 1 korral.

Aukohus algatas arveldusperioodil aukohtumenetluse 42 korral, millest 8 korral tuvastati advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis ning kohaldati advokaadi suhtes karistust. Kuuel korral karistati advokaati noomitusega, ühel korral rahatrahviga ning ühel korral kohaldati advokaadi suhtes karistusena advokatuurist väljaheitmine.

Ühel korral lõppes aukohtumenetlus poolte vahel kompromissi sõlmimisega, tegemist oli advokaadi tasu puudutava küsimusega. Ühel korral lõppes aukohtumenetlus kaebusest loobumise tõttu. Ülejäänud juhtudel on aukohus menetluse lõpetanud ilma distsiplinaarkaristust määramata, kuid nendest seitsmel korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

Aukohus ei algatanud aukohtumenetlust 18 korral. Ülejäänud asjades ei ole veel algatamise või mitte algatamise küsimust otsustatud või on menetlus pooleli. Kahel korral vaidlustati aukohtu otsused halduskohtus, mõlemas asjas on kohtumenetlused veel pooleli.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on järgnevad: rahuolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahuolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvides apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmine jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid, huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi tasuvaidlused.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU TEGEVUSEST 2011. AASTAL

Aukohtu esimeheks aruandlusperioodil oli vandeadvokaat Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Tiit Kollom. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Raivo Laus, Siiri Schneider, Leon Glikman ja kohtunik Imbi Sidok.

2011. a toimus 21 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 71 kaebust 56 advokaadi peale. Võrdluseks, et 2010. aastal arutas aukohus aukohtumenetluses kokku 69 kaebust, 2009. aastal 34 kaebust ja 2008. aastal 32 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste koguarv on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele.

Juhatus tegi aukohtule aruandlusperioodil ettepaneku aukohtumenetluse algatamiseks 33 korral, revisjonikomisjon 1 korral, Justiitsministeerium 6 korral, Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koda 1 korral, Riigiprokuratuur 1 korral, Riigikohus 1 korral, Õiguskantsler 1 korral. Riigi õigusabi osutamisega seotud kaebuseid oli kokku 30, pankrotihalduri tegevusega seonduvaid kaebuseid 8.

Aukohus algatas arveldusperioodil aukohtumenetluse 30 korral, millest 9 korral tuvastati advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis ning kohaldati advokaadi suhtes karistust. 4 korral karistati advokaati noomitusega, 4 korral rahatrahviga ning 1 korral kohaldati advokaadi suhtes karistusena advokatuurist väljaheitmist.

Kahel korral lõppes aukohtumenetlus poolte vahel kompromissi sõlmimisega, mõlemal juhul oli tegemist advokaadi tasu puudutava küsimusega. Ühel korral lõppes aukohtumenetlus kaebusest loobumise tõttu. Ühes asjas on aukohtumenetlus peatatud seoses samadel asjaoludel toimuva kohtumenetlusega. Ülejäänud juhtudel on aukohus menetluse ilma distsiplinaarkaristust määramata lõpetanud, nendest kahel korral lõpetas aukohus menetluse seoses kaebuse esitamisega pärast AdvS § 16 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, kuid andis advokaadi tegevuse suhtes tauniva kutse-eetilise hinnangu. Viiel korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele.

Aukohus ei algatanud aukohtumenetlust 16 korral. Ülejäänud asjades ei ole veel algatamise või mitte algatamise küsimust otsustatud või on menetlus pooleli.  Kahel korral ei olnud aukohtul võimalik asja arutada, sest küsimuse lahendamine ei kuulunud aukohtu pädevusse.

Ühel korral vaidlustati aukohtu otsus halduskohtus, mille tulemusena kohus tühistas aukohtu otsuse.  Ühel korral esitas justiitsminister aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti, mille tulemusena aukohus tunnistas oma otsuse kehtetuks ning taastas asjas menetluse. Ühes 2010. aastal tehtud aukohtu otsuse osas on kohtumenetlus endiselt pooleli.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on järgnevad: rahuolematus kohtuotsusega, mida seostatakse ebarahuldava kaitsjatöö või esindusega, rahuolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine, kliendi huvide kaitseta jätmine apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamata jätmisega jne), lugupidamatu suhtumine kohtu või kliendi suhtes, erinevad kommunikatsiooniprobleemid, huvide konfliktis tegutsemine, advokaadi tasuvaidlused, advokatuuriseaduse § 40 lg 3 ja § 55 lg 2 sätestatud normide rikkumine.

 

ÜLEVAADE AUKOHTU TEGEVUSEST 2010. AASTAL

Aukohtu esimeheks aruandlusperioodil oli Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Tiit Kollom. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Raivo Laus, Siiri Schneider, Leon Glikman ja kohtunik Imbi Sidok.

2010. a toimus 21 aukohtu istungit. Kokku arutati aukohtumenetluses 69 kaebust 46 advokaadi (36 vandeadvokaadi, 8 vandeadvokaadi vanemabi ja 2 vandeadvokaadi abi) suhtes. Võrdluseks, et 2009.  aastal arutas aukohus kokku 34 kaebust, 2008. aastal 32 kaebust. Eeltoodud arvudest nähtub, et kaebuste koguarv on võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt tõusnud.

Aukohtumenetlust ei algatatud 24 korral. Ühel korral loobuti esitatud kaebusest. Ülejäänud juhtudel otsustati aukohtumenetlust mitte algatada, kuna advokaatide tegevuses puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused või ei olnud minetused advokaadi tegevuses sellise tähtsusega, mis oleks andnud põhjust advokaadi distsiplinaarkorras karistamiseks. Mitmel juhul aukohus siiski taunis advokaadi tegevust ning pidas vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu asjaoludele, mille suhtes advokaat peaks olema hoolsam.

Aukohtumenetlus algatati 33 korral. Kolmel korral lõpetati aukohtumenetlust kaebusest loobumise tõttu. Kahes algatatud aukohtu asjas on menetlus peatatud samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Kahes 2009. a algatatud aukohtumenetluses tehti aruandlusperioodil otsused.

Aruandlusperioodil määras aukohus distsiplinaarkaristuse 7 korral, kahel korral rahatrahvi advokatuuri kasuks (vastavalt 50 000.- krooni ja 10 000.- krooni) ning 5 korral noomituse, mis on AdvS § 19 lg 2  p 1 kohaselt leebeim karistuse liik. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestab aukohus distsiplinaarüleastumise iseloomu, rikkumise faktilisi asjaolusid, advokaadi enda suhtumist toimepandud rikkumisse ning asjaolu, kas advokaati on varem distsiplinaarkorras karistatud või mitte. 15 korral lõpetas aukohus aukohtumenetluse seoses distsiplinaarsüüteokoosseisu puudumisega. Neist 14 korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaatide tähelepanu seadusele ja kutse-eetika normidele, mille suhtes advokaadid peaksid olema tähelepanelikumad.

Peamised etteheited advokaadi tegevusele on ebarahuldav kaitsekohustuse või kliendiülesande täitmine, kliendi ja advokaadivahelised kommunikatsiooniprobleemid, advokaadi ebaväärikas käitumine kliendi, menetlusosaliste, kohtu või avalikkuse suhtes, erimeelsused õigusteenustasu suuruse osas, advokaadi poolne huvide konfliktis tegutsemine, advokatuuriseaduse § 40 lg 3 ja § 55 lg 2 rikkumine.

Aukohtu menetlusse jäi aruandlusperioodi lõppedes 11 aukohtu asja, millest 4 asjas on aukohtumenetluse algatatud ning ülejäänutes ei ole aukohtumenetluse algatamist või mittealgatamist veel otsustatud.

 

ÜLEVAADE AUKOHTU TEGEVUSEST 2009. AASTAL

Aruandlusperioodil toimus Eesti Advokatuuri aukohu liikmete uue koosseisu valimine. Seoses eeltooduga olid Eesti Advokatuuri aukohtu liikmed 01.01.2009–05.03.2009 esimees vandeadvokaat Andres Aavik ja liikmed vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Aare-Heino Raig, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Katre Poljakova ja Ande Tänav. Asendusliikmeteks olid Leino Biin, Leon Glikman ja Ivo Mahhov. Alates 06.03.2009. a on Eesti Advokatuuri aukohtu liikmed esimees vandeadvokaat Andres Aavik ja liikmed vandeadvokaadid Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Indrek Parrest ja Tiit Kollom. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaadid Siiri Schneider, Leon Glikman, Raivo Laus ja kohtunik Imbi Sidok.

2009. a toimus 18 aukohtu istungit. Kokku lahendati aukohtumenetluses 34 kaebust 30 advokaadi (22 vandeadvokaadi, 7 vandeadvokaadi vanemabi ja 1 assotsieerunud liikme) suhtes.

Ühe aukohtule esitatud kaebuse lahendamine ei olnud aukohtu pädevuses. Aukohtumenetlust ei algatatud 14 korral. Ühel korral ei algatatud aukohtumenetlust tähtaja möödumise tõttu, kuid aukohus taunis advokaadi tegevust. Ühel korral ei algatatud menetlust seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. Ülejäänud juhtudel puudusid advokaatide tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused, kuid neist ühel korral taunis aukohus advokaadi käitumist ja juhtis tema tähelepanu eetikakoodeksi §-le 9, mille kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Ühel korral juhiti advokaadi tähelepanu asjaolule, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni.

Aukohtumenetlus algatati 13 korral. Neljas algatatud aukohtu asjas on menetlus pooleli. Ühes 2009.a algatatud aukohtumenetluses on menetlus peatatud samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Aukohus taastas ühe 2007.a algatatud ja peatatud menetluse ning otsustas selles asja aukohtumenetluse lõpetada seoses distsiplinaarsüüteokoosseisu puudumisega.

Aruandlusperioodil määras aukohus distsiplinaarkaristuse 2 korral, mõlemal juhul noomituse, mis on AdvS § 19 lg 2  p 1 kohaselt leebeim karistuse liik. 7 korral on aukohus lõpetanud aukohtumenetluse seoses distsiplinaarsüüteokoosseisu puudumisega. Ühel korral leiti, et advokaat on toime pannud distsiplinaarüleastumise, kuid otsustati mitte määrata distsiplinaarkaristust. Selle asemel otsustati juhtida advokaadi tähelepanu vajadusele rangemalt järgida KrMS § 47 lg 2, AdvS § 44 lg 1p 1, p 2 ja eetikakoodeksi § 8 sätetest tulenevaid kaitsja kohustusi ning advokatuuri juhatuse poolt antud juhiseid Ühel juhtumil leidis aukohus, et aukohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud küll ei võimalda teha järeldust distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta advokaadi poolt ning võimalikud minetused advokaadi tegevuses on olemuselt vähese tähtsusega ning ei anna alust advokaadi karistamiseks distsiplinaarkorras, kuid pidas vajalikuks taunida osaliselt advokaadi käitumist. Kahel korral pidas aukohus vajalikuks juhtida advokaadi tähelepanu vajadusele olla oma tööülesannete täitmisel hoolsam.
Aukohtu menetlusse jäi aruandlusperioodi lõppedes 9 asja, milledest neljas asjas on aukohtumenetlus algatatud ja ülejäänud 5 asjas ei ole aukohtumenetluse algatamist või mittealgatamist veel otsustatud.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU LAHENDITEST 2008. aastal

2008.a. toimus 21 aukohtu istungit. Kokku lahendati aukohtumenetluses 32 kaebust 29 advokaadi (23 vandeadvokaadi, 4 vandeadvokaadi vanemabi, 1 vandeadvokaadi abi ja 1 assotsieerunud liikme) suhtes.

Ühe aukohtule esitatud kaebuse lahendamine ei olnud aukohtu pädevuses. Aukohtumenetlust ei algatatud 8 korral, neist 3 korral puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused, 1 korral ei algatatud aukohtumenetlust tähtaja möödumise tõttu. Kahel korral loobusid kaebajad kaebusest. Kahel korral algatati aukohtumenetluse asemel lepitusmenetlus. Nendest ühel korral lõpetati lepitusmenetlus poolte leppimisega.

Aukohtumenetlus algatati 17 korral. Neist kahel korral peatati algatatud aukohtumenetlus samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Kahes algatatud aukohtu asjas on menetlus pooleli.

Aruandlusperioodil määras aukohus distsiplinaarkaristuse 9 korral, neist 8 korral noomituse ja 1 korral rahatrahvi. Aukohtu otsuse kohaselt rikkus advokaat Advokatuuriseaduse paragrahv 44 lg 1 p1, Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi paragrahv 9 lg 1, paragrahv 20 lg 2 nõudeid, ning pannud sellega toime distsiplinaarsüüteo, mille eest määrata advokaadile distsiplinaarkaristuseks vastavalt Advokatuuriseaduse paragrahv 19 lõige 2 p 2 rahatrahvi advokatuuri kasuks kahe kuu töötasu ulatuses.

Aukohtu menetlusse jäi aruandlusperioodi lõppedes 10 asja, milledest kolmes asjas on aukohtumenetlus algatatud ja ülejäänud 7 asjas ei ole aukohtumenetluse algatamist või mittealgatamist veel otsustatud.

 

ÜLEVAADE EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU LAHENDITEST 2007. AASTAL

2007. a toimus 15 aukohtu istungit. Kokku lahendati aukohtumenetluses 22 kaebust 18 advokaadi (17 vandeadvokaadi, 1 vandeadvokaadi vanemabi ja 1 vandeadvokaadi abi) suhtes.

Kahe aukohtule esitatud kaebuse lahendamine ei olnud aukohtu pädevuses. Aukohtumenetlust ei algatatud 13 korra, neist 12 korral puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused. Ühel korral ei algatatud aukohtumenetlust tähtaja möödumise tõttu, kuid tauniti advokaadi käitumist (AdvS § 44 lg 4 ja eetikakoodeksi § 13 lg 1 rikkumine).

Aukohtumenetlus algatati 7 korral. Neist kahel korral lõpetati aukohtumenetlus poolte kokkuleppele jõudmise tõttu. Ühel korral peatati algatatud aukohtumenetlus samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Kahes algatatud aukohtu asjas on menetlus pooleli.

Ühel korral lõpetas aukohus distsiplinaarmenetluse aegumise tõttu, kuid andis advokaadi tegevusele kutse-eetilise hinnangu. Aukohus leidis, et advokaat rikkus õigusabilepingu sõlmimisel seadust ning sellega Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 3 nõudeid. Aukohus taunis advokaadi käitumist.

Aruandeperioodil määras aukohus distsiplinaarkaristuse ühel korral: noomituse. Aukohtu otsuse kohaselt rikkus advokaat Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 9 lg 1 ja 20 lg 1 nõudeid ning sooritas sellega distsiplinaarsüüteo, mille eest määrati talle distsiplinaarkaristuseks noomitus.

Aukohtu menetlusse jäi aruandeperioodi lõppedes 8 asja, milledest kahes asjas on aukohtumenetlus algatatud. Ülejäänud kuues asjas ei ole aukohtumenetluse algatamist või mittealgatamist veel otsustatud.