Kehtivad advokaadieksami valdkonnad

Kinnitatud kutsesobivuskomisjoni otsusega nr 3-k 2023

Advokaadieksami valdkonnad alates 2023. aasta II poolaasta eksamist

1. KIRJALIKU EKSAMI OSA (TEST) VALDKONNAD

I Eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus

Tsiviilõiguse üldosa

1. Eraõiguse üldpõhimõtted ja nende rakendamine: eraautonoomia, lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõte; hea usu põhimõte.
2. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime, piiratud teovõime, piiratud teovõimega ja otsustusvõimetute isikute tehingud, piiratud teovõimega isiku esindamine.
3. Juriidilise isiku mõiste ja liigid, juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku organi liikmete õiguslik seisund, juriidilise isiku esindamine ja juriidilise isiku lõpetamine ning likvideerimine.
4. Ese, asi, kinnisasi, vallasasi, vallasasjade liigid, asja oluline osa, päraldis, kasu ja kulutused.
5. Tehing – mõiste, liigid, tahteavalduse tegemine, tagasivõtmine ja tõlgendamine, tingimuslik tehing.
6. Tehingu vorm – vormivabaduse printsiip, vormi liigid, vorminõude rikkumise tagajärjed.
7. Tehingu kehtetus: tühine tehing ja tühistatav tehing, tehingu tühistamine, tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed, tingimuslikud tehingud.
8. Esindamine – esindamise olemus, esindamisel tekkivad suhted, esindamise eeldused ja tagajärjed, esindusõiguse tekkimine ja liigid, esindusõiguse ulatus, esindusõiguse lõppemine, esindusõiguseta esindus, esindusõiguse kuritarvitamine.
9. Tähtaeg ja tähtpäev, tähtaja algus ja lõpp, tähtpäeva määramine.
10. Aegumise olemus ja tagajärjed, aegumise tähtajad, aegumise katkemine ja peatumine.
11. Vastutus teise isiku eest.

Asjaõigus

1. Valdus – mõiste, liigid ja kaitse.
2. Kinnistusraamat – sisu, sissekantavad andmed, avalikkus, õigsuse eeldamine, heauskne omandamine, järjekohad, kannete liigid.
3. Omand – mõiste, liigid, omandi kaitse.
4. Vallasomandi tekkimine ja ulatus, kinnisomandi tekkimine ja ulatus.
5. Hoonestusõigus: mõiste, tekkimine, sisu, lõppemine.
6. Pandiõigus: liigid, ese. Vallaspandi liigid. Registerpandi sisu.
7. Hüpoteek: sisu, ulatus, realiseerimine. Hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine.
8. Ostueesõigus: mõiste, tekkimine, sisu. Asjaõigusliku ja võlaõigusliku ostueesõiguse eristamine.
9. Heausksuse kaitse asjaõiguses: eeldused ja õiguslik tähendus.

Võlaõigus

1. Võlasuhte mõiste, erinevad võlasuhte tekkimise alused.
2. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivad kohustused, vastutus nende rikkumise eest. Eelleping.
3. Lepingu mõiste ja vorm, lepingu sõlmimine, tõlgendamine.
4. Tüüptingimuste mõiste, tüüptingimuste muutumine lepingu osaks, tüüptingimuste tõlgendamine, tüüptingimuste tühisuse alused ja tagajärjed.
5. Isikute paljusus võlasuhtes.
6. Võlaõiguse üldpõhimõtted ja nende rakendamine: hea usu põhimõte, mõistlikkus, dispositiivsus, lepinguvabadus, lepingute siduvuse põhimõte.
7. Kohustuse lõppemise alused (kohane täitmine, lepingu ühepoolne lõpetamine, poolte kokkulangemine, tasaarvestus: mõiste, rakendamise eeldused ja kord, sh tasaarvestamine kohtumenetluses).
8. Kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest: vabandatavus, süü, õiguskaitsevahendite sõltuvus/sõltumatus võlgniku vastutusest, võlaõiguslike õiguskaitsevahendite eesmärk ja liigid (nõuded, kujundusõigused, täitmist edasilükkavad vastuväited).
9. Rahalise ja mitterahalise kohustuse täitmise nõuded õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused.
10. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused ja kord.
11. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, valem, rakendamise eeldused ja kord.
12. Kahju hüvitamise nõue õiguskaitsevahendina: eesmärk, rakendamise eeldused. Hüvitatava kahju liigid, mittevaralise kahju hüvitamise erisused, hinnavahe hüvitamine, kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kahju hüvitamise piiramine.
13. Viivise nõue, rakendamise eeldused.
14. Käendus: sisu, seos põhikohustusega, tarbijakäenduse eriregulatsioon, käendaja vastu esitatava nõude eeldused, käendaja vastutuse sisu ja ulatus, käendaja vastuväited.
15. Garantii: sisu, seos põhikohustusega, piirang garantii andja isiku suhtes, garantii andja vastutus.
16. Leppetrahv: mõiste, seos põhikohustusega, seos kahjunõudega, rakendamise eeldused, leppetrahvi vähendamine.
17. Nõuete ja kohustuste üleminek: nõude loovutamine, kohustuste ülevõtmine, lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek (eeldused ja õiguslikud tagajärjed).
18. Müügileping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, müügigarantii, omandireservatsioon.
19. Käsundusleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus töövõtulepingust.
20. Töövõtuleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus käsunduslepingust.
21. Lepinguvälise kahju süüline põhjustamine (delikti üldkoosseis): nõude eeldused ja sisu, hüvitamisele kuuluv kahju. Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine (riskivastutus): nõude eeldused ja sisu, hüvitamisele kuuluv kahju, erinevus delikti üldkoosseisust.
22. Alusetu rikastumine: õigusliku aluseta soorituse tagasitäitmine (nõude alus, eeldused ja kohaldamisala, piiritlemine lepinguõiguslikest nõuetest); teise isiku õiguse rikkumisega saadu hüvitamine (nõude alus, eeldused ja seos deliktiõiguslike nõuetega).

Ühinguõigus

1. Ühingute liigid ja erisused.
2. Aktsiaseltsi ja osaühingu organid ja nende pädevus, organi liikmete õigussuhted äriühinguga, sh organi liikmete õigused (varalised ja mittevaralised õigused) ja kohustused; juhtorgani liikmete valimine ja tagasikutsumine; juhtorgani liikmete esindusõigus ja selle piirangud.
3. Äriühingu organi otsuste vastuvõtmise viisid ja kord; puudustega otsuste vaidlustamine – vaidlustamiseks õigustatud isikud, vaidlustamise alused ja kord.
4. Äriühingu juhtorgani liikme kohustused (sh üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus; ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld) ja vastutus (sh vastutus äriühingu ja tema võlausaldajate ees, solidaarse vastutuse põhimõte).
5. Osa ja aktsia olemus, tehingud osa ja aktsiaga, ostueesõigus.

Pankrotiõigus

1. Pankrotimenetluse käik: avalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete esitamine ja kaitsmine, menetluse lõppemine.
2. Võlgniku kohustused pankrotimenetluses.
3. Pankrotivara moodustumine (tagasivõitmine, vara välistamine pankrotivarast).

Tsiviilkohtumenetlus

1. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted.
2. Menetlustähtajad – arvutamine, muutmine, ennistamine.
3. Kohtualluvuse üldpõhimõtted – mõiste ja liigid, kohtualluvuse kokkulepe.
4. Tsiviilasja hind. Menetluskulude kandmine, jaotus ja kindlaksmääramine. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine.
5. Lepinguline esindaja. Esindusõiguse ulatus ja piiramine. Volituse lõppemine.
6. Tõendi mõiste, tõendamise kohustus ja tõendite esitamine, tõendi asjakohasus ja lubatavus. Tõendist loobumine.
7. Menetlusosaliste avalduste ja taotluste esitamise tingimused ja kord, menetlusdokumentide vorm. Menetluse peatamine ja peatumine.
8. Hagi esitamine ja hagiavalduse sisu. Hagi muutmine, hagi tagasivõtmine ja hagist loobumine. Hagi läbivaatamata jätmine. Menetluse lõpetamine. Kostja vastus. Vastuhagi. Kompromiss.
9. Hagi tagamine, tagamise alus, abinõud. Hagi tagamine tagatise vastu. Esialgne õiguskaitse.
10. Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed.
11. Nõuded kohtuotsusele. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Hagi lahendamise piirid. Vaheotsus. Osaotsus. Tagaseljaotsus. Vigade parandamine otsuses. Kohtuotsuse jõustumine ja tagajärjed. Kohtumäärus.
12. Hagita menetluse üldpõhimõtted. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine.
13. Ringkonnakohtusse edasikaebamine – apellatsioonkaebuse alus ja sisu, vastuapellatsioonkaebus, apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid, ringkonnakohtu pädevus.
14. Määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule.
15. Kassatsioonimenetlus – kassatsioonkaebuse alus ja sisu. Riigikohtu pädevus.

II    Avalik õigus ja halduskohtumenetlus

Riigi põhikord

1. Põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, sotsiaalriik, demokraatia, õigusriik ja rahvusriik. Inimväärikuse elemendid: kehaline puutumatus; võrdse kohtlemise põhimõte; isiku identiteet; menetlus; süü. Õigusriigi elemendid kui põhiseaduse aluspõhimõte: halduse legaalsus, seaduslikkuse põhimõte ja salajase õiguse keeld; võimude lahusus; õiguskindlus, usalduse kaitse, õiguspärane ootus; proportsionaalsus ja selle kontroll; õigus sõltumatute kohtute kaitsele.
2. Seadusandlik võim: Riigikogu, seadusandlus, konstitutsiooniline seadus, õigusselguse põhimõte, põhiseaduse muutmine.
3. Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; ministri õigusaktid.
4. Kohalik omavalitsus: kohalik omavalitsus; enesekorraldusõigus; seaduslikkuse põhimõte; jagatud pädevus ja lähimuse põhimõte; volikogu ja valitsuse õigusaktid.
5. Põhiõiguste kaitse ja põhiseaduslikkuse järelevalve: vabadus- ehk tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused; õigus korraldusele ja menetlusele; põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohtus; põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala; põhiõiguste riive; lihtsa, kvalifitseeritud ja nullreservatsiooniga põhiõigused; riive formaalne ja materiaalne põhiseadusele vastavus; põhiõiguste kaitse eraõiguses, põhiõiguste kolmikmõju; õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve.
6. Euroopa Liidu õigus, rahvusvaheline õigus ja välislepingud: EL õigusaktide liigid ja toime; EL õiguse ja Eesti õiguse suhe; EL õiguse ja Eesti õiguse vastuolu lahendamine; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe.
7. Riigivastutus: vastutuse üldpõhimõtted ja õiguskaitsevahendid; kahju hüvitamine ja vastutuse piiramine; vastutuse erijuhud; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe; kahju hüvitamise kord.

Haldusmenetlus

1. Üldpõhimõtted ja -mõisted: hea halduse põhimõte; proportsionaalsuse põhimõte, kaalutlusõigus ja määratlemata õigusmõisted; eesmärgipärasus ja efektiivsus, uurimispõhimõte.
2. Haldusmenetluse läbiviimine: haldusorgan, menetlusosalised, tõendamine, selgitamiskohustus, ärakuulamiskohustus, haldusakti põhjendamiskohustus, teatavaks tegemine, menetlustähtajad, avatud menetlus; haldusmenetluse uuendamine.
3. Haldusakt: mõiste, õigustloova akti eristamine haldusaktist; eelhaldusakt; üldkorraldus; haldusakti kõrvaltingimus; haldusakti õiguspärasus; kehtivus ja tühisus; muutmine ja kehtetuks tunnistamine, usalduse kaitse.
4. Haldusleping: halduslepingu eristamine eraõiguslikust lepingust; haldusülesande täitmiseks volitamine, halduslepingu õiguspärasus.
5. Toiming ja menetlustoiming: toimingu mõiste, toimingu eristamine menetlustoimingust; toimingu ja menetlustoimingu vaidlustamine. Toimingu õiguspärasus.
6. Vaidemenetlus: vaideõigus; vaidemenetluse ese; vaide esitamise tähtaeg; vaidemenetluse läbiviimine; edasikaebeõigus.

Haldustäitemenetlus

1. Sunniraha ja asendustäitmine: sunniraha ja asendustäitmise mõisted, sunnivahendi kohaldamise eeldused ja menetlus; haldusmenetluse seaduse kohaldamine haldustäitemenetluses; kohese asendustäitmise juhud.
2. Õiguskaitsevahendid haldustäitemenetluses.

Halduskohtumenetlus

1. Üldpõhimõtted: tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldumine; dispositsioonipõhimõte; uurimispõhimõte; selgitamiskohustus; kohtu pädevus, sh asjaolude tuvastamisel; haldusakt ja toiming.
2. Menetlusosalised: menetlusosaliste liigid; õigused ja kohustused; esindus ja nõustamine.
3. Kaebus: kaebuse liigid; kaebeõigus ja selle piirangud; kaebetähtaeg, kaebuse muutmine.
4. Erijuhtumid: populaarkaebeõigus; kaebeõigus keskkonnaasjades; halduse siseakti ja sise-eeskirja vaidlustamine; kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli põhimõtted.
5. Tõendid, tõendamine ja põhistamine.
6. Vead menetluse läbiviimisel: vastuväide kohtu tegevusele.
7. Menetluse peatamine: menetluse peatamine teise menetluse tõttu; kohtumenetluse kiirendamise taotlus.
8. Menetluskulud: koosseis, jaotus, väljamõistmine.
9. Kirjalik menetlus; lihtmenetlus; eelmenetlus.
10. Kaebuse läbi vaatamata jätmine; kaebusest loobumine.
11. Kohtuotsus: seaduslikkus ja põhjendatus; otsuse tegemisel lahendatavad küsimused; otsuse teatavakstegemine ja jõustumine.
12. Kohtumäärus ja määruskaebus: määruse teatavakstegemine ja jõustumine; määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg; määruskaebuse lahendamine.
13. Apellatsioonimenetlus: apellatsiooni korras edasikaebamise õigus; apellatsioonitähtaeg.
14. Kassatsioonimenetlus: kassatsiooniõigus; kassatsioonitähtaeg.
15. Esialgne õiguskaitse.

III   Karistusõigus ja kriminaalmenetlus

Karistusõigus

1. Karistusseadustiku üldsätted: jagunemine üld- ja eriosaks, isikuline, ajaline, ruumiline kehtivus.
2. Karistusõiguse üldpõhimõtted: legaalsus, teistkordse karistamise keeld, kergema seaduse tagasiulatuv jõud.
3. Süütegude liigid, erisused kuritegude ja väärtegude karistatavuses.
4. Kuritegude raskusastmed ja nende väljendumine eriosas.
5. 3-astmeline süüteomõiste, süüteokoosseis, süüteokoosseisude liigid ja nende väljendumine eriosas.
6. Tegevuse ja tegevusetusega toimepandud süütegu.
7. Subjektiivne koosseis: tahtluse liigid.
8. Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus ja selle liigid.
9. Täideviimine ja osavõtt: üksik-, kaas- ja vahendlik täideviimine, kuriteost osavõtu aktsessoorsus ja liigid, täideviija ekstsess.
10. Kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse ja lõpuleviidud kuritegu.
11. Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine ja kuriteo kaastäideviimise kokkulepe.
12. Õigusvastasust välistavad asjaolud: hädaseisund, hädakaitse, muud õigusvastasust välistavad alused.
13. Süüvõime ja süüd välistavad asjaolud.
14. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldused.
15. Kuriteo aegumine: mõiste, tähtajad, aegumise peatumine ja katkemine.
16. Süü karistuse mõistmise alusena.
17. Süütegude eest mõistetavate karistuste liigid.
18. Kuritegude ideaal- ja reaalkonkurents ja tähendus karistuse mõistmisel.
19. Eluvastased süüteod.
20. Tervisevastased süüteod ja vägivallateod.
21. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod.
22. Varavastased süüteod.
23. Altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine.

Kriminaalmenetlus

1. Kriminaalmenetlusseadustiku üldsätted: kriminaalmenetlusõiguse allikad, ajaline, ruumiline ja isikuline kehtivus.
2. Kriminaalmenetluse riiklikkuse ja kohustuslikkuse põhimõte.
3. Õiglane kohtumenetlus kriminaalasjades: õigus teada süüdistuse sisu ja oma asja arutamises osaleda, süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, õigus tõendeid esitada ja vastaspoole tõendeid kahtluse alla seada, õigus saada kohtulahend ja õigus edasi kaevata.
4. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte ja olulisimad seda toetavad või täpsustavad KrMS sätted.
5. Kannatanu õigused ja kannatanu kaitse kriminaalmenetluses, sh tsiviilhagi kriminaalmenetluses.
6. Kriminaalmenetluse alustamine. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.
7. Kriminaalmenetluse lõpetamine. Kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikud ja diskretsionaarsed alused. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedipõhimõttest lähtuvalt.
8. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise vaidlustamine.
9. Kriminaalmenetluse tagamise meetmete rakendamise tingimused ja kord: kahtlustatavana kinnipidamine, vahi alla võtmine, vahi alla võtmise asendustõkendid, vara arestimine. Menetluse tagamise meetme vaidlustamine ja jätkuva põhjendatuse kontroll.
10. Tõendid ja tõendamine: ranged tõendid ja vabatõendid, üldteadaolevad asjaolud. Tõendamiskoormuse jaotumine kriminaalmenetluses. Menetluslike asjaolude tõendamine. Tõendite lubatavus. Tõendamine ja tõendite kogumise üldtingimused. Tõendite hindamine. Tunnistaja usaldusväärsuse kontroll.
11. Tõendite kogumine jälitustegevusega: viisid ja lubatavuse tingimused. Ultima ratio põhimõte. Piir lubatava kuriteo matkimise ja keelatud kuriteo provotseerimise vahel.
12. Tunnistaja ja tema õigused kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses sätestatud reeglid nn tuletatud tunnistaja ütluste suhtes.
13. Kohtueelse uurimise lõpuleviimine, kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused, kaebemenetlus kohtueelse uurimise staadiumis; menetlustähtajad.
14. Kohtuliku arutamise piirid I astme kohtus. Kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse sisu ja kohaldamise tingimused.
15. Menetluskulude arvestus ja hüvitamine kriminaalmenetluses.
16. Apellatsiooniõigus: tähtajad, apellatsiooniõiguse piirangud. Apellatsioonimenetluse piirid.
17. Kassatsioonimenetlus: alused ja nõuded, mida kaitsja peab arvestama kassatsiooni koostamisel.
18. Kaebeõigus Euroopa Inimõiguste Kohtus (õigustatud isikud, kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid).
19. Tõkendid ja muud kriminaalmenetlust tagavad menetlustoimingud: vahistamine, elukohast lahkumise keeld, ajutine lähenemiskeeld, vara arestimine, tagaotsimine

2. KIRJALIKU EKSAMI OSA (KAASUSÜLESANNE) VALDKONNAD

1. Vandeadvokaadieksami kaasusülesanne on eksamineeritava valitud valdkonnast.
2. Vandeadvokaadi abi eksami kaasusülesanne on ühest Eesti Advokatuuri kodukorra § 63 lg-s 4 nimetatud valdkonnast:
   1. eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus;
   2. riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus;
   3. karistusõigus ja kriminaalmenetlus.

3. SUULISE EKSAMI VALDKONNAD

Advokatuur

1. Advokatuur.
2. Advokatuuri liikmelisus.
3. Advokaadi kutsetegevus.
4. Advokaadi kutse-eetika.

Vandeadvokaadieksami puhul hõlmavad küsimused ka tegevust patrooni ja büroopidajana.

ALLIKAD

1. Õigusaktid, korrad, juhendid ja nende kommentaarid (mitteammendav loetelu):
   1. eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus:
      • tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS);
      • asjaõigusseadus (AÕS);
      • võlaõigusseadus (VÕS);
      • äriseadustik (ÄS);
      • pankrotiseadus (PankrS);
      • tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSMS);
2. avalik õigus ja halduskohtumenetlus:
   • põhiseadus (PS);
   • põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS);
   • põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS);
   • riigivastutuse seadus (RVastS);
   • Vabariigi Valitsuse seadus (VVS);
   • kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS);
   • halduskoostöö seadus (HKTS)
   • haldusmenetluse seadus (HMS);
   • asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATTS);
   • halduskohtumenetluse seadustik (HKMS);
3. karistusõigus ja kriminaalmenetlus:
   • karistusseadustik (KarS);
   • kriminaalmenetluse seadustik (KrMS);
4. advokatuur:
   • advokatuuriseadus (AdvS);
   • rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS)
   • rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS)
   • Eesti Advokatuuri kodukord;
   • Eesti Advokatuuri eetikakoodeks;
   • CCBE eetikakoodeks;
   • Eesti Advokatuuri juhendid ja korrad;
2. Riigikohtu olulisemad seisukohad;
3. Teoreetilised baasseisukohad.