Advokaadieksam toimub kaks korda aastas ning koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud on avalikud ning need on leitavad advokatuuri veebilehelt.
ADVOKAADIEKSAMI EESMÄRK
Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava erialateadmised ning oskused neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada vastavad vandeadvokaadi abile või vandeadvokaadile esitatavatele tavapärastele nõuetele. Samuti on advokaadieksami eesmärgiks selgitada, kas advokatuuri astuja isiksuseomadused on advokaaditegevuseks sobivad.
Advokaaditööks vajalikud erialateadmised on seotud õigusvaldkonnaga. Õigusalaste teadmiste olemasolu on nende eduka rakendamise (nt kliendi nõustamise, kohtus esindamise, tõendite kogumise, õigusliku sisuga dokumendi koostamise jms) eeldus. Nii vandeadvokaadi abil kui vandeadvokaadil peavad seega olema teadmised kehtivast õigusest, st nii materiaalõigusest kui menetlusõigusest. See tähendab, et eksamineeritav peab eksami raames demonstreerima nii õigusaktides otsesõnu sätestatu kui ka õigusharude aluspõhimõtete ja kohtupraktikas avaldatud põhiseisukohtade tundmist. Lisaks sellele peavad nii vandeadvokaadi abi kui vandeadvokaat tundma ja mõistma õigusharude süsteemi ja erinevate õigusharude omavahelisi seoseid, – see on õigusliku probleemi lahendamisel vajalik asjas kohaldatava õigusnormi ja relevantse kohtupraktika leidmisel, sobivate õiguskaitsevahendite ning pädeva kohtu (või muu instantsi) määratlemisel. Vajalik on ka õigusterminoloogia valdamine, muuhulgas tuleb tunda selliseid termineid, mida õigusaktide tekstides ei kasutata, ning kohtupraktikas enim kasutatavaid ladinakeelseid väljendeid. Advokaadieksamite raames hinnatakse ka teadmisi advokaadi kutse-eetikast; vandeadvokaadi eksamil osalejad peavad demonstreerima lisaks teadmisi, mis on seotud advokaadibüroo pidamisega.
Erialaseks tööks vajalikud oskused hõlmavad õigusalase informatsiooni otsimise oskust, suhtlemisoskust (sh riigikeele valdamist) ning õiguslike probleemide lahendamiseks vajalikke baasoskusi: analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskust ning argumenteerimisoskust. Advokaadiks pürgija peab muuhulgas demonstreerima nende oskuste rakendamisel ka kliendikeskset lähenemist, st suutlikkust identifitseerida konkreetse kliendi huvid ning pakkuda välja nende huvidega arvestav ja põhjendatud õiguslik lahendus.
Vandeadvokaadi abi eksami sooritaja peab eksamil demonstreerima teadmisi ja oskusi tasemel, mis on vajalik patrooni juhendamisel kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks. Vandeadvokaadi eksami sooritajalt oodatakse teadmisi ja oskusi tasemel, mis on vajalik iseseisvalt kvaliteetse õigusabi osutamiseks keerukates õiguslikes vaidlustes, patrooniks olemiseks ja advokaadibüroo juhtimiseks.
Isikuomadused iseloomustavad inimese käitumist, hoiakuid, kõlbelisust jms. Isikuomadused, mida Eesti Advokatuuri liikmeks astujalt oodatakse, tulenevad advokatuuriseadusest, muudest õigusaktidest ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist.
ADVOKAADIEKSAMI OSAD
Advokaadieksam koosneb kolmest osast – testist, kaasuse lahendamisest ning suulisest vestlusest.
Testi eesmärk on eksamineeritava õigusalaste teadmiste ja oskuste, sh kirjaliku teksti mõistmise oskuse hindamine. Testi küsimused on eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse, riigi põhikorra, avaliku õiguse ja halduskohtumenetluse, karistusõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnast. Igale küsimusele on mitu valikvastust, millest õige on üks. Õige vastuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsest küsimusest ja selle küsimuse juures esitatud vastusevariantidest. Test viiakse läbi arvutiklassis. Isikliku arvuti kasutamine ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud abimaterjalide kasutamine. Test koosneb 45 küsimusest ning aega lahendamiseks on 90 minutit.
Testi peab sooritama vandeadvokaadi abi eksamil osaleja ning see vandeadvokaadi eksamil osaleja, kelle vandeadvokaadi abi eksamist või vandeadvokaadi kirjaliku osa positiivse tulemuse saamisest on möödunud rohkem kui 5 aastat.
Testi ei pea sooritama vandeadvokaadi eksamil osaleja, kes sooritab eksamit 5 aasta jooksul vandeadvokaadi abi eksami või vandeadvokaadi eksami kirjalikus osas lahendatud testi positiivse tulemuse saamisest. 5 aastat tähtaega arvestatakse eksami toimumise poolaasta kaupa.
Advokaadieksami teine osa on kaasusülesande lahendamine, mis toimub testiga samal päeval. Vandeadvokaadi abi eksamil osalejad ja need vandeadvokaadi eksamil osalejad, kes alustasid eksamit testiga, saavad kaasusülesande lahendamisele vaid testi positiivse tulemusega. Kaasusülesannet saavad asuda otse lahendama vandeadvokaadi eksamil osalejad, kes ei pea sooritama testi.
Kaasusülesande lahendamiseks on aega 5 astronoomilist tundi. Ülesande lahendamisega demonstreerib eksamineeritav oma erialaseid teadmisi ja oskusi ning hoolikust ja täpsust õiguslike probleemide lahendamisel. Kaasusülesande valib vandeadvokaadi eksami sooritaja ühest järgmisest valdkonnast: a) eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus, b) riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus või c) karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Vandeadvokaadi abi eksami sooritaja kaasusülesande valdkonda valida ei saa. Vandeadvokaadi abi eksami sooritajad lahendavad etteantud kaasuse, mis kuulub ühte eelnimetatud valdkonda. Kaasusülesande lahendamine toimub samuti arvutiklassis ning isikliku arvuti kasutamine ei ole lubatud. Kasutada võib õigusakte, Riigikohtu lahendeid ja kutsesobivuskomisjoni poolt lubatud teisi abimaterjale.
Eksami kolmas osa toimub suulises vormis ning sellele pääsemise eelduseks on advokaadieksami kirjaliku osa sooritamine positiivsele tulemusele. Suulise eksami täpne aeg teatatakse eksamineeritavatele peale seda, kui advokatuuri kutsesobivuskomisjon on hinnanud kaasusülesande lahendused. Suulisel eksamil vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavatele küsimustele. Suulisel eksamil hinnatakse eksamineeritava erialateadmisi ja oskusi (sh suhtlemisoskust ja riigikeele valdamist) ning kõlbeliste ja muude isikuomaduste sobivust advokaaditööks. Kandidaadi isikuomaduste hindamisel võib komisjon lisaks vestlusele arvesse võtta ka muid andmeid.
Eksamil osalejal, kes ei soorita suulist osa positiivselt, on õigus vahetult järgmisel eksamil sooritada ainult eksami suuline osa. Mõjuval põhjusel võib juhatus lubada suulise osa sooritamist ka sellest järgneval eksamil.
Eksamineeritav, kes ei soorita suulist osa positiivselt ka korduseksamil, peab järgmisel eksamil läbima nii kirjaliku kui suulise osa.
Testiküsimused, kaasusülesanded ja suulise eksami küsimused avaldamisele ei kuulu.
ADVOKAADIEKSAMI KORRALDUS
Eksamile on võimalik registreeruda ning registreeringut tühistada kuni selleks ette nähtud kuupäevani. Eksamiga seonduvad kuupäevad avaldatakse advokatuuri veebilehel ning edastatakse e-kirja teel advokaadibüroodele. Isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada, esitab avalduse advokatuuri juhatusele, kes otsustab isiku eksamile suunamise. Juhatuse otsus advokaadieksamile lubamise kohta on ühekordne ehk ainult juhatuse otsuses märgitud eksamil osalemiseks.
Kui isik ei osale juhatuse otsuses märgitud eksamil või ei ole seda eksamit positiivselt sooritanud, tuleb tal eksamile või korduseksamile pääsemiseks esitada juhatusele uus avaldus koos kõigi lisadega. Juhul, kui varem antud büroopidaja ja patrooni nõusolekud kehtivad, võib need esitada uue avalduse juurde. Eksamile lubamise avalduse esitamise tähtajast teavitab advokatuur eraldi enne iga korralise eksami toimumist. Pärast nimetatud tähtaja lõppemist esitatud avalduse alusel on võimalik pääseda järgmisele eksamile.
Kirjaliku eksami veebikeskkonda sisenemisel tuleb eksamineeritaval end autentida ID kaardi või Mobiili-IDga. Eksamil peab olema ID-kaardi sertifikaatide kehtivus kontrollitud.
Eksami ajal ei ole lubatud teiste isikutega suhtlemine.
Täpsemat infot advokaadieksami ja selle korralduse kohta leiate Eesti Advokatuuri kodukorrast.
Eksami sooritamine on tasuline. Üldkogu poolt 19.03.2021 kehtestatud eksami tasu on 250 eurot.
KUTSESOBIVUSKOMISJON
Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib kutsesobivuskomisjon.
- Liikmed:
- Vandeadvokaat Kristiina Lee – esimees
- Vandeadvokaat Kadri Michelson
- Vandeadvokaat Tanel Mällas
- Vandeadvokaat Erki Fels
- Vandeadvokaat Triinu Hiob
- Vandeadvokaat Kristi Haas
- Vandeadvokaat Siret Siilbek
- Vandeadvokaat Andres Siigur
- Vandeadvokaat Silver Reinsaar
- Vandeadvokaat Andrei Svištš
- Kohtunik Tristan Ploom
- Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
- Õigusteadlane Andres Vutt
- Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern
Asendusliikmed:
- Vandeadvokaat Britta Oltjer
- Vandeadvokaat Karli Kütt
- Kohtunik Ulvi Loonurm
- Kohtunik Anna Liiv
- Riigiprokurör Kati Reitsak
- Õigusteadlane Jaan Ginter
Kutsesobivuskomisjoniga seotud küsimused:
Ivika Viil, koolitus- ja arendusspetsialist