EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
17. juuni 2025. a nr 13
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Kaspar Lind, Merit Lind-Tsoganoff, Annika Peetsalu, Kadri Matteus, Triin Toom, Ramon Rask, Dmitri Školjar ja Martin Triipan
Istungilt puudus Imbi Jürgen
Istungit juhatas advokatuuri aseesimees Martin Triipan
Päevakorrapunktist 4.1 taandas ennast Martin Triipan
Protokollis kantsler Leen Eenpalu
PÄEVAKORD
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Ülevaade advokatuuri strateegiapäevast 2025
1.2 Advokatuuri 2025. aasta II poolaasta täiendusõppe kava
2. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
2.1 Eetika- ja metoodikakomisjoni uue liikme nimetamisest
2.2 Konkurentsiõiguse komisjoni esimehe nimetamine
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Avaldused eksamile lubamiseks
3.2 A avaldus vandeadvokaadi kutsenimetuse taotlemiseks AdvS § 26 lg 31 alusel
3.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
3.4 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.5 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast ja patroonist
3.6 Vandeadvokaadi abi Kristiina Tauli tegutsemiskohast
3.7 Muudatused advokaadibüroo andmetes
4. MUUD KÜSIMUSED
4.1 Advokaadibüroo Ellex Raidla kvaliteedijuhtimise tunnistuse kehtivuse pikendamine
4.2 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Ülevaade advokatuuri strateegiapäevast 2025
4. juuni 2025 toimus advokatuuri strateegiapäev. Advokatuuris aktuaalsete väljakutsete ja tegevussuundade seadmiseks kogunesid advokatuuri esimees, eelmised advokatuuri esimehed, juhatuse ja teiste organite ning kolmeteistkümne valdkonnakomisjoni esindajad. Käsitleti järgmisi teemasid:
1. Advokatuuri rahapesu tõkestamise ja sanktsioonikontrolli alane järelevalve – järelevalve mehhanism ja selle õiguslikud alused. Valdkonnas toimuvat tutvustasid ja arutelu juhtisid juhatuse liikmed Merit Lind-Tsoganoff ja Kaspar Lind.
Eesmärk oli kaasata advokatuuri juhtimises ja põhilistes valdkondlikes advokatuuris panustajate seiskohti, tähelepanekuid, võtta vastu nende soovitusi, mis on nende arvates õige suund ja asjakohased meetmed. Seda olukorras kus rahapesu ja terrorismi tõkestamise ning sanktsioonide valdkond areneb kiiresti ning advokatuuri ees on mitmeid lahendamist vajavaid ülesandeid.
Arutelu keskmes oli järelevalve tõhustamine ja tulevik ning selle käigus koorusid välja järgmised põhimõtted ja suunad:
1.1. Advokatuuri iga liige peab teadvustama riske, seda nii rahapesu tõkestamise kui sanktsioonide vallas. Vajalik on parandada liikmete üldist teadlikkust.
1.2. Vajalik on uuendada juhendeid ja jõuda ühtse hoolsusstandardini.
1.3. Juhendile lisaks aitaks liikmetel oma samme planeerida ka täiendavate abimaterjalide loomine.
1.4. Bürookontrollides kasutatava riskikontseptsiooni kohandamine. Täiendavat lahendamist vajab, milliste vahenditega jõuda andmeteni, mille alusel riske hinnata?
1.5. Karistamine ei ole alati kõige tõhusam mõjutusvahend, advokatuuri suund on hariv järelevalve. Kas valitud suund õigustab ennast?
1.6. Rahvusvahelised ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonid ning nende rikkumisega kaasnevad võimalikud tagajärjed nõuavad uut lähenemist advokaatide järelevalvele.
Küsimus ei ole ainult järelevalves – küsimus on usaldusväärsuses.
2. Advokatuuri riigikaitseline ülesanne.
Valdkonda tutvustas ja arutelu juhtis juhatuse liige Ramon Rask.
Ülesanne tuleneb äsja Vabariigi Valituse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku saadetud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust, mille planeeritav jõustumine on 01.07.2026.
Milles seisneb advokatuurile tekkiv pidev kriisiülesanne? – Kriisiolukorras riigi õigusabi osutamise tagamine füüsilistele isikutele.
Advokatuuril ja advokaatidel on kokkuvõtlikult vaja seaduse jõustumise ajaks vaja riigikaitselise ülesande täitmiseks läbi mõelda ja ära lahendada järgmised küsimused:
2.1 Kuidas tagada kriisiolukorras riigiõigusabi osutamiseks vajalik ressurss? Enesekorraldusõigusest tulenevalt on advokatuuril vabadus ise määrata viis, laad, kuidas see ressurss tagada.
2.2. Praegune riigi õigusabi osutavate advokaatide arv vajadust ei kata, kuid mis toob riigi õigusabi osutajate sekka rohkem advokaate, kes on valmis ka kriisiolukorras osutama riigi õigusabi? Üks “präänikutest” on näiteks advokaadi reservteenistusest vabastust, mis võimaldab jätkata ka kriisiolukorras advokaaditööd. Büroopidaja vaates annab teatud hulk büroos tegutsevaid kriisiülesannet täitvaid advokaate kindluse, et ka kriisolukorras on büroos advokaate, kes saavad jätkuvalt erialast tööd teha.
2.3. Tõdemus on, et nimekiri advokaatidest tekib suuresti vabatahtlikkuse alusel. Tegevuskava peab olema juhuks, kui vabatahtlikke hulk ei kata vajadust ning see nõuab konkreetset teadmist nimekirja koostamise alustest.
Praegu on hea võimalus advokatuuri sisemised süsteemid koos luua ning liikmete ettepanekud on alati oodatud.
3. Advokaadi vastutus korruptsioonivastase seaduse järgi, advokaat kui ametiisik.
Kolmanda, päeva viimases teemaplokis käsitleti advokaati kui ametiisikut ja advokaadi vastutust korruptsioonivastase seaduse järgi. Mille raames võib advokaat ametiisikuks muutuda, kus need piirid võivad joosta ja kes on advokaadiga seotud isik? Arutelu juhtisid Kadri Matteus ja Rauno Ligi.
Kaks suurt küsimust, mis arutelul fookusesse tõsteti:
3.1 Kust täpsemalt jookseb advokaadi poolt nõustamisel piir, kus ta vähemalt suunab otsuse tegemist ja muutub seega KVS mõistes ametiisikuks?
Praegune on tekkimas olukord, kus avaliku sektori nõustamisel on väga suur oht muutuda ametiisikuks. Praktika ei ole ühtne ning need piirid peaksid olema selgemad.
Kohtupraktika näitab, et ametiseisund võib tekkida komisjonidesse nimetamisel, riigihangete korraldamisel, õigusteenuse osutamisel järelevalvemenetluses.
Igasugune osalemine ei võrdsustu koheselt ametiisikuna tegutsemisena, oluline tingimus on otsuse sisulises suunamises, mida tuleb alati juhtumipõhiselt analüüsida ning hinnata. Samuti tuleb silmas pidada, et riigifirmad ja KOV-firmad ei täida alati ka avalikku ülesannet.
3.2 Kes on advokaadile seotud isikuks, kelle puhul peab advokaat end taandama nõustamisest?
Keeruline on KVS § 7 lg 1 p 4, mis on oma olemuselt väga abstraktne. Seda on käsitletud kohtupraktikas, kus punktis toodut on põhjalikumalt analüüsitud ja selgitatud.
Kutse-eetika reeglite järgimine aitab vältida “halli” tsooni astumist, kuid tänane praktika ja seaduse tõlgendamine kipub irduma tavapärasest advokaaditeenuse loogikast ja kutsetagatistest, ennekõike ei arvestata advokaadi sõltumatust ja printsiipi, et advokaati ei või samastada kliendiga ehk advokaat ei tohiks läbi õigusteenuse osutamise muutuda liialt kergekäeliselt ametiisikuks. Advokaat peab teadvustama riske, mis seonduvad avalikku ülesannet täitvate asutuste nõustamisega ning kohustustega, mis talle seetõttu korruptsioonivastasest seadusest tulenevad.
Juhatus
O T S U S T A S
Paluda liikmetel edastada enda ettepanekuid ja seisukohti valdkonda advokatuuris juhtivale juhatuse liikmele aadressile advokatuur@advokatuur.ee.
1.2 Advokatuuri 2025. aasta II poolaasta täiendusõppe kava
Eesti Advokatuuri 2025. aasta II poolaasta pakub advokaatidele laia valikut eriilmelistest koolitustest, mis annavad võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi advokaaditöö erinevates valdkondades. Koolituskava on teisele poolaastale omaselt paljuski traditsiooniline, mida rikastavad ka mitmed koostöökoolitused. Koolitused hõlmavad teemasid, mis on olulised igapäevatöös ning annavad praktilisi nõuandeid ja süvitsi minevat teavet.
Eksamieelne konsultatsioon (18. august)
Eksamieelne konsultatsioon on mõeldud kõigile, kes eksamiks valmistumas. Sel korral keskendub konsultatsioon eelkõige advokaadieksami korraldusele ja ülesehitusele. Konsultatsiooni viivad läbi Kristiina Lee, vandeadvokaat ja kutsesobivuskomisjoni esimees, ning Kristi Haas, vandeadvokaat ja kutsesobivuskomisjoni liige.
Konsultatsioon toimub Hotellis Europa.
Kutse-eetika seminar (18. august)
Üle mitme aasta toimuv kutse-eetika seminar annab hea võimaluse aktiivselt arutada kutse-eetika põhiküsimuste üle. Seminarile on oodatud kõik advokatuuri liikmed ning kindlasti kõik eksamile suundujad ja nende tulevased patroonid. Seminari veavad vandeadvokaadid Elmer Muna (advokatuuri eetika- ja metoodikakomisjonist), Kristiina Lee ja Kristi Haas (mõlemad advokatuuri kutsesobivuskomisjonist).
Seminar toimub Hotellis Europa.
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (11. september)
Koolitus annab süsteemse ülevaate põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustest, pöörates tähelepanu Euroopa Liidu õigusega seotud küsimustele. Koolitajateks on Riigikohtu esimees Villu Kõve, Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Nele Siitam ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik Janar Jäätma.
Koolitus toimub koostöös Riigikohtuga, toimumiskohaks Tartu ja ülekandena veebis.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi aktuaalne praktika 2025 (10. oktoober)
Kannab ülevaate Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viimase aasta olulisematest lahenditest. Koolituse viib läbi tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal.
Koolitus toimub koostöös Riigikohtuga, toimumiskohaks Tallinn ja ülekandena veebis.
Vahekohtumenetlus II osa (17. oktoober)
Koolitus jätkab teemadega sealt, kus kevadel pooleli jäi. Vaatluse alla tulevad vahekohtumenetluse etapid, vahekohtumenetlusega seotud kohtutoimingud ning vahekohtu otsuse tühistamine ning tunnustamine ja täitmine. ning koolitajateks on vandeadvokaadid Dr. Eveli Lume ja Maria Pihlak.
Koolitus toimub koostöös MTÜ-ga Eesti Arbitraažiühing, toimumiskohaks Eesti Advokatuur ja ülekandena veebis.
Konkurentsiõigus (6.–7. november)
Kahepäevane koolitus keskendub konkurentsiseaduse eelseisvatele muudatustele (sh ECN+ direktiivi ülevõtmisele) ning asjakohasele kohtupraktikale. Koolitajateks on vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Martin Mäesalu ning konkurentsiameti ja justiitsministeeriumi ametnikud.
Koolitus toimub koostöös Riigikohtuga, toimumiskohaks Tartu ja ülekandena veebis. Koolituse toimumine sõltub seaduse vastuvõtmisest.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi aktuaalne praktika 2025 (14. november)
Traditsiooniline iga-aastane koolitus annab ülevaate Riigikohtu kriminaalkolleegiumi aasta olulisematest lahenditest. Koolitajateks on Riigikohtu kohtunik Velmar Brett ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu.
Koolitus toimub Eesti Advokatuuris ja ülekandena veebis.
Konfiskeerimine ja varaliste nõuete tagamine kriminaalmenetluses (5. detsember)
Koolitus annab süsteemse ülevaate konfiskeerimise alustest ning varaliste nõuete tagamise korrast süüteomenetluses koos asjakohase kohtupraktikaga. Koolitajaks on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Juhan Sarv.
Koolitus toimub koostöös Riigikohtu ja prokuratuuriga, toimumiskohaks Tartu ja ülekandena veebis.
Rahapesu tõkestamine advokaadibüroos (kuupäev täpsustub)
Traditsiooniline koolitus keskendub advokaadibüroode kohustustele rahapesu tõkestamisel ning uusimatele arengutele valdkonnas. Seekordne koolitus toimub koostöös prokuratuuriga. Koolitajateks on vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Monika Koolmeister. Koolituse teise osa läbiviija on selgumisel.
Koolitus toimub Eesti Advokatuuris ja ülekandena veebis.
Aukohtu lahendite ülevaade (kuupäev täpsustub)
Lühike informatiivne teabehommik, mis annab ülevaate aukohtu viimastest lahenditest. Läbiviijateks advokatuuri aukohtu liikmed, vandeadvokaadid Kaidi Reiljan-Sihvart ja Indrek Sirk.
Koolitus toimub Eesti Advokatuuris ja ülekandena veebis.
VERGE koolitus: kuidas tulla toime verbaalse agressiooniga (kuupäev täpsustub)
Koolituse eesmärgiks on anda teadmised, kuidas toime tulla verbaalse agressiivsusega, kuid läbi käiakse esimesed sammud ka olukordades, kus on risk füüsiliseks agressiooniks. Koolitus on praktiline ja piiratud osalejate arvuga. Koolitusele pakutake eelregistreerimisvõimalust riigi õigusabi osutavatele advokaatidele, eelregistreerimise võimalusest teavitaks advokaate eraldi. Koolitajateks Airiin Demir, MSc, kliiniline psühholoog ja verge sekkumiste treener; Merit Lage, MA, psühholoog, superviisor ja koolitaja.
Koolitus toimub Eesti Advokatuuris.
Tsiviilkriiside ohjamine ning riigikaitse (kuupäev täpsustub)
Seadusemuudatuste vastuvõtmisest sõltuv õppepäev käsitleb tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis kujundab uue ja tervikliku kriiside juhtimisraamistiku. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on jõudnud riigikokku, seab eesmärgiks lihtsustada, ühtlustada ning täpsustada suure mõjuga kriiside lahendamiseks valmistumist ning suure mõjuga kriiside lahendamise juhtimiskorraldust. Koolitus toimub koostöös Riigikohtuga ning koolitajateks on eelnõu väljatöötanud ametnikud.
Koolitus toimub Tartus ja ülekandena veebis.
Keskkonnaõiguse aktuaalprobleemid (kuupäev täpsustub)
Tulevikku suunatud koolitus pakub ajakohast ülevaadet Euroopa Liidu Kohtu ja Riigikohtu praktikast keskkonnaõiguses, sh võimalikke seadusemuudatusi nagu kliimaseadus ja Natura hindamine. Koolitajateks on Tallinna Halduskohtu kohtunikud Maarja Oras ja Pihel Sarv, Riigikohtu kohtunõunik Kaarel Relve ning vastava seadusloome protsessiga seotud ametnikud.
Koolitus toimub koostöös Riigikohtuga, toimumiskohaks Tartu ja ülekandena veebis.
Koolituste järelevaatamise info on välja toodud kinnitatud koolituskavas.
Järelevaadatavad koolitused on leitavad aadressil advokatuur.addenda.ee või lingina vastava koolituse infos täiendusõppe portaalis EA õppeportaalis.
Järelevaadatavate koolituste nimekiri seisuga 17.06.2025
- Kutse-eetika veebikoolitus
- Laste õigused (algne toimumiskuupäev 08.05.2020)
- Laste küsitlemine (algne toimumiskuupäev 18.09.2020)
- Lapse arengupsühholoogia (algne toimumiskuupäev 13.11.2020)
- Varaühisus (algne toimumiskuupäev 10.10.2024)
- Digitoimiku kasutamisest kriminaalmenetluses (algne toimumiskuupäev 11.10.2024)
- Infoturve advokaadibüroos – juhendi rakendamine praktikas (algne toimumiskuupäev 01.11.2024)
- Rahapesu tõkestamine advokaadibüroos 2024 (algne toimumiskuupäev 07.11.2024)
- Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2024. aasta lahendid (algne toimumiskuupäev 15.11.2024).
- Riigikohtu halduskolleegiumi 2024. aasta lahendid. (algne toimumiskuupäev 06.02.2025)
- Alusetu rikastumine (algne toimumiskuupäev 20.02.2025)
- Infohommik: kuidas valmistuda advokaadibüroo kontrolliks (algne toimumiskuupäev 13.03.2025)
- Vastutustundlik laenamine ja tarbijakrediiti puudutavad vaidlused (algne toimumiskuupäev 21.03.2025)
- Kaebuste esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja nende menetlemine (algne toimimiskuupäev 31.03.2025)
- Vahekohtumenetlus I osa (algne toimumiskuupäev 25.04.2025).
- Rahvusvahelised sanktsioonid (algne toimumiskuupäev 08.05.2025)
Alati ajakohase nimekirja järelevaadatavatest koolitustest on leitav advokatuuri kodulehel
https://advokatuur.ee/et/advokatuuri-teenused/koolitused/jarelvaadatavad-koolitused
Juhatus soovib juhtida tähelepanu võimalusele läbida Euroopa Nõukogu koostatud tasuta veebikoolitusi (HELP courses), mis on ligipääsetavad SIIT
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada advokaatide täiendusõppe kava 2025. a II poolaastaks (protokolli lisa 1).
Saata täiendusõppe kava teadmiseks advokatuuri liikmetele ja advokaadibüroodele, samuti Justiitsministeeriumile, õiguskantslerile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Audiitorkogule, Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnale, prokuratuurile ning menetlejatele.
2. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
2.1 Eetika- ja metoodikakomisjoni uue liikme nimetamisest
Seoses eetika- ja metoodikakomisjoni liikme volituste tähtaja möödumisega 14.06.2025, palus juhatus vandeadvokaatidel, kes on huvitatud kandideerimast komisjoni liikmeteks, anda sellest teada hiljemalt 09.06.2025.
Avalduse esitas vandeadvokaat Tarmo Peterson. Komisjon on teinud juhatusele ettepaneku komisjoni liikmeks nimetada vandeadvokaat Tarmo Petersoni.
Komisjoni töökorra § 3 lg-st 1 tulenevalt kehtivad komisjoni liikme volitused kolm aastat.
Juhatus
O T S U S T A S
Nimetada advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud eetika- ja metoodikakomisjoni liikmeks Tarmo Peterson volitustega kuni 17.06.2028.
2.2 Konkurentsiõiguse komisjoni esimehe nimetamine
03.06.2025 nimetas juhatus konkurentsiõiguse komisjoni uued liikmed.
Komisjoni töökorra § 3 lg 2 kohaselt korraldab komisjoni tööd juhatuse poolt nimetatud komisjoni esimees.
Komisjoni liikmed on juhatusele teinud ettepaneku komisjoni esimeheks taasnimetada vandeadvokaat Martin Mäesalu, kes on selleks andnud ka oma nõusoleku.
Juhatus
O T S U S T A S:
Nimetada konkurentsiõiguse komisjoni esimeheks vandeadvokaat Martin Mäesalu.
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Avaldused eksamile lubamiseks
Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks on esitanud:
3.1.1 Kristiina Pralla, kes on advokatuuri liige alates 08.03.2022 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Lepmets & Nõges.
3.1.2 Charlotta Rebecca Zobel, kes on advokatuuri liige alates 21.09.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Lepmets & Nõges.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.1.1 Lubada 2025 II poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile Kristiina Pralla.
3.1.2 Lubada 2025 II poolaasta vandeadvokaadi eksami suulisele osale kodukorra § 68 lg 3 alusel Charlotta Rebecca Zobel.
Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks on esitanud:
3.1.3 Annika Lillemägi, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo GAVER ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Mihkel Gaver.
3.1.4 Geelia Grauen, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Pallo & Partnerid ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada 2025 II poolaasta vandeadvokaadi abi eksamile Annika Lillemägi ja Geelia Grauen.
3.2 A avaldus vandeadvokaadi kutsenimetuse taotlemiseks AdvS § 26 lg 31 alusel
Vandeadvokaadi abi A on 26.05.2025 esitanud avalduse vandeadvokaadi kutsenimetuse taotlemiseks vestlusega AdvS § 26 lg 31 alusel ning täiendavalt 29.05.2025 taotluse avalduse sisuliseks läbivaatamiseks.
AdvS § 26 lg 3 teise lause alusel võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat töötanud muul käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta. Avaldaja on seisukohal, et antud norm kohaldub ka olukorras, kus isik on juba advokatuuri liige (vandeadvokaadi abi) ning see annab aluse võrdselt teiste õiguskutse esindajatega taotleda advokatuuri liikmesuse kutsenimetuse muutmist ehk vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtmist. Avaldaja põhjendab seda järgnevalt.
Sätte grammatiline tõlgendamine viib tulemusele, et mh võib avalduse esitada isik, kes on juba advokatuuri liige. Avaldaja viitab 2018. aasta AdvS jt seaduste muutmise seletuskirjale, millega normi muudeti ning selgitab, et ka sätte eesmärgipärase tõlgendamise kaudu on selle mõtteks tagada õiguskutsete esindajate võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise mõttest kantuna tuleb võrdselt kohelda kõiki vabade õiguskutsete esindajaid, sh advokatuuri liikmeks olevaid vandeadvokaadi abisid. AdvS § 26 lg 31 teise lause „/../ võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta /…/“ süstemaatilis-loogiline tõlgendamine viib tulemuseni, et advokatuuri liikmest advokaadi kutsenimetuse muutmine ei tähenda isiku teistkordset advokatuuri vastuvõtmist ja ei piira seega antud sätte kohaldamist.
Vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi on AdvS-i tähenduses kutsenimetused ja kutseorganisatsiooni (advokatuuri) sees kutsenimetuse muudatus ei ole käsitletav teistkordselt advokatuuri liikmeks astumisega. Seda on selgitatud ka seletuskirjas: „/…/ võib advokatuuri juhatus anda vandeadvokaadi kutsenimetuse eksamit sooritamata /…/. Selline tõlgendus on kooskõlas ka AdvS-i sama §-i teiste sätetega. Näiteks AdvS § 26 lg 1 kohaselt: „Vandeadvokaadiks võib kirjaliku avalduse alusel saada advokatuuri liige /…/“ ehk juba advokatuuri liikmeks oleva isiku osas muutub kutsenimetus, mitte liikmelisuse staatus. Seega on AdvS § 26 lg 31 näol tegemist diskretsiooninormiga üksnes osas, milles see puudutab kumulatiivsete nõuete täitmist isiku sobivuse hindamisel vandeadvokaadist advokatuuri liikmeks vastuvõtmiseks.
Juhatus on seisukohal, et AdvS § 26 lg 31 tingimusi ei täida avaldaja varasem töökogemus, sh töökogemus krediidiasutuse peajuristina. Avaldaja ise kinnitab oma avalduses, et ta tegutseb vandeadvokaadi abina advokaadibüroos NJORD alates 2019. aasta jaanuarist. Seega on tema varasematel töökohtadel töötamisest tänaseks möödas üle 5 aasta ning isegi kui nende töökohtade keerukus ja vastutus vastaks vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele (mida ei ole advokatuuri juhatus käesoleva otsuse tegemisel hinnanud), ei ole võimalik avaldajat vandeadvokaadina vastu võtta, kuna töötamisest möödunud aeg ületab AdvS §-s 26 lg 31 ette nähtud maksimaalset 5 aastat.
Kuivõrd avaldaja on advokatuuri liikmesuse peatamise järgselt töötanud uuesti advokaadina üle 6 aasta, on muus õigusvaldkonnas töötamisest igal juhul möödunud rohkem kui viis aastat ja vastavat kogemust ei saa arvestada.
Juhatus on samuti erinevalt avaldajast seisukohal, et AdvS § 26 lg 31 ei kohaldu vähemalt praegustel asjaoludel juba advokatuuri liikmeks olevale vandeadvokaadi abile.
Juhatus selgitab, et 2018. aasta AdvS § 26 lg 31 muutmisega täiendati isikute loetelu, kel on võimalik vestluse kaudu n-ö lihtsustatud korras advokatuuri liikmeks saada ka vandeadvokaatidega, aga põhjusel, et ei olnud mõistlik senini kehtinud nõue, et varem vandeadvokaadina tegutsenud isik pidi advokatuuri astudes uuesti vandeadvokaadieksami sooritama.
AdvS § 26 lg 31 teine lause lisati seadusesse eesmärgiga ühtlustada advokatuuriseaduse sõnastust kohtute seaduse sõnastusega ning võimaldada advokatuuri liikmeks võtta vandeadvokaadi eksami sooritamise nõudeta ka teisi isikuid kui seda võimaldab advokatuuriseaduse § 26 lõikes 31 esimese lauses toodud loetelu. Norm annab advokatuuri juhatusele laiema otsustusõiguse isikute advokatuuri vastuvõtmise osas, kes ei ole töötanud seaduses loetletud ametikohal, kuid kelle puhul advokatuuri juhatus on kindlal veendumusel, et nende senine töökogemus, teadmised ja isiksuseomadused võimaldavad töötada vandeadvokaadina. Arvestades, et AdvS § 26 lg 31 peamine eesmärk on lihtsustada spetsialistide liikumist õiguselukutsete vahel, kohaldub norm (primaarselt) isikute osas, kes ei ole advokatuuri liikmed, kuid keda teatud nõuete täitmisel saab lihtsustatud korras liikmeks võtta – sellele viitab seaduse selge sõnastus: “vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta”. Kuivõrd avaldaja juba on advokatuuri liige, ei ole teda vajalik ega võimalik enam uuesti advokatuuri vastu võtta.
Avaldaja on advokatuuri liige üle 10 aasta ja ka liikmesuse peatamise lõppemise järgselt on avaldaja teadaolevalt töötanud advokaadina üle 6 aasta. Seega ei ole avaldaja puhul tegemist normi kohaldamisalasse kuuluva olukorraga, kus mõnes teises õiguse valdkonnas tegutseja sooviks liituda advokatuuriga. Avaldaja puhul ei ole käesoleval ajal tegemist ka liikmesuse peatamise järgse advokaadi tegevuse taasalustamise olukorraga. Isegi kui oleks võimalik AdvS § 26 lg 31 kohaldada ka vandeadvokaadi abidele, st tõlgendada sätet selliselt, et see võimaldab vandeadvokaadi abile vandeadvokaadi kutsenimetuse anda AdvS § 26 lg 31 nimetatud korras, siis antud juhul ei ole avaldaja puhul täidetud normi kohaldamise sisulised eeldused – st avaldaja ei ole “vähemalt kolm aastat töötanud muul käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta”. Avaldaja tegevust advokaadina advokaadibüroos NJORD ei saa lugeda ameti- või töökohaks, mille keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele. Ei ole vaidlust, et avaldaja tegutseb vandeadvokaadi abina. Vandeadvokaadi abi töö keerukus ja vastutus ei saa seadusest tulenevalt vastata vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele. Nii seab seadus vandeadvokaadi abi töö ulatusele (sh keerukusele) mitmeid piiranguid – näiteks ei tohi vandeadvokaadi abi esindada või kaitsta klienti Riigikohtus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, ega tegutseda vahekohtuniku ega pankrotihaldurina (AdvS § 42 lg 2). Samuti on piiratud vandeadvokaadi abi võimalus juhendada teisi vandeadvokaadi abisid, sest vandeadvokaadi abi võib tegutseda vaid patrooni juhendamisel (AdvS § 42 lg 4). Vandeadvokaadi abi ei saa tegutseda büroopidajana (AdvS § 54 lg 1) – seetõttu ka vandeadvokaadi abi vastutus ei saa vastata vandeadvokaadi vastutusele – vandeadvokaadi vastutus büroopidajana ning patroonina on selgelt laiem, kui see saab vandeadvokaadi abi puhul kunagi olla. Seadus näeb ette, et vandeadvokaadi abi kogemusest lähtuvalt saab ta vandeadvokaadi kutsenimetuse omandada vandeadvokaadieksami sooritamisel, töötades vandeadvokaadi abina üldjuhul kolm või erandina ühe aasta (AdvS § 26 lg 1, lg 11).
Seda järeldust ei saa muuta ka avaldaja advokaaditöö kõvalt antud panus finantsõiguse arendamisse – kuigi tegu võib olla õigusvaldkonna ja avaldaja kutsealase arengu mõttes tänuväärse töö ja panusega, ei saa see siiski anda vandeadvokaadist abile vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele vastavat kogemust. Just selle kogemuse hindamiseks näebki seadus vandeadvokaadi abidele siiski ette kohustuse vandeadvokaadiks saamiseks läbida vandeadvokaadi eksam. Seejuures on avaldaja teadmiste kontroll just kutsesobivuskomisjoni pädevuses (AdvS § 30) ning AdvS § 26 lg 31 mõtteks ei olnud anda juhatusele eri pädevust anda hinnangut, et mõni vandeadvokaadi abina eriti tegusalt ja väljapaistvalt tegutsenud kolleeg peaks saama vandeadvokaadiks lihtsustatud korras. Selline olukord paneks vandeadvokaadi abid ebavõrdsesse olukorda, kuivõrd advokatuuri juhatusel on piiratud materjalide pinnalt äärmiselt keeruline hinnata, millised on iga konkreetse vandeadvokaadi abi oskused ja kogemus – just see ongi vandeadvokaadieksami eesmärk.
Juhatus selgitab täiendavalt, et AdvS § 26 lg 31 näeb ette küll erandi advokatuuri liikmeks võtmise üldisest korrast, kuid erandi sisustamisel ja kohaldamisel on advokatuuril kui omavalitsuslikel põhimõtetel tegutseval kutseühendusel väga avar kaalutlusruum. Erandi eesmärk on anda advokatuurile võimalus võtta advokaadieksameid sooritamata enda liikmeks vandeadvokaadina selline isik, kelle puhul saab advokatuur selle isiku eelnevatel ametikohtadel täidetud ülesannete ja sellega seoses kantud vastuse pinnalt mõistliku kahtluseta asuda seisukohale, et tal on olemas piisavad teadmised, oskused ja kogemused, saamaks hakkama vandeadvokaadi tööga, ilma et oleks põhjust kontrollida tema õigusalaseid teadmisi ja ilma et ta peaks eelnevalt omandama advokatuuris õigusteenuse osutamisega seotud kogemusi vandeadvokaadi abina.
Avaldajal on võimalik sooritada vandeadvokaadi eksam, kuid juhatus juhib tähelepanu, et dokumente advokaadieksamile lubamiseks on võimalik esitada kuni 04.07.2025.
Juhatus
O T S U S T A S:
Mitte rahuldada A 26.05.2025 avaldust vandeadvokaadi kutsenimetuse taotlemiseks AdvS § 26 lg 31 alusel.
Kaebuse käesoleva otsuse peale võib esitada halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest alates.
3.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
Peatatud liikmesusega vandeadvokaat Maiki Trink (endine Virks) teavitab nimemuutusest.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks peatatud liikmesusega vandeadvokaat Maiki Trinki nimemuutus.
Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot. Uus liikmetunnistus ja advokaaditunnistus hoiustatakse advokatuuris ning väljastatakse advokaadile liikmesuse taastamisel.
3.4 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.4.1 Vandeadvokaat Urmas Kukk on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 17.06.2025 kuni 17.06.2030.
3.4.2 Vandeadvokaat Liisbeth Eero on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 17.06.2025 kuni 17.06.2028.
3.4.3. Vandeadvokaadi abi Maria Suurna liikmesus on peatatud alates 22.04.2025. Advokaat on teavitanud liikmesuse peatamise aluse asjaolude muutumisest ja esitanud avalduse liikmesuse peatamise jätkamiseks.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast.
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.4.1 Peatada vandeadvokaat Urmas Kuke liikmesus alates 17.06.2025 kuni 17.06.2030.
3.4.2 Peatada vandeadvokaat Liisbeth Eero liikmesus alates 17.06.2025 kuni 17.06.2028.
3.4.3 Lugeda vandeadvokaadi abi Maria Suurna liikmesuse peatamise tingimused jätkuvalt täidetuks. Advokaadi liikmesus lugeda peatatuks kuni 22.04.2030.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
3.5 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast ja patroonist
Vandeadvokaadi abi Liise Saar teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo RASK. Advokaadi patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Timo Kullerkupp.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Liise Saare uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo RASK. Määrata vandeadvokaadi abi Liise Saare uueks patrooniks vandeadvokaat Timo Kullerkupp.
3.6 Vandeadvokaadi abi Kristiina Tauli tegutsemiskohast
Vandeadvokaadi abi Kristiina Taul teavitab, et tema tegutsemiskoht ei ole alates 13.06.2025 enam Advokaadibüroo LINDEBERG.
AdvS § 49 lõikele 1 osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. AdvS § 24 lg 2 kohaselt tegutseb vandeadvokaadi abi patrooni juhtimisel. Seega peab advokatuuri liikmel olema tegutsemiskoht ja vandeadvokaadi abil patroon. Lubamatu on tegutsemine ilma tegevuskoha või patroonita. Juhatus annab advokaadile tähtaja 45 päeva uuest tegevuskohast teavitamiseks. Kuni uue tegevuskoha leidmiseni ei või advokaat õigusteenust osutada.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks, et vandeadvokaadi abi Kristiina Tauli tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo LINDEBERG.
Anda vandeadvokaadi abi Kristiina Taulile tähtaeg tegutsemiskoht leidmiseks, kohustades teda teavitama advokatuuri juhatust hiljemalt 01.08.2025 uuest tegutsemiskohast.
3.7 Muudatused advokaadibüroo andmetes
Vandeadvokaat Andres Vinkel informeerib Advokaadibüroo Narlex OÜ Tallinna osakonna uuest ruumiplaanist. Advokaadibüroo aadress, C.R.Jakobsoni 3, 10128 Tallinn, ja sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud uus ruumiplaan.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Narlex uus ruumiplaan.
4. MUUD KÜSIMUSED
4.1 Advokaadibüroo Ellex Raidla kvaliteedijuhtimise tunnistuse kehtivuse pikendamine
Advokaadibüroole Ellex Raidla on 26.01.2021 juhatuse otsusega väljastatud advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus. 26.01.2024 sai läbi tunnistuse kolmeaastane kehtivusaeg. Advokaadibüroo on esitanud tunnistuse kehtivuse pikendamise taotluse. 17.04.2025 viidi advokaadibüroos läbi audit.
Juhatus
O T S U S T A S
Pikendada Advokaadibüroole Ellex Raidla väljastatud kvaliteedijuhtimise tunnistuse kehtivusaega kolm aastat, s.o kuni 17.06.2028.
4.2 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
KS § 100 lg 2 järgi esitab kohtu esimees kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja KS § 73 lõikes 2 sätestatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. KS § 73 lg 2 kohases aruandes hinnatakse kohtuniku sobivust kohtunikuametisse, menetluse juhtimise oskuste arengut ning vajaduse korral esitatakse muid andmeid.
Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo on pöördunud advokatuuri poole seisukoha saamiseks kohtunike Antero Maksingu, Helina Marki, Maris Juha ja Helvia Räägeli kohtunikuametisse sobivuse osas.
Seisukoha kujundamiseks palus advokatuur advokaatide arvamusi nimetatud kohtunike sobivuse kohta kohtunikuametisse. Laekunud tagasiside kõikide kohtunike osas oli positiivne. Juhatus on seisukohal, et kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas välistavad asjaolud puuduvad.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada Harju Maakohtu esimehele juhatuse seisukohad kohtunike Antero Maksingu, Helina Marki, Maris Juha ja Helvia Räägeli osas.