EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
22. aprill 2025. a nr 09
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Kaspar Lind, Merit Lind-Tsoganoff, Annika Peetsalu, Kadri Matteus, Ramon Rask, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Martin Triipan
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu
PÄEVAKORD
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Advokatuuri aseesimehe valimine
1.2 Advokatuuri esindaja tagasikutsumine kohtute koolitusnõukogust ja uue esindaja nimetamine
2. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
2.1 Koalitsiooniläbirääkimiste kaasamiskohtumisel osalemine
3. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Pankrotihaldurina tegutseva advokaadi rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmetest
4. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
4.1 Riigi õigusabi komisjoni esimehe nimetamine
4.2 Haldusõiguse komisjoni liikme tagasi kutsumine
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
5.2 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast ja patroonist
5.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
5.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest
5.5 Vandeadvokaat teade kahtlustuse esitamisest
5.6 Vandeadvokaat teade kahtlustuse esitamisest
6. MUUD KÜSIMUSED
6.1 Kohtute aumärgi kandidaatide esitamisest
6.2 Üleskutse osaleda koolitusel ja diskussioonil “Rahvusvahelised sanktsioonid”
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Advokatuuri aseesimehe valimine
AdvS § 10 lg 3 ja kodukorra § 38 lg 1 kohaselt täidab esimehe äraolekul tema ülesandeid aseesimees. Kodukorra § 38 lg 2 kohaselt valib juhatus aseesimehe oma liikmete seast.
Advokatuuri esimees on teinud ettepaneku valida aseesimeheks juhatuse liige Martin Triipan.
Juhatus
O T S U S T A S:
Valida advokatuuri aseesimeheks Martin Triipan.
1.2 Advokatuuri esindaja tagasikutsumine kohtute koolitusnõukogust ja uue esindaja nimetamine
Kohtute koolitusnõukokku kuuluvad kaks Riigikohtu, kaks teise ja kaks esimese astme kohtunikku ning prokuratuuri, Tartu Ülikooli ja Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja ning nõukogu töösse on kaasatud ka advokatuuri esindaja, kellel ei ole hääleõigust.
Juhatus otsustas kutsuda tagasi advokatuuri esindaja kohtute koolitusnõukogus, vandeadvokaat Imbi Jürgen. Nimetada uueks advokatuuri esindajaks kohtute koolitusnõukogus vandeadvokaat Dmitri Školjar.
Juhatus
O T S U S T A S:
Nimetada advokatuuri esindajaks kohtute koolitusnõukogus vandeadvokaat Dmitri Školjar volituste algusega 22.04.2025.
2. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
2.1 Koalitsiooniläbirääkimiste kaasamiskohtumisel osalemine
09.04.2025 osalesid advokatuuri esimees Imbi Jürgen ning juhatuse liikmed Dmitri Školjar, Triin Toom ja Martin Triipan Riigikantseleis Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooniläbirääkimiste kaasamiskohtumisel. Osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg, Riigikogu liikmed Madis Timpson ja Maris Lauri Reformierakonnast ning Ando Kiviberg ja Marek Reinaas erakonnast Eesti 200, samuti Riigikantselei, Rahandusministeeriumi esindajad jt. Kaasamiskõneluste eesmärk oli koguda advokatuurilt sisendit etteantud õigussüsteemi puudutavatel teemadel sh kohtumenetluste kiirendamine ja kohtu juhtimise tõhustamine, konkurentsivõime suurendamine õigusruumi kaasajastamise abil, maksekäsu kiirmenetluse reform, kodanike, ettevõtete ja halduskohtute koormuse vähendamine jm. Advokatuur tutvustas kohtumisel omapoolseid seisukohti nimetatud küsimustes ning tõi esile ka teemad, mis advokatuuri jaoks on täna eriti olulised ehk kliendisaladuse kaitse läbiotsimistel ja jälitustegevuses ning advokaadikutse kaitse konventsiooniga ühinemine. Samuti rõhutas advokatuur, et optimeerimise ja reformimise kõrval ei unustataks inimeste põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
2.2 Kohtumine Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler Tiina Uudebergiga
Juhatus kohtus 22.04.2025 istungil Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler Tiina Uudebergiga. Juhatus andis kantslerile ülevaate advokatuuris aktuaalsetest ja lahendamist vajavatest küsimusest:
1. Kliendisaladuse kaitse
1.1 KrMS muudatusettepanekud, mis puudutavad advokaadi valduse läbiotsimist, on sõnastatud ning prokuratuuri ja kohtutega läbi räägitud, kuid seisavad Justiits- ja Digiministeeriumis.
1.2 Jälitustegevuse käigus advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse pealtkuulamisega seotud
problemaatika – vajab reguleerimist seaduse tasandil lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas seatud standarditest.
2. Advokaadi kutse konventsiooniga ühinemine
3. AdvS muudatused
3.1. Justiits- ja Digiministeeriumis töös olev eelnõu, mis käsitleb teemasid nagu advokatuuri teadete avaldamine Ametlikes Teadaannetes, advokatuuri register ja selle õiguslik tähendus, liikme- ja advokaaditunnistuste õiguslik tähendus, advokatuuri liikmeks saada soovivate isikute taustakontroll, advokaadieksami hindamise kord jm.
3.2. Eelmise juhatuse koosseisu töö tulemusel koostatud muudatusettepanekud, mis ei ole veel ministeeriumile esitatud, aga on kavas esitada 2025. aastal.
4. Advokatuuri ettepanekud koalitsiooniläbirääkimiste kaasamiskohtumisel 9. aprillil 2025.
5. Riigi õigusabi süsteem ja rahastamine.
6. Õigussüsteemi kriisiplaanide süsteemne ettevalmistamine ja advokatuuri kaasamine.
7. Kantsler tutvustas kavandatavaid õigussüsteemi puudutavaid digilahendusi.
Juhatus
O T S U S T A S:
Jätkata koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga.
3. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Pankrotihaldurina tegutseva advokaadi rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmetest
Juhatus tuletab meelde ja juhib tähelepanu, et advokaat, tegutsedes pankrotihaldurina, peab arvestama, et võib esineda olukordi, kus ta teeb ametitoimingu või osutab ametiteenust, mis kuuluvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 2 lg 2 alla. Näiteks pankrotivaraks oleva kinnisvara müük või ettevõtte või äriühingu osa müük enampakkumisel. Sellisel juhul on advokaat kohustatud isik RahaPTS järgi ja peab täitma viidatud seadusest tulenevaid kohustatud isikul lasuvaid nõudeid (sh enne ametitoimingu tegemist riskiisu määramine, riskihinnangu koostamine, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja kehtestamine ning hoolsusmeetmete kohaldamine).
Pankrotihaldur peab tagama, et kõik hoolsusmeetmed, sealhulgas tegeliku kasusaaja tuvastamine, tehingu eesmärgist ja olemusest arusaamine ning vajadusel selle kohta teabe kogumine ning andmete registreerimine ja säilitamine, on täidetud vastavalt RahaPTS nõuetele. Hoolsusmeetmeid tuleb rakendada riskipõhiselt iga tehingu poole suhtes, kusjuures iga osapoole riskitase võib olla erinev ning riski määramisel tuleb arvestada riski vähendavaid ja suurendavaid tegureid. Näiteks asjaolu, et võõrandamine toimub pärandvara pankrotimenetluses, võib viidata madalamale riskile. Samas tuleb arvesse võtta riski suurendavaid asjaolusid: näiteks võõrandamine elektroonilise oksjonikeskkonna vahendusel ning suhtlus ostjaga üksnes elektrooniliste kanalite kaudu.
Juhatus rõhutab, et advokaat peab olema teadlik oma kohustustest õigusteenuse osutamisel ja tagama, et kõik vajalikud hoolsusmeetmed on kohaldatud, et vältida võimalikke rikkumisi. Advokatuuri eneseregulatsioon tagab, et rahapesu tõkestamise järelevalve teostamisel on kliendisaladus kaitstud.
Juhatus
O T S U S T A S:
Juhtida liikmete tähelepanu kohustusele järgida rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmeid ka pankrotihaldurina tegutsedes.
4. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
4.1 Riigi õigusabi komisjoni esimehe nimetamine
01.04.2025 nimetas juhatus riigi õigusabi komisjoni uued liikmed.
Komisjoni töökorra § 3 lg 2 kohaselt korraldab komisjoni tööd juhatuse poolt nimetatud komisjoni esimees.
Komisjoni liikmed on juhatusele teinud ettepaneku komisjoni esimeheks nimetada vandeadvokaat Karine Nersesjan, kes on selleks andnud ka oma nõusoleku.
Juhatus
O T S U S T A S:
Nimetada riigi õigusabi komisjoni esimeheks vandeadvokaat Karine Nersesjan.
4.2 Haldusõiguse komisjoni liikme tagasi kutsumine
Vandeadvokaat Kadri Matteus on esitanud sooviavalduse haldusõiguse komisjonist tagasi astumiseks. Komisjoni töökorra § 3 lg 1 kohaselt võib juhatus komisjoni liikmeid igal ajal tagasi kutsuda vastavalt vajadusele.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kutsuda haldusõiguse komisjonist tagasi vandeadvokaat Kadri Matteus.
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
5.1.1 Vandeadvokaadi abi Alan Paas on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 27.04.2025 kuni 27.04.2030.
5.1.2 Vandeadvokaadi abi Maria Suurna on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 22.04.2025 kuni 22.04.2030.
5.1.3 Vandeadvokaat Raul Obergi liikmesus on peatatud alates 15.03.2023. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 22.04.2025 kuni 20.01.2026.
5.1.4 Vandeadvokaat Piia Raide on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 01.05.2025 kuni 31.12.2026.
5.1.5 Vandeadvokaadi abi Getter Villmann-Nõgene liikmesus on peatatud alates 04.02.2025 kuni 04.02.2030. Advokaat on teavitanud liikmesuse peatamise aluse asjaolude muutumisest ja esitanud avalduse liikmesuse peatamise jätkamiseks.
5.1.6 Vandeadvokaadi abi Karl Joonas Kendla on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 22.04.2025 kuni 22.04.2026.
5.1.7 Vandeadvokaadi abi Gerda Kabrits on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 22.04.2025 kuni 22.04.2026.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast.
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.1.1 Peatada vandeadvokaadi abi Alan Paasi liikmesus alates 27.04.2025 kuni 27.04.2030.
5.1.2 Peatada vandeadvokaadi abi Maria Suurna liikmesus alates 22.04.2025 kuni 22.04.2028.
5.1.3 Peatada vandeadvokaat Raul Obergi liikmesus alusel alates 22.04.2025 kuni 20.01.2026.
5.1.4 Peatada vandeadvokaat Piia Raide liikmesus alusel alates 01.05.2025 kuni 31.12.2026.
5.1.5 Lugeda vandeadvokaadi abi Getter Villmann-Nõgene liikmesuse peatamise tingimused jätkuvalt täidetuks. Advokaadi liikmesus on peatatud kuni 04.02.2030.
5.1.6 Peatada vandeadvokaadi abi Karl Joonas Kendla liikmesus alusel alates 22.04.2025 kuni 22.04.2026.
5.1.7 Peatada vandeadvokaadi abi Gerda Kabritsa liikmesus alusel alates 22.04.2025 kuni 22.04.2026.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
5.2 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast ja patroonist
5.2.1 Vandeadvokaadi abi Olga Kuulme teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo Tepper & Partnerid. Advokaadi patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
5.2.2 Vandeadvokaadi abi Brigitta Jõgi teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO. Advokaadi patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Merlin Seeman.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.2.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Olga Kuulme uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo Tepper & Partnerid. Määrata vandeadvokaadi abi Olga Kuulme uueks patrooniks vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
5.2.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Brigitta Jõgi uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo Hedman Partners & CO. Määrata vandeadvokaadi abi Brigitta Jõgi uueks patrooniks vandeadvokaat Merlin Seeman.
5.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
Vandeadvokaadi abi Ädu Kuusik (endine Arvisto) teavitab nimemuutusest.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Ädu Kuusiku nimemuutus.
Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
5.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest
Vandeadvokaat Aljona Burova informeerib Advokaadibüroo Aljona Burova asutamisest. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi, ruumide plaani ja kutsekindlustuse poliisi koopiad.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Aljona Burova OÜ (registrikood 12068670) asutamine. Advokaadibüroo Aljona Burova kontaktandmed on: Narva mnt 7, 10117 Tallinn; e-post: Burova.aljona@gmail.com, telefon: +372 55617104
Võtta teadmiseks, et vandeadvokaat Aljona Burova uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo Aljona Burova.
5.5 Vandeadvokaat A teade kahtlustuse esitamisest
Vandeadvokaat A informeeris juhatust, et talle on esitatud kahtlustus.
AdvS § 35 lg 3 kohaselt võib juhatus oma otsusega peatada advokaadi kutsetegevuse kas täielikult või osaliselt, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.
Advokaat palus oma kutsetegevust mitte peatada. Advokaadi hinnangul ei mõjuta kahtlustuse esitamine tema võimet jätkata tööd advokaadina ja kaitsta tõhusalt oma klientide huve. Advokaadi hinnangul moodustab ligikaudu 95% tema tööst isikute kaitse ja esindamine süüteomenetlustes.
Juhatus, olles tutvunud esitatud materjalidega, sh advokaadi selgitustega, ja kuulanud advokaadi juhatuse istungil suuliselt ära, ei pea käesoleval hetkel vajalikuks advokaadi kutsetegevust peatada. Juhatus juhib aga tähelepanu, et advokaat peab tagama, et tema klientide huvid ei saa advokaadi suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu või selle tõttu otseselt ega kaudselt kahjustada. Advokaat on kohustatud õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele (eetikakoodeksi § 8 lg 1). Advokaat ei või õigusteenust osutades alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses (eetikakoodeksi § 4 lg 2). Seetõttu peab advokaat, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, võtma kasutusele kõik meetmed, mis tagavad sellistes oludes kliendi huvide kaitse. Näiteks võimalusel tuleb vältida sellistes menetlustes osalemist, kus kliendi asjas on prokuröriks või kriminaalasja menetlevaks uurimisasutuse ametnikuks samad isikud, kelle menetluses on advokaadi suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus. Kui advokaat sellises menetluses siiski osaleb, tuleks kaaluda ühe võimalusena teise kaitsja kaasamist või asenduskaitsja määramist, et vältida menetlusaluse advokaadi mõjutamise kaudu kliendi huvide kahjustamise võimalust. Lisaks juhib juhatus tähelepanu, et advokaadi suhtes kriminaalmenetluse alustamine võib olla eetikakoodeksi § 13 lg 1 teises lauses nimetatud asjaolu, mis võib kahjustada advokaadi võimet täita eetikakoodeksi § 8 lg 1 nõudeid ja tegutseda õigusteenuse osutamisel üksnes kliendi huvides. Seda eelkõige olukorras, kus nii kliendi kui ka advokaadi kriminaalasja menetlevad samad isikud, s.o sama prokurör ja uurimisasutuse ametnik. Seetõttu tuleb advokaadil arvestada eetikakoodeksi § 13 lg 1 teises lauses sätestatuga, st olukorras, kus esineb asjaolu, mis võib kahjustada advokaadi võimet tegutseda üksnes kliendi huvides, on kliendi esindamine lubatud üksnes juhul, kui advokaat on sellisest asjaolust klienti teavitanud ja klient siiski soovib, et advokaat talle õigusteenust osutaks. Seetõttu peab advokaat tema suhtes läbi viidava kriminaalmenetluse kestel hoolikalt hindama, milliste kliendiülesannete täitmist ja millistel tingimustel on tal võimalik jätkata, samuti milliseid uusi kliendiülesandeid on tal võimalik vastu võtta. Kui advokaat ei suuda tagada, et tema klientide huvid ei saa tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu või selle tõttu otseselt või kaudselt kahjustada, on ta kohustatud ülesande täitmisest loobuma või keelduma tema poole õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastuvõtmisest.
Kuivõrd advokaadile kahtlustuse või süüdistuse esitamine võib olla mh seotud advokaadi kutse-eetika nõuete rikkumisega ning mõjutada advokaadi ja advokatuuri mainet, tuleb asja materjalid edastada ka aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Mitte peatada vandeadvokaat A kutsetegevust. Advokaat on kohustatud teavitama juhatust menetlusega seotud olulistest asjaoludest ja muudatustest.
Edastada asja materjalid aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks.
5.6 Vandeadvokaat B teade kahtlustuse esitamisest
Vandeadvokaat B informeeris juhatust, et talle on esitatud kahtlustus.
AdvS § 35 lg 3 kohaselt võib juhatus oma otsusega peatada advokaadi kutsetegevuse kas täielikult või osaliselt, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.
Advokaat palus oma kutsetegevust mitte peatada. Advokaadi hinnangul ei mõjuta kahtlustuse esitamine tema võimet jätkata tööd advokaadina ja kaitsta tõhusalt oma klientide huve. Advokaadi hinnangul moodustab ligikaudu 50% tema tööst isikute kaitse ja esindamine süüteomenetlustes.
Juhatus, olles tutvunud esitatud materjalidega, sh advokaadi selgitustega, ja kuulanud advokaadi juhatuse istungil suuliselt ära, ei pea käesoleval hetkel vajalikuks advokaadi kutsetegevust peatada. Juhatus juhib aga tähelepanu, et advokaat peab tagama, et tema klientide huvid ei saa advokaadi suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu või selle tõttu otseselt ega kaudselt kahjustada. Advokaat on kohustatud õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele (eetikakoodeksi § 8 lg 1). Advokaat ei või õigusteenust osutades alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses (eetikakoodeksi § 4 lg 2). Seetõttu peab advokaat, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, võtma kasutusele kõik meetmed, mis tagavad sellistes oludes kliendi huvide kaitse. Näiteks võimalusel tuleb vältida sellistes menetlustes osalemist, kus kliendi asjas on prokuröriks või kriminaalasja menetlevaks uurimisasutuse ametnikuks samad isikud, kelle menetluses on advokaadi suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus. Kui advokaat sellises menetluses siiski osaleb, tuleks kaaluda ühe võimalusena teise kaitsja kaasamist või asenduskaitsja määramist, et vältida menetlusaluse advokaadi mõjutamise kaudu kliendi huvide kahjustamise võimalust. Lisaks juhib juhatus tähelepanu, et advokaadi suhtes kriminaalmenetluse alustamine võib olla eetikakoodeksi § 13 lg 1 teises lauses nimetatud asjaolu, mis võib kahjustada advokaadi võimet täita eetikakoodeksi § 8 lg 1 nõudeid ja tegutseda õigusteenuse osutamisel üksnes kliendi huvides. Seda eelkõige olukorras, kus nii kliendi kui ka advokaadi kriminaalasja menetlevad samad isikud, s.o sama prokurör ja uurimisasutuse ametnik. Seetõttu tuleb advokaadil arvestada eetikakoodeksi § 13 lg 1 teises lauses sätestatuga, st olukorras, kus esineb asjaolu, mis võib kahjustada advokaadi võimet tegutseda üksnes kliendi huvides, on kliendi esindamine lubatud üksnes juhul, kui advokaat on sellisest asjaolust klienti teavitanud ja klient siiski soovib, et advokaat talle õigusteenust osutaks. Seetõttu peab advokaat tema suhtes läbi viidava kriminaalmenetluse kestel hoolikalt hindama, milliste kliendiülesannete täitmist ja millistel tingimustel on tal võimalik jätkata, samuti milliseid uusi kliendiülesandeid on tal võimalik vastu võtta. Kui advokaat ei suuda tagada, et tema klientide huvid ei saa tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu või selle tõttu otseselt või kaudselt kahjustada, on ta kohustatud ülesande täitmisest loobuma või keelduma tema poole õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastuvõtmisest.
Kuivõrd advokaadile kahtlustuse või süüdistuse esitamine võib olla mh seotud advokaadi kutse-eetika nõuete rikkumisega ning mõjutada advokaadi ja advokatuuri mainet, tuleb asja materjalid edastada ka aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Mitte peatada vandeadvokaat B kutsetegevust. Advokaat on kohustatud teavitama juhatust menetlusega seotud olulistest asjaoludest ja muudatustest.
Edastada asja materjalid aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks.
6. MUUD KÜSIMUSED
6.1 Kohtute aumärgi kandidaatide esitamisest
Eesti Advokatuuri poole on pöördunud Riigikohus ettepanekuga esitada kandidaate kohtute aumärgile.
Kohtute aumärk on iga-aastaselt väljaantav aumärk, mida alates 2018. a antakse nii kohtunikele kui ka kohtuteenistujatele. Igal aastal tunnustatakse kuni kolme kohtunikku või kohtuteenistujat mõnes järgnevas kategoorias:
1. pikaajaline laitmatu töö ja/või silmapaistvad saavutused kutsetöös;
2. silmapaistev tööpanus kohtute omavalitsusorganites või töögruppides;
3. erilised teened Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arendamisel;
4. erilised teened kohtunikuameti ja Eesti kohtusüsteemi tutvustamisel.
Advokatuuri juhatuse palvel on liikmed esitanud ettepanekud kohtute aumärgi kandidaatide ülesseadmiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada kohtute aumärgi kandidaatideks:
Mai Grauberg, Tristan Ploom ja Sten Lind
6.2 Üleskutse osaleda koolitusel ja diskussioonil “Rahvusvahelised sanktsioonid”
Juhime tähelepanu ja kutsume üles kõiki advokaate osa võtma 8. mail 2025 toimuvast advokatuuri korraldatavast koolitusest ja diskussioonist “Rahvusvahelised sanktsioonid”, mis oli algselt nimetatud “Õigusteenustele kehtestatud sanktsioonid”.
Rahvusvaheliste sanktsioonidega kaasnevate nõuete paremaks mõistmiseks ja täitmise lihtsustamiseks kutsume kõiki liikmeid eelnimetatud advokatuuri korraldatavale koolitusele ja diskussioonile, kus tuuakse näiteid, mille baasil tekib ühine arutelu, kuidas oleks mõistlik käituda viisil, et seaduse nõuded oleks täidetud ja klient ei jääks kaitseta.
Advokaatide kohustus järgida rahvusvahelistest sanktsioonidest tulenevaid nõudeid õigusteenuse osutamisel on oluline mitmel tasandil:
• Advokaadid on õigussüsteemi osa ning nende tegevus peab vastama kehtivale õigusele ja vajalikule hoolsusstandardile. Rahvusvahelised sanktsioonid, olgu need EL määrused, ÜRO resolutsioonid või riiklikud seadused, on siduvad õigusaktid, mida tuleb järgida. Nende eiramine võib kaasa tuua juriidilise vastutuse nii advokaadile kui ka kliendile.
• Sanktsioonide eiramine võib seada ohtu mitte ainult konkreetse advokaadi, vaid kogu advokatuuri usaldusväärsuse. Ebaeetiline või õigusvastane tegevus võib kahjustada kutse mainet ja tuua kaasa tõsiseid distsiplinaar- või kriminaalõiguslikke tagajärgi.
• Advokaadi ülesanne on klienti nõustada ja esindada seaduslikul viisil. Kui klient soovib toimingut, mis on vastuolus sanktsioonidega, peab advokaat selle ära tundma ja vastavalt reageerima – vajadusel keelduma teenuse osutamisest.
Juhime tähelepanu sellele, et 27.04.2025 jõustub “Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sanktsioonirikkumised)” https://www.riigiteataja.ee/akt/117042025001, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1226 “mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673” vt. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401226 Olulisima muudatusena kriminaliseeritakse sanktsioonide rikkumine ettevaatamatuse, sh hooletuse puhul.
Koolitajateks on kogenud vandeadvokaadid Toomas Vaher, Monika Koolmeister ja Norman Aas. Advokatuuri korraldatud koolitus muutub hiljem ka järelevaadatavaks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kutsuda üles kõiki liikmeid aktiivselt osalema koolitusel ja diskussioonil „Rahvusvahelised sanktsioonid“.