Viimane protokoll
EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
2. juuni 2026. a nr 11
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Aleksandr Kostjukevitš, Kaspar Lind, Merit Lind-Tsoganoff, Kadri Matteus, Annika Peetsalu, Ramon Rask, Dmitri Školjar ja Triin Toom.
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu
PÄEVAKORD
1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED
1.1 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
2. ÜLDKÜSIMUSED
2.1 Juhatuse istungite 2026. a II poolaasta kava
2.2 Ülevaade advokatuuri strateegiapäevast 2026
3. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
3.1 Kohtumine President Kersti Kaljulaidi Fondiga
3.2 Kohtumine Eesti Noorte Advokaatide Ühinguga
3.3 Kohtumine vanglateenistusega
4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
4.1 Rahapesu Andmebüroo märgukiri hasartmängusektori nõustamisega seoses
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Avaldus vandeadvokaadi eksamile lubamiseks vastavalt AdvS § 26 lg-le 11
5.2 Avaldused advokaadieksamile lubamiseks
5.3 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
5.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest ja taotlus liikmesuse taastamiseks
5.5 Advokaatide teavitused nimemuutusest
5.6 Advokaadi taotlus seoses liikmemaksuga
5.7 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast ja patroonist
5.8 Advokaatide taotlused uue liikmetunnistuse väljastamiseks
6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
6.1 CCBE plenaaristung
6.2 Kohtumine Hollandi prokuratuuri delegatsiooniga
7. MUUD KÜSIMUSED
7.1 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED
1.1 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Justiits- ja Digiministeerium on koostöös advokatuuriga koostanud advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga määratletakse advokatuuri register andmekoguna, mille kaudu saab edaspidi advokatuuri liikmesust tõendada registrikande alusel. Seejuures kaotab advokaaditunnistus liikmesuse tõendamisel õigusliku tähenduse ning säilib üksnes advokatuuri liikmetunnistus täiendava liikmesuse tõendamise võimalusena.
Advokatuurile luuakse eelnõuga selgesõnaline õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks, sealhulgas teatud ulatuses karistusregistri arhiiviandmete kasutamiseks. Taustakontroll hõlmab nii advokatuuri liikmeks astuda soovivaid isikuid kui ka teatud juhtudel juba tegutsevaid advokaate.
Samuti muudetakse eelnõuga advokaadieksami regulatsiooni, viies eksami täpsem korraldus ja hindamine seaduse tasandilt advokatuuri kodukorda, et tagada paindlikum ja praktilisem eksamikorraldus. Lisaks ühtlustatakse advokaadi esindusõiguse tõendamise põhimõtteid erinevates menetlustes, sätestades, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohad eelnõu osas ning jätkata tööd eelnõuga.
2. ÜLDKÜSIMUSED
2.1 Juhatuse istungite 2026. a II poolaasta kava
Advokatuuri kodukorra § 41 lg 3 kohaselt kinnitab advokatuuri juhatus korraliste istungite toimumise kuupäevad 2026. a II poolaastaks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada advokatuuri juhatuse korraliste istungite kuupäevad 2026. aasta II poolaastaks järgmiselt:
14.07.2026 - otsuste vastuvõtmine elektrooniliselt
28.07.2026
11.08.2026
25.08.2026
08.09.2026
22.09.2026
06.10.2026
13.10.2026
20.10.2026
03.11.2026
17.11.2026
01.12.2026
15.12.2026
29.12.2026 – otsuste vastuvõtmine elektrooniliselt
Juhatuse istungite algus on kell 14.00
2.2 Ülevaade advokatuuri strateegiapäevast 2026
19.05.2026 toimus advokatuuri strateegiapäev. Advokatuuris aktuaalsete väljakutsete ja tegevussuundade seadmiseks kogunesid advokatuuri esimees, eelmised advokatuuri esimehed, juhatuse ja teiste organite ning kolmeteistkümne valdkonnakomisjoni esindajad. Käsitleti järgmisi teemasid:
I. Advokatuuri strateegia 2028–2036
Strateegiapäeva esimene arutelu keskendus advokatuuri strateegia uuendamisele ning selle vajadusele muutunud õigusturu ja tehnoloogilise keskkonna tingimustes. Teema juhatas sisse advokatuuri aseesimees Kaspar Lind. Seejärel jagunesid osalejad kolme töögruppi, et strateegia suundi väiksemates gruppides täpsemalt arutada. Töögruppe juhtisid lisaks Kaspar Linnule ka advokatuuri juhatuse liige Triin Toom ja advokatuuri kantsler Leen Eenpalu. Töögruppide arutelude tulemusel kujunes välja mitmekülgne arusaam advokatuuri rollist, väljakutsetest ja arengusuundadest.
Arutelude käigus jõuti järeldusele, et advokatuuri keskne roll ei piirdu üksnes liikmete haldamisega, vaid organisatsioon peab toimima ka advokaadi kutse, õigusriigi ja õigusteenuse kvaliteedi hoidjana. Advokatuuril on ülesanne tagada advokaadi kutse sõltumatus, advokaatide kõrge kutse-eetiline tase ning õigusteenuse kvaliteet. Samuti peab organisatsioon aktiivselt panustama sellesse, et advokaadikutse säiliks atraktiivsena ning advokatuuri liikmeskond oleks jätkusuutlik. Peamiselt olid strateegia käsitlemisel arutelu all:
Liikmesuse paindlikkus – arutati nii küsimust, kas liikmesuse peatamiseks peaks olema leebemad nõuded kui ka küsimust, kas lubatud peaks olema olukord, kus advokaat võib advokatuuri aktiivse liikmena osutada õigusnõustamist ja töötada in-house juristina. Arutati, millised on selliste muutuste eeldused (huvide konflikti vältimine, kutsetagatised, selge raamistik jms). Samuti seda, kas advokaadibürood peaksid olema advokatuuri liikmed.
Advokatuuri väärtuspakkumine liikmetele – millised on advokatuuri liikmete ootused, sh ootuste erinevused suurte ja väikeste advokaadibüroode vaatest, kogenud advokaadi ja noore advokatuuri liikme vaatest.
Tehnoloogia arenguga kaasnevad muudatused – pöörati tähelepanu tehisintellekti ja tehnoloogia mõjule advokaaditöös. Arutati, kuidas advokatuur saab aktiivselt toetada liikmete kohanemist (nt pakkudes koolitusi ja luues ühtseid arusaamu tehnoloogia kasutamisest), samuti kuidas tagada professionaalsete advokaatide järelkasv, kui tehnoloogilised muudatused vähendavad algtaseme töö võimalusi ja büroodesse võetakse väljaõppele senisest vähem noori. Rõhutati, et tehnoloogia arengu juures ei tohi ära unustada advokaadi kusetagatisi (sh kutsesaladuse kaitse, advokaadi sõltumatus). Digikeskkonnad muudavad need küsimused üha keerulisemaks, seega tuleb pöörata enam tähelepanu riskide ennetamisele ja advokatuuri liikmete teadlikkuse tõstmisele.
Advokaadi rolli selgitamine – peeti vajalikuks advokaadi rolli selgitamise jätkamist, kuna on sagenenud advokaadi ja kliendi samastamine, mis võib kahjustada nii advokaadi kutse mainet kui ka mõjutada advokaatide tööd (isikustatud rünnakud advokaatide suhtes).
Kokkuvõttes joonistus strateegiapäeva esimestest aruteludest välja, et advokatuuri strateegia 2028-2036 peab arvestama muutuvat õigusturgu, tehnoloogilisi arenguid ning advokaatide töövormide mitmekesistumist, säilitades samal ajal advokaadi kutse põhiväärtused ja rolli õigusriigi kandjana.
II. Kuidas kaitsta advokaate isiklike rünnakute eest nende kutsealaste kohustuste täitmisel?
Teine arutelu keskendus advokaatide kaitsele isiklike rünnakute eest ning seda juhtisid advokatuuri esimees Imbi Jürgen ja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg. Arutelus käsitleti advokaatide vastu suunatud rünnakuid kui laiemat probleemi, mis mõjutab kogu õigussüsteemi toimimist ja usaldusväärsust. Rõhutati, et kuigi füüsilised rünnakud on harvad, on märgatavalt sagenenud virtuaalsed rünnakud, nagu laimavad postitused, valeinfo levitamine ja sihitud kampaaniad, mis võivad eskaleeruda ka reaalseks ohuks.
Arutelus leiti, et kehtiv õigusraamistik ei paku advokaatidele piisavat kaitset. Tegemist ei ole Eestile ainuomase probleemiga. Kuigi olemas on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised põhimõtted, mis keelavad advokaati kliendiga samastamast, puuduvad Eestis selged mehhanismid ja sanktsioonid, mida rakendada selle põhimõtte rikkumise korral. Karistusõiguslik regulatsioon ei kata piisavalt advokaatide vastu suunatud ründeid ning tsiviilõiguslikud võimalused on sageli keerukad ja aeganõudvad, eriti anonüümsete ründajate puhul. Probleemi süvendavad menetluslikud takistused ja kõrged künnised, mis raskendavad õiguskaitse saamist.
Kokkuvõtlikult arutati võimalike lahendustena ja vajalike sammudena:
KarS täiendamine, nt advokaadi solvamise ja laimamise kriminaliseerimine analoogselt KarS §-dega 305 ja 305¹ (kohtu solvamine ja laimamine). Seejuures avaldati aga ka kahtlust karistusõiguslike meetmete toimivuse suhtes, sh tuleb arvestada, et kui menetluse tulemusel õigusrikkuja süüdimõistmist ei järgne, võib see veelgi süvendada karistamatuse tunnet;
väärteomenetluse laiem kasutamine rünnakute menetlemisel kiirema ja vähem ressursimahuka alternatiivina kriminaalmenetluse asemel, mis eeldaks vastavate väärteokoosseisude sätestamist;
lähenemiskeeldude ja muude tsiviilõiguslike kaitsevahendite tõhusam rakendamine;
digiteenuste määruse (DSA) kasutamine ebaseadusliku veebisisu eemaldamiseks või selle kättesaadavuse piiramiseks, kuigi selle rakendamine vajab täpsustamist;
avalikkuse teadlikkuse tõstmine advokaadi rollist ja advokaatide kommunikatsiooni parandamine, et vältida advokaadi enda samastumist kliendiga;
üldine isiklike õiguste kaitse võimaluste parandamine eelkõige virtuaalsete rünnakute puhul, sest rünnakute alla satuvad paljude kutsealade esindajad ja probleem ei puuduta kitsalt advokaate ega õiguselukutsete esindajaid.
III. Kas ja kuidas muuta IT-turbe nõuete järgimine advokaadibüroodele kohustuslikuks ning kuidas korraldada selle üle järelevalvet?
Kolmas arutelu keskendus IT-turbe nõuete kohustuslikkusele ja järelevalvele ning seda teemat tutvustas advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Anne Adamson. Arutelus käsitleti infoturbe nõuete rakendamist praktikas ning vastutuse jaotust advokaatide, advokaadibüroode ja advokatuuri vahel. Jõuti arusaamisele, et esmane vastutus kliendiandmete ja kutsesaladuse kaitse eest lasub advokaadil ja advokaadibürool, kuid samal ajal võivad üksikud rikkumised mõjutada kogu advokatuuri mainet.
Arutati hoolsuskohustuse piire infoturbe kontekstis ning leiti, et absoluutset turvalisust ei ole võimalik tagada. Oluline on hinnata, kas on rakendatud mõistlikke ja tavapäraseid turvameetmeid ning kas on tehtud kõik mõistlikult eeldatav riskide maandamiseks. Advokatuuri rolli nähti eelkõige juhendava ja toetavana – organisatsioon peaks kehtestama miinimumnõuded, pakkuma juhiseid ja koolitusi ning toetama liikmeid nende nõuete täitmisel, kuid mitte võtma üle üksikjuhtumite lahendamist ega vastutust.
Järelevalve osas leiti, et vajalik on ühtne miinimumtase, kuid selle rakendamine peab olema proportsionaalne ning arvestama erinevate büroode suurust ja riskitaset. Eelistati toetavat ja järkjärgulist lähenemist, näiteks enesehindamise ja regulaarsete ülevaadete kaudu. Olulise probleemina toodi esile juhendi keerukus, eriti väiksemate ja mikrobüroode jaoks, mistõttu rõhutati vajadust lihtsamate ja praktilisemate lahenduste järele. Samuti peeti väga oluliseks teadlikkuse tõstmist ja regulaarsete koolituste pakkumist, kuna infoturbe tase sõltub suuresti inimeste teadmistest ja oskustest.
Kokkuvõttes leiti, et infoturbe nõuete eesmärk on tagada kutse usaldusväärsus ning nende rakendamisel tuleb leida tasakaal nõuete ranguse ja praktilise teostatavuse vahel.
Juhatus
O T S U S T A S
Võtta ülevaade teadmiseks ja teha strateegiapäeva teemade kokkuvõtted liikmetele kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus.
3. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
3.1 Kohtumine President Kersti Kaljulaidi Fondiga
20.05.2026 toimus kohtumine President Kaljulaidi Fondi esindajatega, kus osalesid president Kersti Kaljulaid, fondi tegevjuht Taavi Linnamäe ja lähisuhtevägivalla (LSV) ennetuse suuna juht Hannaliisa Uusma, Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen, juhatuse liige Triin Toom ning juhatuse liige Dmitri Školjar.
Kohtumisel käsitleti LSV menetluse probleeme kannatanute vaatenurgast ning arutati võimalikke lahendusi, mis tõstaks LSV ohvrite usaldust õigussüsteemi vastu ja aitaks vältida taasohvristamist. Edasise koostöö võimalustena nähti eelkõige koolituste korraldamist advokaatidele LSV valdkonna menetluste kohta ning ümarlaua läbiviimist.
Juhatus
O T S U S T A S
Võtta ülevaade teadmiseks.
3.2 Kohtumine Eesti Noorte Advokaatide Ühinguga
25.05.2026 toimus kohtumine ENAÜ esindajatega, mille käigus vahetati mõtteid senise koostöö üle ning arutati järgmise hooaja prioriteete eesmärgiga muuta koostöö veel sisukamaks ja tulemuslikumaks. ENAÜ on valmis jätkama advokatuuri üldkogu järelpeo korraldamist advokatuuri ja advokaadibüroode rahalise toega, kuid senisest aktiivsemalt panustama ka advokatuuri üldkogu arutelupaneelide ja advokatuuri sotsiaalsete ürituste sisu kujundamisse. Arutati ka võimalust fikseerida advokaadieksami suulise osa läbiviimise põhimõtted suulise eksami hea tavana.
ENAÜ juhatus kogub tagasisidet ka enda liikmetelt, et saadud ettepanekuid ja arvamusi arvestada organisatsiooni tegevuste ning järgmise hooaja plaanide kujundamisel.
Kohtumisel osalesid ENAÜ juhatuse liikmed Georg Kuusik, Charlotta Rebecca Zobel, Karl-Enrik Kriis ja Brigitta Jõgi ning advokatuuri poolelt Imbi Jürgen, Triin Toom, Leen Eenpalu ja Kairi Andersson.
Juhatus
O T S U S T A S
Võtta ülevaade teadmiseks.
3.3 Kohtumine vanglateenistusega
21.05.2026 osalesid advokatuuri esindajad virtuaalsel kohtumisel vanglateenistuse ja prokuratuuriga, et arutada Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 “Täitmisplaan„ kavandatavaid muudatusi ning nende praktilist mõju kaitsjate töökorraldusele. Advokatuuri poolt osalesid kohtumisel juhatuse liige Dmitri Školjar, vandeadvokaat Kaire Hänilene, advokatuuri kantsler Leen Eenpalu ja jurist Kersti Surva. Justiits- ja Digiministeeriumi poolt juhtis kohtumist vanglate osakonna vanglatöö korraldamise talituse juhataja Tiina Unuks.
Muudatused on seotud Tartu Vangla rendile andmisega, mille tulemusena paigutatakse kõik kinnise vangla süüdimõistetud ning kohtumenetluses olevad vahistatud ümber Viru ja Tallinna vanglasse. Advokatuuri jaoks oli kohtumise keskne eesmärk selgitada välja, kuidas tagada muudatuste järel kaitsjatele vajalik teave, toimiv juurdepääs kaitsealustele ning võimalus täita kaitseülesandeid mõistlikult ja tõhusalt.
Tartu Vangla rendiga seotud praktilised küsimused
Kohtumise peamine arutelu keskendus Tartu Vangla rendi ja vangide ümberpaigutamisega seotud praktilistele küsimustele. Arutati vangide ümberpaigutamise ajakava, mida planeeritavad muudatused täpsemalt kaasa toovad, millises ulatuses Tartu Vangla Eesti kinnipeetavate jaoks toimima jääb jms. Seoses Tartus kohtu all olevate vangide transportimise vajadusega arutati, kui palju varem peaks kinnipeetav olema toodud Tartu Vanglasse, kui kauaks kinnipeetav sinna jäetakse, kuidas advokaat saab teada, kus tema klient parasjagu paikneb jms.
Infovahetuse kitsaskohad
Arutelu käigus ilmnesid mitmed kitsaskohad, mida ei ole varem ühiselt arutatud, kuid mille ulatus on laiem kui vanglarendist tulenevad muudatused. Näiteks tõid advokatuuri esindajad esile, et ka ilma planeeritavate ümberpaigutusteta esineb olukordi, kus advokaadile ei ole täpselt teada, millises vanglas kinnipeetav parasjagu viibib, sest kaitsjat ei teavitata kinnipeetava asukoha vahetusest. Seetõttu arutati kas ja millisel viisil tuleks kaitsjat teavitada tema kliendi asukoha muudatusest.
Edasised sammud
Kitsaskohtade lahendamiseks lepiti kokku Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel protsessijooniste koostamine, et infovahetus oleks sujuvam ning koostöös advokatuuri ja prokuratuuriga saaks murekohad lahendatud.
Videosilla ja digilahenduste kasutamine
Kohtumisel arutati ka digitaalsete lahenduste arendamist, et võimaldada advokaatidel kohtuda ja suhelda kinnipeetavast kliendiga videosilla vahendusel kohapealse kohtumise asemel. Sellised lahendused võivad aidata vähendada asjatut ajakulu ja sõite, kuid nende kasutamisel peab olema tagatud kaitseõiguse tegelik ja konfidentsiaalne teostamine.
Advokaadi isikliku tehnikavahendite kasutamine vanglas
Kohtumisel käsitleti ka advokaatide probleeme vanglates tehnikavahendite kasutamise korraldusega seoses. Vanglateenistuse esindaja selgitas, et ka advokaatidel on võimalik Vanglateenistuse e-teenuste keskkonnas teenused.vanglateenistus.ee registreerida enda tehnikavahend ja saada korduv luba registreeritud tehnikavahendiga vanglasse sisenemiseks. See lihtsustab oluliselt advokaatide jaoks enda tehnikavahendite kasutamist vangla territooriumil.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks. Juhtida advokatuuri liikmete tähelepanu võimalusele taotleda Vanglateenistuse e-teenuste keskkonnas korduvat luba enda tehnikavahendiga vanglate territooriumile sisenemiseks.
4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
4.1 Rahapesu Andmebüroo märgukiri hasartmängusektori nõustamisega seoses
Rahapesu Andmebüroo (RAB) on edastanud märgukirja, mis on adresseeritud advokaatidele, usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatele, ning muudele õigusteenuse pakkujatele.
Märgukiri käsitleb hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljastamisega seotud riske, pöörates erilist tähelepanu tegelike kasusaajate tuvastamisele ning keerukate omandistruktuuridega seotud väljakutsetele. RAB juhib tähelepanu, et advokaadid võivad sattuda olukorda, kus nende teenuseid püütakse ära kasutada keerukate omandistruktuuride loomiseks või tegelike kasusaajate varjamiseks.
Märgukirjas on välja toodud ohumärgid, millele RahaPTS § 2 lg 2 teenuseid osutades tähelepanu pöörata, sh puudulikud või vastuolulised andmed tegeliku kasusaaja kohta, mitme jurisdiktsiooni kasutamine struktuuri läbipaistvuse vähendamiseks, formaalsed juhtorganid ilma tegeliku majandusliku seoseta, vara päritolu ebapiisav või ebaloogiline selgitus, negatiivsed meediaviited või seosed organiseeritud kuritegevusega, kliendi äriplaani ja finantsvõimekuse mittevastavus esitatud teabele ning ebatüüpilised makseskeemid või põhjendamata kolmanda isiku poolt tasutud kulud. Märgukiri on leitav siit
.
Juhatus
O T S U S T A S:
Teha Rahapesu Andmebüroo märgukiri liikmetele teatavaks.
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Avaldus vandeadvokaadi eksamile lubamiseks vastavalt AdvS § 26 lg-le 11
AdvS § 26 lg 11 sätestab, et kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti- või töökohal, millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon HaS § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadi eksamile, kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina.
Avalduse on esitanud:
Heidi Rand-Karu, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos SORAINEN.
Advokaat on tõendanud, et tal on täidetud AdvS § 26 lõikes 11 sätestatud tingimused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada vandeadvokaadi abi Heidi Rand-Karu 2026 II poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile.
5.2 Avaldused advokaadieksamile lubamiseks
Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks on esitanud:
5.2.1 Nele Laas, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Magnusson.
5.2.2 Sandra Kaas, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos RASK.
5.2.3 Vladislav Linko, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Hedman Partners & CO.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada 2026 II poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile Nele Laas, Sandra Kaas ja Vladislav Linko.
Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks on esitanud:
5.2.4 Valentina Sergeeva, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Rödl & Partner Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kersti Kägi.
5.2.5 Lilian Lõoväli, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo TRINITI ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Erki Vabamets.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada 2026 II poolaasta vandeadvokaadi abi eksamile Valentina Sergeeva ja Lilian Lõoväli.
5.3 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
5.3.1 Vandeadvokaadi abi Kai Vainola liikmesus on peatatud alates 23.02.2021 kuni 22.02.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 02.06.2026 kuni 02.06.2031.
5.3.2 Vandeadvokaadi abi Tarvo Petersoni liikmesus on peatatud alates 26.01.2021 kuni 25.01.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 02.06.2026 kuni 02.06.2031.
5.3.3 Vandeadvokaat Marit Kuke (Kukk) liikmesus on peatatud 04.05.2021 kuni 03.05.2026. Advokaat on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks teisel õiguslikul alusel alates 02.06.2026 kuni 04.11.2028.
5.3.4 Vandeadvokaadi abi Ulla Saare liikmesus on peatatud 24.01.2023 kuni 05.06.2027. Advokaat on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks teisel õiguslikul alusel alates 01.07.2026 kuni 01.07.2031.
5.3.5 Vandeadvokaat Ellen Elvira Tulviku liikmesus on peatatud 04.03.2025 kuni 04.03.2026. Advokaat on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks teisel õiguslikul alusel alates 02.06.2026 kuni 02.06.2031.
5.3.6 Vandeadvokaat Kristi Traagel on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 02.06.2026 kuni 02.06.2029.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.3.1 Pikendada vandeadvokaadi abi Kai Vainola liikmesuse peatamist alates 02.06.2026 kuni 02.06.2031.
5.3.2 Pikendada vandeadvokaadi abi Tarvo Petersoni liikmesuse peatamist alates 02.06.2026 kuni 02.06.2031.
5.3.3 Peatada vandeadvokaat Marit Kuke liikmesus alates 02.06.2026 kuni 04.11.2028
5.3.4. Peatada vandeadvokaadi abi Ulla Saare liikmesus alates 01.07.06.2026 kuni 01.07.2031
5.3.5 Peatada vandeadvokaat Ellen Elvira Tulviku liikmesus alates 02.06.06.2026 kuni 02.06.2031
5.3.6 Peatada vandeadvokaat Kristi Traageli liikmesus 02.06.06.2026 kuni 02.06.2029.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
5.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest ja taotlus liikmesuse taastamiseks
Vandeadvokaat Tambet Mullari teavitab AURELIAN Advokaadibüroo asutamisest. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi, ruumide plaani ja kutsekindlustuse poliisi koopiad.
Lisaks on vandeadvokaat Tambet Mullari esitanud avalduse liikmesuse taastamiseks alates 02.06.2026 seoses liikmesuse peatamise aluse äralangemisega. Advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on AURELIAN Advokaadibüroo.
Juhatus
O T S U S T A S:
1. Võtta teadmiseks AURELIAN Advokaadibüroo OÜ (registrikood 17422188) asutamine. AURELIAN Advokaadibüroo kontaktandmed on: Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Roo, 94713; e-post: tambet.mullari@aurelian.ee, telefon: +372 505 6255
2. Taastada vandeadvokaat Tambet Mullari liikmesus alates 02.06.2026. Võtta teadmiseks, et advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on AURELIAN Advokaadibüroo.
5.5 Advokaatide teavitused nimemuutusest
5.5.1 Vandeadvokaadi abi Annika Laeva (endine Lillemägi) teavitab nimemuutusest.
5.5.2 Vandeadvokaat Anne Marie Adamson (endine Anne Veerpalu) teavitab nimemuutusest.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.5.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Annika Laeva nimemuutus. Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
5.5.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Anne Marie Adamsoni nimemuutus. Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
5.6 Advokaadi taotlus seoses liikmemaksuga
Vandeadvokaat Sandra Sepp teavitab liikmemaksu vähendamise aluse äralangemisest.
Juhatus
O T S U S T A S:
Määrata vandeadvokaat Sandra Sepa liikmemaksu suuruseks 100% vandeadvokaadi liikmemaksu määrast.
5.7 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast ja patroonist
Vandeadvokaadi abi Merily Tamm teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo INDELA ning uueks patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Helmeri Indela.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Merily Tamme uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo INDELA. Määrata vandeadvokaadi abi uueks patrooniks vandeadvokaat Helmeri Indela.
5.8 Advokaatide taotlused uue liikmetunnistuse väljastamiseks
5.8.1 Vandeadvokaat Indrek Sirk on esitanud avalduse uue liikmetunnistuse väljastamiseks seoses senise liikmetunnistuse kulumisega.
5.8.2 Vandeadvokaat Silver Reinsaar on esitanud avalduse uue liikmetunnistuse väljastamiseks seoses senise liikmetunnistuse kulumisega.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.8.1. Tunnistada kehtetuks vandeadvokaat Indrek Sirgi liikmetunnistus nr 610-B ja anda välja uus liikmetunnistus nr 610-C. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
5.8.2. Tunnistada kehtetuks vandeadvokaat Silver Reinsaare liikmetunnistus nr 1068 ja anda välja uus liikmetunnistus nr 1068-A. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
6.1 CCBE plenaaristung
29.05.2026 toimus Ljubljanas CCBE plenaaristung. Advokatuuri esindajatena osalesid istungil CCBE delegatsiooni juht Triin Toom ja delegatsiooni liige Kadri Matteus.
Plenaaristungil rõhutati tugevalt Euroopa ühtsuse ja tegutsemisvõime olulisust. Istungil osales ka Sloveenia president Nataša Pirc Musar, kes rõhutas, et Euroopa peab olema ühtne ning suutma kiiresti langetada sisulisi ja mõjusaid otsuseid.
Aruteludes kõlas selgelt sõnum, et advokaatide kaitse on lahutamatult seotud õigusriigi kaitsega. Samuti väljendati muret Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunike vastu kehtestatud sanktsioonide üle, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse ega õigusriigi põhimõtetega.
Lisaks kiideti heaks CCBE juhis advokaadibüroodele kasvuhoonegaaside heite hindamiseks ja vähendamiseks. Päevakorras olid muu hulgas ka CCBE 2026. aasta inimõiguste auhind, ELi kodanike Ameerika Ühendriikidesse sisenemise tingimused ning arendatav Euroopa advokaatide infovahetusplatvorm.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
6.2 Kohtumine Hollandi prokuratuuri delegatsiooniga
21.05.2026 külastas advokatuuri Hollandi prokuratuuri delegatsioon, kelle visiidi eesmärk oli mh tutvuda Eesti kriminaalõigussüsteemi ning selle digitaliseerituse taseme ja edasiste arengutega. Külalised tundsid suurt huvi ka võimaluste vastu liikuda erinevate õiguskaitseasutuste ja ametite vahel ning uurisid, millised on kaitsja võimalused tõendite kogumiseks kohtueelses menetluses.
Lisaks peatuti pikemalt jälitustoimingute raames kogutud andmete hankimisel ja kasutamisel kriminaalmenetluses. Põhjalikumalt keskenduti küsimusele, kuidas tagada advokaadi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitse selliste andmete kogumise ja kasutamise kontekstis.
Advokatuuri esindas kohtumisel vandeadvokaat Andrei Svištš.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
7. MUUD KÜSIMUSED
7.1 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
KS § 100 lg 2 järgi esitab kohtu esimees kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja KS § 73 lõikes 2 sätestatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. KS § 73 lg 2 kohases aruandes hinnatakse kohtuniku sobivust kohtunikuametisse, menetluse juhtimise oskuste arengut ning vajaduse korral esitatakse muid andmeid.
Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo on pöördunud advokatuuri poole seisukoha saamiseks kohtunike Jüri-Karl Leppiku ja Priit Palmiste kohtunikuametisse sobivuse kohta.
Seisukoha kujundamiseks palus advokatuur advokaatide arvamusi nimetatud kohtunike sobivuse kohta kohtunikuametisse. Laekunud tagasiside põhjal on juhatus on seisukohal, et kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas välistavad asjaolud puuduvad.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada Harju Maakohtu esimehele juhatuse seisukohad kohtunike Jüri-Karl Leppiku ja Priit Palmiste osas.