Viimane protokoll
EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
20. jaanuar 2026. a nr 2
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Kaspar Lind, Merit Lind-Tsoganoff, Annika Peetsalu, Kadri Matteus, Triin Toom, Ramon Rask, Dmitri Školjar ja Martin Triipan
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu
PÄEVAKORD
1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED
1.1 AdvS muudatusettepanekute arutelu
2. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
2.1 Juhatuse 2026. a järelevalvetegevuse tööplaani ja advokaadibüroode kontrolliplaani kinnitamine
2.2 Aukohtu tegevusest 2025. aasta IV kvartalis
2.3 Ülevaade 2025. aasta IV kvartali aukohtu jõustunud olulisemates lahendites väljendatud seisukohtadest
2.4 Ülevaade advokatuuri kohtuvaidlustest
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast
3.2 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.3 Advokaatide avaldused advokatuurist väljaarvamiseks
3.4 Vandeadvokaat A pöördumine
3.5 Siim Tammeri avaldus advokatuuri liikmeks saamiseks
3.6 Vandeadvokaadi abi tegutsemiskohast
4. MUUD KÜSIMUSED
4.1 Advokatuuri teenetemedali kandidaatide esitamisest
1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED
1.1 AdvS muudatusettepanekute arutelu
Advokatuuri juhatus on üle vaatamas aegunud või täiendamist vajavaid AdvS sätteid. Juhatus arutas kliendilepingu lõpetamisega seotud küsimusi (AdvS § 44 lg 5 muutmine ning AdvS § 55 täiendamine).
Juhatus on seisukohal, et AdvS § 44 lg 5 vajab täpsustamist. Advokaat ei ole kliendilepingu pool ning seetõttu ei saa tal olla pädevust kliendilepingut lõpetada, samuti võib kehtiv regulatsioon jätta eksliku mulje, et advokaadil on kaalutlusõigus jätkata õigusteenuse osutamist ka olukorras, kus kliendi nõude täitmine eeldaks seaduse või kutse-eetika nõuete rikkumist, või et õigusteenuse osutamisest loobumine sõltub advokaadibüroo pidaja nõusolekust. Eetikakoodeks aga täpsustab olukorrad, mil advokaat on kohustatud õigusteenuse osutamisest loobuma, ning olukorrad, mil tal on selleks õigus. Muudatusega ei püüta neid aluseid ammendavalt seaduses loetleda ega tuua eetikakoodeksi regulatsiooni seaduse tasandile. Regulatsiooni selguse ja paindlikkuse huvides säilitatakse üldine viide olukordadele, kus kliendi nõude täitmine eeldaks seaduse või kutse-eetika rikkumist. Sellistel juhtudel kujuneb õigusteenuse osutamisest loobumine advokaadile kohustuslikuks ka siis, kui seaduses kasutatakse sõnastust „võib“. Muudatusettepaneku kohaselt võib advokaat omal algatusel loobuda õigusteenuse osutamisest, kui klient on esitanud nõude, mille täitmiseks advokaat peab rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid, või kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.
Juhatus peab vajalikuks täiendada AdvS § 55 uue lõikega 6, millega sätestatakse advokaadibüroo pidaja õigus kliendileping lõpetada juhul, kui õigusteenust osutav advokaat on seadusest või kutse-eetikast tulenevalt kohustatud või õigustatud õigusteenuse osutamisest loobuma, samuti kliendipoolse olulise lepingurikkumise korral. Selline regulatsioon tagab kliendilepingu lõpetamise aluste kooskõla võlaõigusseaduse käsunduslepingu lõpetamise põhimõtetega ning võimaldab advokaadibüroo pidajal hinnata konkreetseid asjaolusid ja otsustada, kas ja kuidas on võimalik kliendilepingu täitmist jätkata. Põhjendatud on sätestada büroopidaja õigus, mitte kohustus kliendileping lõpetada, arvestades olukordi, kus õigusteenuse osutamine võib olla jätkatav teise advokaadi kaudu.
Juhatus
O T S U S T A S:
Jätkata tööd advokatuuriseaduse muudatusettepanekute ettevalmistamisega.
2. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
2.1 Juhatuse 2026. a järelevalvetegevuse tööplaani ja advokaadibüroode kontrolliplaani kinnitamine
Juhatusele on esitatud kinnitamiseks 2026. a järelevalvetegevuse tööplaan koos advokaadibüroode kontrolliplaaniga. Kontrolliplaanis eristatakse korraline bürookontroll ja spetsiifiliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise järelevalve. Plaanis eristatakse bürood, milles viiakse läbi kas ainult korraline bürookontroll või ainult spetsiifiline kontroll või mõlemad kontrollid.
Eristuse eesmärgiks on juurutada riskipõhist RahaPTS ja RSanS kontrolli. Spetsiifilises RahaPTS ja RSanS kontrollis lähtutakse tehingutega seotud riskidest, et kontroll oleks riskipõhine, nagu näevad ette rahvusvahelised standardid (FATF). Suuremat tähelepanu pööratakse büroodele, kes teenindavad suurema rahapesu riskiga kliente. Kokkuvõtlikult tähendab see, et advokaadibürood, kellel on suurem riskiisu ning kes teenindavad suurema riskiga kliente (nt 3. riigist pärit kliendid, suurema rahapesu riskiga riikidest kliendid jne) või osutavad õigusteenust suurema riskiga tegevusvaldkonnas (nt juhtorganisse kuulumine/osaluse omamine), peaksid arvestama sagedasema ja põhjalikuma järelevalvega kui madalama riskiisu ning riskitasemega bürood. Tegutsedes suurema riskiga valdkonnas peaks büroo kliendisuhet tihedamini (ärisuhte seire) ning hoolsamini (tugevdatud hoolsusmeetmed) jälgima, et märgata advokaadi jaoks ebatavalisi ning üllatuslike muutusi (nt osanike vahetumine). Oluline on märkida, et mõiste „riskipõhine” ei viita kahtlusele, et büroo tegevuses esineb mõni konkreetne risk, vaid sellele, et kontrollitavad bürood valitakse riskipõhise valiku alusel.
Juhatus peab vajalikuks alates 2026. aastast rakendada advokatuur uute advokaadibüroode suhtes toetavat esmakontrolli, mis viiakse üldjuhul läbi ühe aasta jooksul büroo asutamisest. Esmakontroll on nõustava ja ennetava iseloomuga ja selle käigus abistatakse büroosid riskide tuvastamisel ning kutsetegevuse nõuetele vastavate protsesside kujundamisel ja dokumentide koostamisel. Selle eesmärk on toetada uusi büroosid töökorralduse kujundamisel selliseks, et see vastaks kutsetegevuse ning kutse-eetika nõuetele juba tegevuse algusest alates. Selline toetav esmakontroll aitab ennetada hilisemaid puudusi ja probleeme ning seeläbi vähendada nii advokatuuri järelevalvekoormust kui ka advokaadibüroode endi ajakulu ja võimalikke kulusid, mis võivad muidu kaasneda puuduste kõrvaldamise või hilisema järelevalvemenetluse käigus. Esmakontrolli rakendamisel on võetud eeskuju Soome advokatuuri praktikast, kus sarnane kontroll on kasutusel. Esmakontrolli kohaldatakse kõigi nende advokaadibüroode suhtes, kes 2026. aastal teavitavad juhatust büroo asutamisest.
Kõikide advokatuuri kontrollide läbiviimisel lähtutakse põhimõttest, et bürookontroll on eelkõige võimalus büroo tegevuse toetamiseks ja arendamiseks. Kontroll võimaldab büroodel arutada ja täpsustada töökorraldusega seotud küsimusi, saada täiendavat selgust eelkõige hoolsusmeetmete, riskihindamise ja sanktsiooninõuete rakendamise osas ning vajadusel ajakohastada protseduure enne, kui puudused põhjustavad sisulisi probleeme. Kontrollide ettevalmistamisel võib kontrollija küsida eelnevalt juurdepääsu teatud dokumentidele, et muuta kontroll tõhusamaks ning jätta kohapeal rohkem aega sisuliseks aruteluks ja soovitusteks. Kontrolli tulemusena koostatakse aruanne ja ettepanek juhatusele; vajadusel tehakse büroole ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, tüüpiliselt näiteks riskihindamise täiendamiseks. Järelevalvemenetluse algatamine kontrolli tulemusel on erandlik ja toimub üksnes juhul, kui kontrolli käigus ilmnevad olulised puudused, mis seda tingivad.
2026. aastal jätkub ka kontroll kolmes advokaadibüroos, mis oli ette nähtud 2025. aasta järelevalve tööplaanis.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada 2026. a järelevalvetegevuse tööplaan ning advokaadibüroode kontrolliplaan.
2.2 Aukohtu tegevusest 2025. aasta IV kvartalis
Aukohus kogunes 2025. a IV kvartalis 6 korral ning nendel istungitel arutati 35 erinevat kaebust. Aukohtu istungitel arutatud kaebused sisaldasid etteheiteid kokku 35 erineva advokaadi tegevuse suhtes. Kahe advokaadi suhtes arutas aukohus kvartali jooksul kahte kaebust.
Aukohtumenetlus jäeti algatamata 23 korral, millest 1 korral juhtis aukohus siiski advokaadi tähelepanu vajadusele olla kutse-eetika nõuete järgimisel veelgi hoolsam. 2 korral jäeti kaebus läbi vaatamata kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ning 1 korral võeti vastu kaebusest loobumine. Aukohus algatas 2025. a IV kvartalis aukohtumenetluse 6 kaebuse alusel ning arutas 3 varem menetlusse võetud kaebust (2 neist liideti ühte menetlusse).
Algatatud menetlustest 1 korral määras aukohus advokaadile distsiplinaarkaristuseks noomituse. 5 aukohtumenetlust lõppes distsiplinaarkaristust määramata, kuid 2 korral juhtis aukohus siiski advokaadi tähelepanu vajadusele olla kutse-eetika nõuete järgimisel edaspidi hoolikam. 2 asja arutamine jätkub 2026. a IV kvartalis.
2025. a IV kvartalis arutatud kaebusest 28 olid esitasid füüsilise isiku, 2 juriidilise isiku ja 1 kohtu poolt, 4 asja arutati advokatuuri algatusel. Aukohtus arutlusel olnud 35 kaebusest 16 oli esitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse peale. Riigi õigusabi korras lastele määratud esindajate peale oli esitatud 4 kaebust.
2025. a IV kvartalis esitati aukohtule 2 avaldust advokaadibüroo ja tarbija vahel sõlmitud kliendilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks. Nendest ühe osas jättis aukohus menetluse algatamata ning ühe osas algatas menetluse. Algatatud menetlus jätkub 2026. a I kvartalis.
2025. a oli aukohtu jaoks toimekas. Kokku jõudis aukohus arutada 131 kaebust (sh 2024. a lõpus saabunud kaebused). Aukohus algatas 2025. a aukohtumenetluse 26 korral, arutas 5 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust ja uuendas 2 menetlust, mis olid peatatud alates 2020. ja 2023. a ning jätkas nende arutamisega. Aukohus määras 2025. a 8 distsiplinaarkaristust, millest 6 olid noomitused ja 2 olid rahatrahvid. Kui võrrelda eelnevate aastatega, siis 2024. a jõudis aukohus arutada 99 kaebust, millest algatas menetluse 26 korral ning arutas 5 eelneval aastal menetlusse võetud kaebust. Aukohus määras 2024. a 8 distsiplinaarkaristust, millest 4 olid noomitused ja 4 olid rahatrahvid. 2023. a jõudis aukohus arutada 116 kaebust, millest algatas menetluse 37 korral, arutas 3 eelneval aastal menetlusse võetud kaebust ning ühel korral taastas 2021. a lõppenud menetluse. Aukohus määras 2023. a 6 distsiplinaarkaristust, millest 3 olid noomitused, 2 rahatrahvid ning 1 korral heitis aukohus advokaadi advokatuurist välja.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta esitatud ülevaade teadmiseks.
2.3 Ülevaade 2025. aasta IV kvartali aukohtu jõustunud olulisemates lahendites väljendatud seisukohtadest
Juhatusele anti lühiülevaade olulisematest aukohtu poolt tehtud otsustes kajastatud seisukohtadest.
Juhatus, olles tutvunud aukohtu lahendite ülevaatega, soovib liikmete erilist tähelepanu juhtida aukohtu 04.09.2025 istungi otsusele (2-15/25/363). Aukohus käsitles kõnealuses otsuses advokaadi hoolsuskohustust kliendilepingu sõlmimisel ning selgitas, kuidas sisustada ja täita „tunne oma klienti“ põhimõtet.
Aukohtu otsuse kohaselt osutas advokaat õigusteenust kaitsealusele isikule, kuid kliendileping oli sõlmitud väidetavalt kaitsealuse lähedase isikuga. Aukohtu hinnangul konkreetses olukorras, kus advokaadi kaitsealusele oli esitatud süüdistus KarS § 233 lg-s 1 sätestatud koosseisu järgi, s.o Eesti Vabariigi vastu suunatud tegevuses (st potentsiaalse territoriaalse riskiga isik), oleks see iseenesest pidanud äratama advokaadis tähelepanu ning suunama käituma eriliselt hoolikalt kliendilepingu sõlmimisel ja sellega kaasnevate toimingute läbiviimisel. Aukohtumenetlusalune advokaat irdus aukohtu hinnangul „tunne oma klienti“ põhimõttest ning jättis advokaadi kutsest tuleneva hoolsuskohustuse ammendavalt täitmata. Advokaat jättis ammendavalt välja selgitamata kliendilepingu sõlmida soovinud isikute volitused, motiivi, tausta, õigusteenuse eest tasumise korra, mh tasumise vahendite päritolu. Aukohus märkis, et kliendilepingu sõlmiva isiku ja isiku, kelle kasuks on leping sõlmitud, identifitseerimine, nende tausta selgeks tegemine ja raha päritolu seaduslikkuses veendumine või vähemalt selleks mõistlike pingutuste tegemine maandab kutsetegevusega ja maine kahjustamisega seotud riske. Kõrge standardi hoidmine on muuhulgas seotud avaliku võimu teravdatud tähelepanuga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsioonide rakendamise reeglite jõustamisel.
Aukohus selgitas, et kliendisuhte loomisel on kõige olulisem isiku identifitseerimine (tema dokumendiga tutvumise kaudu). Seejärel peab advokaat välja selgitama, milline on advokaadi poole pöördunud isiku (potentsiaalse kliendi) ja kaitsealuse õiguslik seos (esindusõiguse olemasolu) ning kaitsealuse isikusamasuse. See, kellena advokaadi poole pöördunud isik ennast presenteerib, on õiguslikust vaatevinklist teisejärguline. Kuigi advokaat peab olema viisakas ja taktitundeline, tuleb advokaadil kliendisuhte sõlmimisel, aga vajadusel ka selle jooksul välja selgitada, milline on kliendi ja kaitsealuse seos. Advokaadil tuleb kliendisuhte loomisel kontrollida sedagi, millised on õigusteenuse eest tasumise vahendite allikad ja raha päritolu, kes täpselt õigusteenuse eest tasub ning ega ühelgi osapoolel ei ole seost rahvusvaheliste sanktsioonidega.
Juhatus juhib tähelepanu, et kliendilepingu sõlmimisel on asjakohane lähtuda Eesti Advokatuuri juhatuse 17.11.2009 otsusega vastu võetud (viimati muudetud 27.11.2018) kliendilepingute sõlmimise juhendist. Kliendilepingu sõlmimisel tuleb advokaadil lähtuda ka rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Täiendavaid ja täpsustavaid juhtnööre annab kliendilepingu sõlmimisel ja „tunne oma klienti“ põhimõtte sisustamisel Eesti Advokatuuri juhatuse 13.12.2022 otsusega kinnitatud (viimati muudetud 04.03.2025) juhend „Lihtsustatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks advokaadibüroodele, kes ei osuta RahaPTS § 2 lg-s 2 nimetatud teenuseid“. Valik andmebaase ja ametlikke allikaid, mida kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks on leitav advokatuuri kodulehel.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta esitatud ülevaade teadmiseks ja edastada liikmetele teadmiseks (protokolli lisa 1).
2.4 Ülevaade advokatuuri kohtuvaidlustest
30.09.2025 seisuga oli advokatuuril pooleli 14 kohtuvaidlust, IV kvartali jooksul lisandus 1 menetlus ning lõppes lahendi jõustumisega 4 menetlust. 31.12.2025 seisuga oli advokatuuril pooleli 11 kohtuvaidlust.
Kõik 2025. a IV kvartalis lõppenud kohtumenetlused lõppesid advokatuuri suhtes soodsalt, sh 2 menetlust, millega jõustusid advokatuuri kasuks tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning 1 kohtumäärusega, millega jäeti advokatuuri vastu esitatud kaebus menetlusse võtmata. 1 menetluses sõlmis advokatuur aukohtu otsuse vaidlustanud advokaadiga kompromissi.
Pooleliolevatest kohtumenetlustest 4 on seotud aukohtu otsuse vaidlustamisega advokaadi poolt, 2 on seotud aukohtu poole pöördunud isiku kaebusega aukohtu otsuse vaidlustamiseks, 1 on vaidlus, mis puudutab juhatuse otsust, mis oli seotud kaebaja sooviga tulla advokatuuri liikmeks ning 1 on kutsesobivuskomisjoni otsuse vaidlustamine. Lisaks on 1 vaidlus, milles lahendatakse korraga nii advokaadi kaebust aukohtu karistava otsuse tühistamiseks kui ka advokaadi kaebust kutsesobivuskomisjoni poolt läbiviidud hindamisvestluse kohta koostatud otsuse tühistamiseks. 1 vaidlus on seotud ajakirjaniku sooviga tutvuda lõppenud kohtuasja toimikuga. 1 menetluses ei ole advokatuur menetlusosaline, kuid on esitanud seisukoha riigi õigusabi tasudega seoses.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta kohtumenetluste ülevaade teadmiseks.
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast
3.1.1 Vandeadvokaat Kerli Salu teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Ellex Raidla Advokaadibüroo.
3.1.2 Vandeadvokaat Ott Aava teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Ellex Raidla Advokaadibüroo.
3.1.3 Vandeadvokaat Silvia-Anna Gerontidi teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo RASK.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.1.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Kerli Salu uus tegutsemiskoht Ellex Raidla Advokaadibüroo.
3.1.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Ott Aava uus tegutsemiskoht Ellex Raidla Advokaadibüroo.
3.1.3 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Silvia-Anna Gerontidi uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo RASK.
3.2 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.2.1 Vandeadvokaadi abi Kirke Vaino liikmesus on peatatud alates 28.05.2024. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 20.01.2026 kuni 20.01.2027.
3.2.2 Vandeadvokaadi abi Anni Prantsi liikmesus on peatatud alates 21.01.2025 kuni 17.01.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 20.01.2026 kuni 20.01.2027.
3.2.3 Vandeadvokaat Mait Valbergi liikmesus on peatatud alates 22.03.2022 kuni 22.03.2027. Advokaat on teavitanud liikmesuse peatamise aluse asjaolude muutumisest ja esitanud avalduse liikmesuse peatamise jätkamiseks.
3.2.4 Vandeadvokaat Mari-Ann Simovarti liikmesus on peatatud alates 06.10.2020 kuni 05.10.2025. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 20.01.2026 kuni 20.01.2031.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.2.1 Peatada vandeadvokaadi abi Kirke Vaino liikmesus alates 20.01.2026 kuni 20.01.2027.
3.2.2 Pikendada vandeadvokaadi abi Anni Prantsi liikmesuse peatamist alates 20.01.2026 kuni 20.01.2027.
3.2.3 Lugeda vandeadvokaat Mait Valbergi liikmesuse peatamise tingimused jätkuvalt täidetuks. Advokaadi liikmesus lugeda peatatuks kuni 22.03.2027.
3.2.4 Pikendada vandeadvokaat Mari-Ann Simovarti liikmesuse peatamist alates 20.01.2026 kuni 20.01.2031.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
3.3 Advokaatide avaldused advokatuurist väljaarvamiseks
3.3.1 Vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks AdvS § 36 lg 1 p 1 alusel.
3.3.2 Vandeadvokaat Martin Tälli on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks AdvS § 36 lg 1 p 1 alusel.
Juhatus juhib tähelepanu, et advokatuurist välja arvamisel tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Liikmetunnistus võib väljaarvatu soovil jääda temale, kuid sellele tehakse väljaarvamise kohta märge.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.3.1 Arvata vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi advokatuurist välja alates 20.01.2026.
3.3.2 Arvata vandeadvokaat Martin Tälli advokatuurist välja alates 20.01.2026.
3.4 Vandeadvokaat A pöördumine
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi, milles B pankrotihaldur esitas Advokaadibüroo A vastu hagi väidetavalt alusetult saadud summa ja viiviste sissenõudmiseks, tuginedes väitele, et pankrotihalduril puuduvad andmed advokaadibüroo kliendile B osutatud õigusabi sisu kohta. Advokaadibüroo esitas hagile vastuse, milles mh selgitas, et advokatuuriseadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu ei ole tal võimalik ilma kliendi kirjaliku nõusolekuta avaldada teenuse üksikasjalikku sisu ja ulatust. Klient on kirjalikult kinnitanud, et õigusabi on saadud ning nõudeid advokaadibüroo vastu tal ei ole.
Kohus on advokaadibürood teavitanud, et ta on kostjale tõendamiskoormist selgitanud ning kuidas seda täita, on kostja valida. Advokaat on seisukohal, et kohus on aga määranud, et advokaadibüroo peab esitama õigusteenuse käigus koostatud dokumendid, teenuse arvestused ja arved. Advokaadibüroo esitas 24.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 ja 2 alusel põhjusel, et kohus eiras advokatuuriseaduses sätestatut ning õigusriigi põhiprintsiipe, kohustades advokaadibürood kui kostjat esitama dokumente, mida kostja ilma kliendi nõusolekuta esitada ei tohi.
Kohus jättis 26.11.2025 määrusega vastuväite rahuldamata. Vastuväite rahuldamise jätmise põhjusena märgib kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole andnud nõusolekut kostja kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks, läheb tõendamiskoormus samale kutsesaladuse hoidmise kohustuse kandjale üle. Advokaat on seisukohal, et see tähendab, et advokaadibüroo peab hakkama kutsesaladust sisaldavaid dokumente esitama olukorras, kus klient ei ole konfidentsiaalset infot ja dokumente pankrotihaldurile (väidetavalt) esitanud. Samas määruses selgitab kohus aga, et ei ole kohustanud kostjat esitama ühtegi dokumenti.
Kohus on 26.11.2025 kohtumääruses selgitanud, et kostjal lasub kohustus tõendada, et tal esines alus teatud summa saamiseks B-lt. Advokaat leiab, et arvestades seadust ja kehtivat kohtupraktikat on kohtu selgitus vastuoluline. Kohtupraktikas on korduvalt jaatatud, et kui teenuseosutaja esitab tasunõude, siis selle tõendamiseks tuleb esitada tõendid osutatud teenuste kohta, s.h. üksikasjalik teenuse kirjeldus ja teenuse tulemusel valminud tööosad. Advokaadibüroo puhul saaks see tähendada üksnes kutsesaladuse jämedat rikkumist. Seega on kohus oma tegevusega pannud advokaadibüroo olukorda, kus kohtu juhiste kohaselt tõendite esitamine saaks olla võimalik üksnes ja ainult kutsesaladuse rikkumise läbi. Kohtumäärusest nähtub, et kohus on pööranud tõendamiskoormuse kostjast advokaadibüroo kahjuks. Kohus on väljendanud teadlikkust, et tõendite nõudmine oleks vastuolus advokaadi kutsetagatisega, kuid kohtu selgitusi tõendamiskoormuse juhtimisel kogumina arvestades ometigi kohustab advokaadibürood mööda vaatama kutsesaladusest. Kostja on 26.11.2025 esitanud kohtule taotluse lubada teenuse osutamise tõendamine piiratud ulatuses, kuid sellele taotlusele ei ole kohus reageerinud.
Kokkuvõttes advokaadi hinnangul riskib kostjast advokaadibüroo olukorras, kus ta saab hagi alusetust tõendada kutsesaladusega kaetud konfidentsiaalsete tõendite esitamisega kohtule sellega, et seadusest kinni pidades ja dokumente mitte esitades hagi rahuldatakse. Kui aga konfidentsiaalsusnõudega kaetud teabekandjad kohtule esitada, pöördub klient tõenäoliselt advokatuuri aukohtu poole kaebusega advokaadi tegevuse peale. Advokaat palub advokatuuril kaaluda pöörduda Harju Maakohtu esimehe poole märgukirjaga advokaadiõiguste rikkumise osas tsiviilkohtumenetluses ning selgitada kohtunikele advokatuuriseadusest tulenevaid advokaadi kutsetagatisi ning konfidentsiaalsuskohustust.
Juhatus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub juhatusel alus pöörduda märgukirjaga Harju Maakohtu esimehe poole seoses advokaadi õiguste rikkumisega. Kohus ei ole kohustanud kostjat esitama mitte ühtegi konkreetset, sh kutsesaladusega kaetud dokumenti. Tegemist on tsiviilkohtumenetlusega, kus pooltel on enda väidete tõendamise õigus ja ka kohustus. Selleks on võimalik teha erinevaid protsessuaalseid taotlusi (nt taotleda tunnistajate ülekuulamist, esitada dokumentaalseid tõendeid jne). Käesoleval juhul on advokaat seda õigust ka kasutanud ning esitanud kohtule taotluse lubada teenuse osutamise tõendamine piiratud ulatuses koos vastavate tõenditega.
Juhatus
O T S U S T A S:
Teha juhatuse seisukoht advokaadile teatavaks.
3.5 Siim Tammeri avaldus advokatuuri liikmeks saamiseks
Siim Tammer palub lubada end kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 32 ning võtta end advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina AdvS § 26 lõike 31 teise lause alusel, mille kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat töötanud muul ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta.
Avaldaja on ametis olnud Finantsinspektsiooni juhatuse liikmena perioodidel 01.01.2020-31.12.2022 ja 01.01.2023-31.12.2025, Audiitortegevuse järelevalve nõukogu esimehena perioodil 01.12.2014-31.12.2020 ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvenõukogu hääleõigusliku liikmena perioodil veebruar 2020-31.12.2025. Avaldaja põhistab oma eelneva töökogemuse vastavust vandeadvokaadi töö vastutusele ja keerukusele järgnevalt.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme rollis vastutas ta muu hulgas kogu Finantsinspektsiooni tegevuse õiguspärasuse eest, ehitas üles ja juhtis õigusosakonda, osales keskse rolliga finantssektori seadusloomes ning viis läbi ja koordineeris keerukaid järelevalve- ja haldusmenetlusi. Avaldaja esindas Finantsinspektsiooni ligikaudu viieteistkümne aasta jooksul ainuesindajana edukalt halduskohtutes. Juhatuse liikme ametiajal on avaldaja puutunud kokku väga laiapindsete ja keerukate õigusküsimustega nii Eestis kui EL-i üleselt. Lisaks väga mahukale finantsõigusele (hõlmates mh pangandust, kindlustust, fondindust, investeerimist ja väärtpaberi turgu, krediidiandmist, makseteenuseid, e-raha teenuseid, inkassot jne), pidi avaldaja olema kursis ja rakendama kehtivat haldusõigust, riigiõigust laiemalt ja olema kursis tsiviilõiguse, tööõiguse ja andmekaitse regulatsioonidega. Lisaks valdama rahapesu tõkestamise ja sanktsioonidega seonduvat õigusraamistikku ning karistusõigust (väärteomenetlused). Avaldaja on osalenud viimased kümme aastat ka kogu finantssektori seadusloomet puudutavas tegevuses.
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu esimehena vastutas avaldaja kogu audiitorite ja audiitorettevõtete üle teostatava riikliku järelevalve eest Eestis. Tema ülesannete hulka kuulus audiitortegevuse õigusraamistiku rakendamine ja arendamine, kutsete ja litsentside andmise ning äravõtmise menetluste juhtimine, distsiplinaarmenetluste läbiviimine ning ainuesindajana kohtuvaidlustes osalemine. Lisaks vastutas ta asutuse igapäevase toimimise eest.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvenõukogu hääleõigusliku liikmena osales ta Euroopa Liidu üleses kindlustus- ja pensionisektori järelevalves, panustades EL-i tasandi regulatiivsete suuniste, soovituste ja järelevalvepraktika kujundamisse.
Avaldaja põhjendab oma sobivust vandeadvokaadiks ka vastutuse aspektist. Kõigil nimetatud ametikohtadel kaasnes väga suur isiklik ja varaline vastutus, sealhulgas otsene vastutus õigusvastaste haldusotsuste eest, mis on tema hinnangul võrreldav või isegi suurem vandeadvokaadi vastutusega. Samuti on ta oma töös pidevalt järginud rangeid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning tegutsenud avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, mis vastab advokaadi kutse-eetika ja -vastutuse sisule. Lisaks õpetab avaldaja alates 2022. aastast Tartu Ülikoolis finantsteenuste õigust, juhendab magistrante finantsõigusega seonduvatel magistritöödel, avaldab erialaseid artikleid Juridicas ning viib läbi koolitusi kohtunikele ja prokuröridele.
Juhatus on tutvunud avaldaja poolt tema eelnevaid kogemusi tõendavate dokumentidega ning hindab ja põhjendab oma seisukohti avaldaja varasemate ülesannete ja vastutuse osas järgnevalt.
Sarnaselt advokaatidele esitatavatele nõuetele AdvS § 23 ning § 27 kohaselt on ka Finantsinspektsiooni juhatuse liikmele seadusega seatud erialased nõuded (FIS § 20 lg 1), millele vastavust kontrollitakse eraldi reglementeeritud protsessiga ning samuti sätestab seadus ka selged keelud, millal isikut ei või juhatuse liikmeks nimetada (FIS § 20 lg 2).
Vastavalt advokatuuri kodukorra § 63 lõike 2 teisele lausele peab vandeadvokaat tundma seadusandlust ja kohtupraktikat, olema võimeline osutama kvaliteetset õigusabi ka keerukates õiguslikes vaidlustes, omama põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi järgmiste valdkondade hulgast valitud ühest valdkonnast: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Eksamineeritav peab olema võimeline andma ilma ettevalmistusajata esmase hinnangu materiaal- ja menetlusõiguse küsimuses ning advokaadi kutsetegevust ja kutse-eetikat puudutavas küsimuses. Seega eeldab vandeadvokaadi igapäevatöö ulatuslikke teadmisi paljudes õigusvaldkondades. AdvS § 40 lg 1 kohaselt on advokaadi kutsetegevuseks õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 41 lg 1 kohaselt on vandeadvokaat pädev esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal, koguma tõendeid, vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel.
Avaldajal on olemas ulatuslikud kogemused ning kohtus esindamise praktika erinevates õigusvaldkondades. Varasema töökogemuse raames Finantsinspektsiooni juhatuse liikmena on ta tegutsenud mahukas õigusteadmisi eeldavas finantssektoris ja audiitorite valdkonnas, rakendades ja osalenud ainuesindajana hulgalistes kohtuvaidlustes paljudes õigusvaldkondades (haldus-, tsiviil-, ja väärteoasjades), viinud läbi sobivusmenetlusi ning keerukaid järelevalvemenetlusi. Samuti on tal kokkupuude kriminaalmenetlustega finantssektoriga seonduvate menetluste kaudu ning ta on olnud finantsinspektsioonis väärteomenetleja, rakendades nii karistusseadustikku, väärteo- ja kriminaalmenetluse ning korrakaitse raamistikku. Lisaks on ametikoht nõudnud rahapesu tõkestamise ja sanktsioonidega seotud õigusraamistiku, isikuandmete kaitse, EL-i õiguse ja kolmandate riikide õiguse rakendamist. Avaldaja on viimase kümne aasta jooksul panustanud ka seadusloomesse.
Vandeadvokaat peab olema võimeline tegutsema patroonina, mis eeldab tegutsemiskogemust advokaadina sarnase vastutusega ametikohal ning sellest tulenevat juhendamisoskust. Patrooni ülesandeks on alustavale advokaadile advokaadiameti õpetamine ning patroon vastutab oma juhendatava tegevuse eest. Patroon on juhendatavale eeskujuks nii kutsetegevuses kui ka väljaspool seda ning abistab vajadusel juhendatavat kliendiülesande täitmisel. Patroon jälgib, et juhendatav täidaks kutse-eetika nõudeid ning abistab juhendatavat õige käitumisviisi valikul ja kutse-eetika nõuete tõlgendamisel. Kokkuvõtvalt peab patrooni tegevuse tulemusel juhendatav vandeadvokaadiks saades olema valmis iseseisvaks tegutsemiseks ning tegutsemiseks büroopidaja ja patroonina.
Avaldajale oli töökorralduslikult Finantsinspektsioonis määratud vastutusvaldkonnad konkreetsete osakondade näol (õigusosakond, tegevusõiguse ja innovatsiooni osakond, ühingujuhtimise osakond, administratiivosakond ja sunnirakendamise osakond). Avaldaja ülesandeks oli oma vastutusvaldkonnas olevate osakondade töö iseseisev korraldamine, mh nende kvaliteedi ja järelevalve tagamine. Avaldaja on Finantsinspektsioonis loonud tänases vormis oleva õigusosakonna ning metoodilise kui ka sisulise raamistiku selle toimimiseks, mehitanud ning koolitanud kõiki Finantsinspektsiooni juriste. Samuti juhendab ta magistrante erinevatel finantsõigusega seonduvatel magistritöödel ning erialaselt koolitanud nii kohtunikke kui prokuröre.
Avaldaja varasem töökogemus Finantsinspektsioonis on oma vastutuse ja sisulise keerukuse poolest võrreldav advokaaditööga sarnase vastutusega ametikohal tegutsemisega, mis annab pädevuse tegutsemiseks patroonina ja büroopidajana pärast üheaastast tegutsemist advokatuuri liikmena AdvS § 49 lg 21 kohaselt. Ta on iseseisvalt korraldanud mitme osakonna tööd ning vastutanud töö kvaliteedi ja järelevalve eest. Avaldaja on koolitanud juriste ning kujundanud töömetoodikaid ja standardeid, mis tõendab tema juhendamisoskust ja võimet vastutada teiste töötajate tegevuse eest. Lisaks on tal kogemus magistrantide ning õigussüsteemi praktikute juhendamisel ja koolitamisel.
AdvS § 45 kohaselt on advokaadil kutsesaladuse hoidmise kohustus. Avaldaja rollid Finantsinspektsiooni juhatuse liikmena ning Audiitortegevuse järelevalve nõukogu esimehena on olnud samuti konfidentsiaalsusnõuetega kaetud (FIS § 34, § 54, AudS § 133-134).
AdvS § 47 sätestab advokaadibüroo pidaja ja advokaadi solidaarvastutuse, mis hõlmab endas ka advokaadi isikliku varalise vastutuse. Avaldaja positsioonid on samuti hõlmanud endas varalist isiklikku vastutust (FIS § 29 lg-d 1 ja 2 ja AudS § 1291).
Juhatus rõhutab, et AdvS § 26 lg 31 alusel advokatuuri liikmeks võtmine on erand üldisest korrast, mida saab kasutada üksnes juhul, kui isiku varasem töökogemus võimaldab mõistliku kahtluseta järeldada, et tal on olemas vandeadvokaadiks saamiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ilma eksami ja eelneva advokaadipraktikata. Sätte kohaldamisel on advokatuuril ulatuslik kaalutlusruum.
Juhatus on seisukohal, et avaldaja varasemate ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ning avaldaja võib lubada kutsesobivuskomisjoni poolt läbi viidavale vestlusele AdvS § 26 lõike 32 kohaselt.
Avaldaja isiku vastavust AdvS § 23 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele aususe ja kõlbelisuse ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomaduste osas ning tema teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete (sh tegutsemine patrooni ja büroopidajana) osas hindab kutsesobivuskomisjon.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada Siim Tammer kutsesobivuskomisjoni vestlusele.
Juhatus palub avaldajal tutvuda vestluseks ettevalmistusel materjalidega, mis on kättesaadavad advokatuuri kodulehel:
https://advokatuur.ee/et/kuidas-saada-advokaadiks/vandeadvokaadi-kutsenimetuse-taotlemine-vestlusega
3.6 Vandeadvokaadi abi tegutsemiskohast
Vandeadvokaadi abi Joonas Kartsep teavitas, et tema tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo TEGOS. Advokaat palub tähtaega uuest tegutsemiskohast teavitamiseks.
AdvS § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. AdvS § 24 lg 2 sätestab, et vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel. Seega peab advokatuuri liikmel olema tegutsemiskoht ning vandeadvokaadi abil patroon. Lubamatu on tegutsemine ilma tegutsemiskohata või patroonita. Juhatus annab advokaadile tähtaja 45 päeva uuest tegutsemiskohast teavitamiseks. Kuni uue tegutsemiskoha leidmiseni ei või advokaat õigusteenust osutada.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks, et vandeadvokaadi abi Joonas Kartsepi tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo TEGOS. Anda vandeadvokaadi abi Joonas Kartsepile tähtaeg tegutsemiskoha leidmiseks, kohustades teda teavitama advokatuuri juhatust hiljemalt 06.03.2026 uuest tegutsemiskohast ja patroonist.
4. MUUD KÜSIMUSED
4.1 Advokatuuri teenetemedali kandidaatide esitamisest
Vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 4 lg-le 5 on advokatuuril teenetemedal, mis antakse advokatuuri liikmetele ja kolmandatele isikutele juhatuse otsusel.
Eesti Advokatuuri sümboolika statuudi kohaselt on teenetemedal eriliseks lugupidamise ja austuse märgiks isikule või organisatsioonile, kellele ta annetatakse. Eesti Advokatuuri teenetemedal antakse advokatuuri liikmetele ja teistele isikutele juhatuse otsusel pikaajalise laitmatu töö ja eriti silmapaistvate saavutuste eest kutsetöös; väljapaistva tööpanuse eest osalemisel advokatuuri organites; Eesti Advokatuuri auliikmele või isikutele, kellel on erilisi teeneid advokatuuri institutsiooni arendamisel.
Laureaatide nimekiri on leitav advokatuuri kodulehel:
https://advokatuur.ee/et/advokatuurist/advokatuuri-aunimetused-ja-tunnustused/teenetemedal
Juhatus
O T S U S T A S:
Edastada advokatuuri liikmetele ja töötajatele, teistele õiguskutsete esindajatele, juristide kutseühendustele ning vabakonna esindajatele üleskutse põhistatud ettepanekute esitamiseks teenetemedali kandidaatide kohta.
Ettepanekuid oodatakse kuni 15.02.2026 veebis täidetaval vormil siit: Märka ja tunnusta – Advokatuuri teenetemedal.