Viimane protokoll

EESTI ADVOKATUURI JUHATUS

ISTUNGI PROTOKOLL

6. jaanuar 2026. a nr 1

Tallinn

Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Merit Lind-Tsoganoff, Annika Peetsalu, Kadri Matteus, Triin Toom, Dmitri Školjar ja Martin Triipan.

Istungilt puudusid Ramon Rask ja Kaspar Lind.

Päevakorrapunktist 3.1. taandas ennast Martin Triipan.

Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

Protokollis kantsler Leen Eenpalu.

PÄEVAKORD

1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED

1.1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)

2. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED

2.1 Riigilõivust RÕA tasumäärusele määruskaebuse esitamisel

3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

3.1 Vandeadvokaadi A teade kahtlustuse esitamisest

3.2 Advokaadi avaldus liikmesuse taastamiseks

3.3 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks

3.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest ja taotlus liikmesuse taastamiseks

3.5 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast

3.6 Advokaadi avaldus advokatuurist välja arvamiseks

3.7 Andrei Voronini avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

3.8 Allar Nisu avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

3.9 Urmas Volensi avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED

1.1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)

Justiits- ja Digiministeerium on advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nn kliendisaladuse kaitse eelnõu, ametlikult ametiprivileegide eelnõu). Eelnõuga reguleeritakse muuhulgas advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimisega seotud erisusi, advokaatide kutsesaladusega hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise ja ütluste andmisest keeldumise küsimusi ametiprivileegi alusel, advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmist ja muid olulisi küsimusi. Eelnõu on advokaadi kutsetegevuse seisukohast väga oluline.

Eelnõu osas on info uudiskirjaga 05.01.2026 edastatud liikmetele ning teemakomisjonidele palvega seisukohtade kujundamiseks. Juhatus palub eelnõuga põhjalikult tutvuda ning ootab selle osas tagasisidet hiljemalt 26.01.2026, meiliaadressil merit.aavekukk-tamm@advokatuur.ee

Juhatus

O T S U S T A S:

Paluda liikmetel kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid) osas juhatusele seisukohad esitada hiljemalt 26.01.2026.

2. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED

2.1 Riigilõivust RÕA tasumäärusele määruskaebuse esitamisel

Riigi õigusabi komisjon arutas komisjoni 30.05.2025 istungil mh probleemi, et riigi õigusabi tasumäärustele määruskaebuse esitamisel koheldakse riigi õigusabi osutajaid ebavõrdselt. Kriminaal- ja halduskohtumenetluses ei pea RÕA osutav advokaat tema tasutaotlust lahendava määruse vaidlustamisel riigilõivu tasuma, kuna nendes menetlustes ei ole määruskaebuse esitamisel riigilõivu ette nähtud. Tsiviilkohtumenetluses on aga olukord teine, kuna RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse tsiviilkohtumenetluses üldjuhul kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõiv 70 eurot. Kohtute praktika RÕA tasumääruse peale esitatud määruskaebuse riigilõivu suuruse osas on erinev, sh lähtutakse sageli reeglitest, mis kohalduvad sellele põhimenetlusele, milles advokaat kliendile riigi õigusabi osutab.

Riigi õigusabi komisjon arutas teemat uuesti komisjoni 15.12.2025 istungil seoses Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2025 määrusega. Nimelt lahendas Tartu Ringkonnakohus 12.11.2025 määrusega tsiviilasjas 2-24-13671 riigi õigusabi osutava advokaadi määruskaebust, millega advokaat vaidlustas maakohtu riigi õigusabi tasude ja kulude suurust kindlaks määrava määruse. Määruskaebuse lahendamisel arutati mh küsimust tsiviilkohtumenetluses RÕA tasu suurust kindlaks määrava määruse peale esitatava määruskaebuse riigilõivu suuruse osas. Kohus asus määruse punktis 16 järgmisele seisukohale:

16. Määruskaebuselt tasutud riigilõivu osas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et tasutaotluse menetlus on eraldi menetlus, milles tehtud maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel kuulub kohaldamisele RLS § 59 lg 15, mitte RLS § 59 lg 14. Kuna seadus ei näe ette riigilõivu tasutaotluse esitamisel ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu selle taotluse esitamisel ka RLS § 59 lg 5, mille kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, ei tule RLS § 59 lg 15 kohaselt riigilõivu tasuda ka maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ka halduskohtumenetluses ja süüteomenetluses ei tule advokaadil tasuda riigilõivu, kui ta soovib esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega tema tasutaotlust täielikult ei rahuldatud.

Eelnevast nähtub, et Tartu Ringkonnakohus on nõustunud seisukohaga, et riigi õigusabi osutava advokaadi tasutaotluse menetlust ei saa samastada põhimenetlusega ega selles tasutud riigilõivu suurusega. RLS § 59 lg-st 15 tuleneb, et hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kuna RÕA tasutaotluselt ei tule tasuda riigi lõivu, ei tule seda tasuda ka tasumäärusele määruskaebuse esitamisel.

RÕA tasumäärused ei ole Riigi Teataja kaudu avalikult kättesaadavad. Seetõttu palub RÕA komisjon jagada viidatud määruse umbisikustatud koopiat ka advokatuuri liikmetega, et riigi õigusabi osutavatel advokaatidel oleks vajadusel tasumäärusele määruskaebuse esitamisel võimalik kohtumääruse riigilõivu suurusega seotud põhjendustele tugineda.

Juhatus

O T S U S T A S:

Teha Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-13671 (Protokolli lisa 1 ) liikmetele teatavaks.

3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

3.1 Vandeadvokaadi A teade kahtlustuse esitamisest

Vandeadvokaat A informeeris juhatust, et talle on esitatud kahtlustus.

AdvS § 35 lg 3 kohaselt võib juhatus oma otsusega peatada advokaadi kutsetegevuse kas täielikult või osaliselt, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.

Advokaat palus oma kutsetegevust mitte peatada. Advokaat selgitas, et talle esitatud kahtlustus ei ole seotud tema kutsetegevusega ega sega tal igapäevast tööd jätkamast. Advokaat ei tegele klientide nõustamisega kriminaalõiguses ega esinda kliente kriminaalasjades. Samuti kinnitas advokaat, et tema tööülesanded ei ole seotud klientide kohtumenetlustes või muus haldusorganis esindamisega, mistõttu on ei mõjuta tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus tema klientide huve ega tema võimet tegutseda oma klientide huvidest lähtuvalt.

Juhatus, olles tutvunud esitatud materjalidega, sh advokaadi selgitustega, ja kuulanud advokaadi juhatuse istungil suuliselt ära, ei pea käesoleval hetkel vajalikuks advokaadi kutsetegevust peatada. Juhatus arvestab kutsetegevuse peatamata jätmisel sellega, et advokaadi tavapärane kutsetöö ei ole seotud klientide esindamisega süüteomenetluses, samuti sellega, et esitatud kahtlustuse aluseks olevast sündmusest on möödunud aastaid. Juhatus lähtub oma praktikas põhimõttest, (mida on selgitatud nt juhatuse 14.11.2017 otsuses), et advokaadi, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, kutsetegevuse peatamine on vajalik eeskätt juhtudel, kui advokaati ennast puudutav menetlus võib kahjustada tema klientide huve. Juhatuse hinnangul peatamist tingivaid asjaolusid ei esine.

Juhatus tuletab siiski meelde juhatuse 22.04.2025 otsuses selgitatut, et advokaat, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, peab võtma kasutusele kõik meetmed, mis tagavad sellistes oludes kliendi huvide kaitse. Advokaat on kohustatud õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele (eetikakoodeksi § 8 lg 1). Advokaat ei või õigusteenust osutades alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses (eetikakoodeksi § 4 lg 2). Advokaadil tuleb tagada, et klientide huvid ei saa advokaadi suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu või selle tõttu otseselt ega kaudselt kahjustada.

Juhatus on 12.01.2021 otsuses asunud seisukohale, et advokaadile kahtlustuse või süüdistuse esitamine võib olla mh seotud advokaadi kutse-eetika nõuete ebakohase täitmisega ning mõjutab advokaadi ja advokatuuri mainet, mistõttu edastatakse edaspidi alati, kui advokaat teavitab advokatuuri kahtlustuse või süüdistuse esitamisest, asja materjalid ka aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks. Juhatus on edasises praktikas sellest seisukohast lähtunud.

Juhatus on seisukohal, et ei saa välistada, et kriminaalmenetluse alustamine võib olla seotud advokaadi kutse-eetika nõuete rikkumisega ning mõjutada advokaadi ja advokatuuri mainet. AdvS § 15 lg 1 kohaselt arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. AdvS § 16 lg 2 sätestab, et aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sellest tulenevalt on just aukohtu pädevuses otsustada, kas advokaadi tegevuse suhtes algatada aukohtumenetlus või mitte. Eelnevast tulenevalt edastab juhatus asja materjalid aukohtule menetluse algatamise otsustamiseks. Aukohtul on võimalik muuhulgas hinnata, kas kahtlustuse etteheidetel on piisav seos kutse-eetika nõuetega ning kas etteheidetest nähtub ühtlasi kutse-eetilisi rikkumisi.

Juhatus

O T S U S T A S:

Mitte peatada vandeadvokaat A kutsetegevust. Advokaat on kohustatud teavitama juhatust menetlusega seotud olulistest asjaoludest ja muudatustest.

Edastada asja materjalid aukohtule aukohtumenetluse algatamise vajaduse hindamiseks.

3.2 Advokaadi avaldus liikmesuse taastamiseks

Vandeadvokaat Helen Ratso on esitanud avalduse liikmesuse taastamiseks alates 06.01.2026 seoses liikmesuse peatamise aluse äralangemisega. Advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on Ellex Raidla Advokaadibüroo.

Juhatus

O T S U S T A S:

Taastada vandeadvokaat Helen Ratso liikmesus alates 06.01.2026 ja võtta teadmiseks, et advokaadi tegutsemiskoht on Ellex Raidla Advokaadibüroo.

3.3 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks

3.3.1 Vandeadvokaat Gerly Kask on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 06.01.2026.

3.3.2 Vandeadvokaadi abi Mariann Sirgmetsa liikmesus on peatatud alates 01.03.2023 kuni 01.03.2028. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 06.01.2026 kuni 06.01.2027.

3.3.3 Vandeadvokaadi abi Aleksander Tsuimani liikmesus on peatatud alates 15.12.2020 kuni 14.12.2025. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 1¹ tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 06.01.2026 kuni 06.01.2031.

3.3.4 Vandeadvokaat Elina Lumiste on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 06.01.2026 kuni 25.07.2027.

Juhatus juhib tähelepanu, et:

AdvS § 35 lg 1¹kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.

AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;

AdvS § 35 lg 4¹ kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 34¹sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.

AdvS § 36 lg 1 p 4¹ kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.

Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.

Juhatus

O T S U S T A S:

3.3.1 Peatada vandeadvokaat Gerly Kase liikmesus alates 06.01.2026.

3.3.2 Peatada vandeadvokaadi abi Mariann Sirgmetsa liikmesus alates 06.01.2026 kuni 06.01.2027.

3.3.3 Pikendada vandeadvokaadi abi Aleksander Tsuimani liikmesuse peatamist alates 06.01.2026 kuni 06.01.2031.

3.3.4 Peatada vandeadvokaat Elina Lumiste liikmesus alates 06.01.2026 kuni 25.05.2027.

Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.

3.4 Teavitus advokaadibüroo asutamisest ja taotlus liikmesuse taastamiseks

Vandeadvokaat Jaanus Prost informeerib Advokaadibüroo SAHKER asutamisest. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi, ruumide plaani ja kutsekindlustuse poliisi koopiad.

Lisaks on vandeadvokaat Jaanus Prost esitanud avalduse liikmesuse taastamiseks alates 01.02.2026 seoses liikmesuse peatamise aluse äralangemisega. Advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on Advokaadibüroo SAHKER.

Juhatus võtab advokaadibüroo asutamise teatavaks, kuid tuginedes AdvS §-le 52 näeb juhatus käesoleval juhul vajadust kontrollida advokaadibüroo ärinime vastavust seadusele ja kutse-eetika nõuetele.

Juhatus

O T S U S T A S:

1. Võtta teadmiseks Advokaadibüroo SAHKER OÜ (registrikood 17397450) asutamine. Advokaadibüroo SAHKER kontaktandmed on: Jalgpalli tn 1, 8. korrus, 11312 Tallinn; e-post: info@sahker.ee, menetlusdokumentide kättetoimetamise e-posti aadress menetlus@sahker.ee, telefon: +372 53322495

2. Taastada vandeadvokaat Jaanus Prosti liikmesus alates 01.02.2026. Võtta teadmiseks, et advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on Advokaadibüroo SAHKER.

3. Kontrollida advokaadibüroo ärinime vastavust seadusele ja kutse-eetika nõuetele.

3.5 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast

3.5.1 Vandeadvokaat Lauri Talumäe teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo SAHKER.

3.5.2 Vandeadvokaat Annely Sepp teavitab, et tema tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo Koch & Partnerid. Advokaadi uus tegutsemiskoht alates 01.02.2026 on Advokaadibüroo TARK.

3.5.3 Advokaadibüroo EMERALDLEGAL teavitab, et vandeadvokaat Margus Sorga tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo EMERALDLEGAL.

Juhatus  

 O T S U S T A S: 

3.5.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Lauri Talumäe uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo SAHKER.

3.5.2 Võtta teadmiseks, et alates 01.02.2026 on vandeadvokaat Annely Sepa uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo TARK.

3.5.3 Võtta teadmiseks, et vandeadvokaat Margus Sorga tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo EMERALDLEGAL. Anda vandeadvokaat Margus Sorgale tähtaeg tegutsemiskoha leidmiseks, kohustades teda teavitama advokatuuri juhatust hiljemalt 20.02.2026 uuest tegutsemiskohast.

3.6 Advokaadi avaldus advokatuurist välja arvamiseks

Vandeadvokaadi abi Epp Aasaru on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks AdvS § 36 lg 1 p 1 alusel.

Juhatus juhib tähelepanu, et advokatuurist välja arvamisel tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Liikmetunnistus võib väljaarvatu soovil jääda temale, kuid sellele tehakse väljaarvamise kohta märge.

Juhatus

O T S U S T A S:

Arvata vandeadvokaadi abi Epp Aasaru advokatuurist välja alates 06.01.2026.

3.7 Andrei Voronini avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

Andrei Voronin palub ennast AdvS § 26 lõike 3¹ esimese lause alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta. Antud sätte alusel võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist AdvS § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

AdvS § 26 lõike 3² kohaselt AdvS § 26 lõikes 3¹ nimetatud alusel isiku advokatuuri vastuvõtmiseks viib kutsesobivuskomisjon isikuga läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata isiku vastavust AdvS § 23 lõike 1 p 5 nõuetele ning tema teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta. Juhatus otsustab isiku vastuvõtmise vestluse tulemuste alusel.

Andrei Voronin tegutseb Põhja Ringkonnaprokuratuuris ringkonnaprokurörina alates 01.07.2004.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud AdvS § 26 lõikes 3¹ sätestatud 3-aastane prokurörina tegutsemise nõue ning tingimus, et advokatuuri astumisel ei ole prokurörina tegutsemise lõpetamisest möödunud viis aastat. Seega võib avaldaja lubada kutsesobivuskomisjoni vestlusele.

Avaldaja tegutsemiskoht peale liikmeks vastuvõtmist on Advokaadibüroo Sven Sillar.

Advokatuuri kodukorra § 61 kohaselt viiakse vestlus läbi advokaadieksami toimumise ajal, kui kutsesobivuskomisjon ei otsusta teisiti.

Juhatus palub avaldajal tutvuda vestluseks ettevalmistusel materjalidega, mis on kättesaadavad advokatuuri kodulehel:

https://advokatuur.ee/et/kuidas-saada-advokaadiks/vandeadvokaadi-kutsenimetuse-taotlemine-vestlusega

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada Andrei Voronin kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 3².

3.8 Allar Nisu avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

Allar Nisu palub ennast AdvS § 26 lõike 3¹ esimese lause alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta. Antud sätte alusel võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist AdvS § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

Allar Nisu on tegutsenud vahemikus veebruar 2016 kuni veebruar 2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ringkonnaprokurörina ning alates märtsist 2024 kuni käesoleva ajani majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris vanemprokurörina.

Avaldaja tegutsemiskoht peale liikmeks vastuvõtmist on Advokaadibüroo TEGOS.

Advokatuuri kodukorra § 61 kohaselt viiakse vestlus läbi advokaadieksami toimumise ajal, kui kutsesobivuskomisjon ei otsusta teisiti.

Juhatus palub avaldajal tutvuda vestluseks ettevalmistusel materjalidega, mis on kättesaadavad advokatuuri kodulehel:

https://advokatuur.ee/et/kuidas-saada-advokaadiks/vandeadvokaadi-kutsenimetuse-taotlemine-vestlusega

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada Allar Nisu kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 3².

3.9 Urmas Volensi avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks saamiseks

Urmas Volens palub ennast AdvS § 26 lõike 3¹ esimese lause alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta. Antud sätte alusel võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist AdvS § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

Urmas Volens on tegutsenud vahemikus 01.11.2020 kuni 18.12.2025 riigikohtunikuna.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud AdvS § 26 lõikes 3¹ sätestatud 3-aastane kohtunikuna tegutsemise nõue ning tingimus, et advokatuuri astumisel ei ole kohtunikuna tegutsemise lõpetamisest möödunud viis aastat. Seega võib avaldaja lubada kutsesobivuskomisjoni vestlusele.

Avaldaja tegutsemiskoht peale liikmeks vastuvõtmist on Advokaadibüroo NOVE.

Advokatuuri kodukorra § 61 kohaselt viiakse vestlus läbi advokaadieksami toimumise ajal, kui kutsesobivuskomisjon ei otsusta teisiti.

Juhatus palub avaldajal tutvuda vestluseks ettevalmistusel materjalidega, mis on kättesaadavad advokatuuri kodulehel:

https://advokatuur.ee/et/kuidas-saada-advokaadiks/vandeadvokaadi-kutsenimetuse-taotlemine-vestlusega

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada Urmas Volens kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 3².