Viimane protokoll
EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
03. veebruar2026. a nr 3
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Kaspar Lind, Merit Lind-Tsoganoff, Annika Peetsalu, Kadri Matteus, Triin Toom, Ramon Rask, Dmitri Školjar ja Martin Triipan.
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu.
Päevakord
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Advokatuuri üldkogust
1.2 Advokatuuri 2025. a eelarve täitmisest
1.3 Riigieelarveliste eraldiste kasutamine 2026. aastal
1.4 Advokatuuri 2026. a eelarvest
2. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
2.1 Õigussüsteemi professionaalsete osaliste vastu suunatud rünnakute töögrupi avakoosolek
3. JUHENDID JA KORRAD
3.1 Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra muutmine
4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
4.1 Advokaadibüroode korraline järelevalve
5. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED
5.1 Vandeadvokaatide pöördumine rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega riigi õigusabi osutamisel kriminaalasjas
6. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
6.1 Eetika- ja metoodikakomisjoni liikmete volitustest
6.2 Põhiõiguste kaitse komisjoni liikme volitustest
6.3 Perekonnaõiguse komisjoni liikmete volitustest
6.4 Tööõiguse komisjoni liikmete volitustest
7. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
7.1 Teavitus advokaadibüroo asutamisest
7.2 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast
7.3 Vandeadvokaadi abi Helena Kuuse tegutsemiskohast
7.4 Advokaatide teavitused nimemuutusest
7.5 Advokaadi taotlus seoses liikmemaksuga
7.6 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
7.7 Advokaadi avaldus advokatuurist väljaarvamiseks
7.8 Vandeadvokaadi advokatuurist välja arvamine ja advokaadibüroo tegevuse lõpetamine
7.9 Advokaadi avaldus liikmesuse taastamiseks
8. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
8.1 54. Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverents
8.2 CCBE alalise komitee istung
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Advokatuuri üldkogust
Arutusel oli advokatuuri üldkogu kokkukutsumine, päevakord ning muud üldkogu korraldamisega seotud küsimused. Üldkogu viiakse läbi osaliselt füüsiliselt ning osaliselt elektrooniliste vahendite abil. Advokatuuri üldkogu toimub 20.03.2026 füüsiliselt algusega kell 10.30 Muusika- ja Balletikoolis (MUBA), aadressil Pärnu mnt. 59, Tallinn ning otseülekandena veebikeskkonnas. Üldkogule registreerumine toimub kell 8.00-10.30 VOLIS keskkonnas.
Päeva raames toimub ka kaks paneeldiskussiooni:
- advokatuuriseaduse muudatustest
- õigussüsteemi osaliste vastu suunatud rünnakutest.
Üldkogu järel toimub ENAÜ korraldatud õhtune koosviibimine, mille algusaja ja koha teavitame edaspidi.
Juhatus tutvus üldkogu päevakorra projektiga ning otsustas selle kinnitada.
Üldkogu materjalid lisatakse advokatuuri kodulehe sisevõrku jooksvalt.
Juhatus
O T S U S T A S:
1. Viia advokatuuri 2026a. korraline üldkogu läbi 20.03.2026 osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil.
2. Kinnitada Eesti Advokatuuri20.03.2026. üldkogu päevakord alljärgnevana:
1. Üldkogu avamine ja korralduslike küsimuste hääletamine
2. Eesti Advokatuuri esimehe ettekanne
3. Eesti Advokatuuri 2025. aasta eelarve täitmise aruanne ja 2026. aasta eelarve
4. Eesti Advokatuuri majandustegevuse aastaaruanne ja revisjonikomisjoni aastaaruanne
5. Eesti Advokatuuri liikmemaksu suuruse kehtestamine
6. Otsuste vastuvõtmine
7. Üldkogu lõpp
3. Kinnitatudpäevakord koos üldkogu kokkukutsumise teatega saata teadmiseks kõigile advokatuuri liikmetele ja avaldada advokatuuri veebilehel.
4.Üldkogu protokollijateks määrata Erki Fels ja Britte Koppel.
5.Valmistada ette ja esitada üldkogu otsuste eelnõud ja a üldkogu osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil läbiviimise, osalemise ja hääletamise kord 17.02.2026 juhatuse istungile heakskiitmiseks, mille järel edastada need liikmetele tutvumiseks.
1.2 Advokatuuri 2025. a eelarve täitmisest
Advokatuuri juhatuse liige Ramon Rask andis juhatusele esitatud materjalide alusel ülevaate 2025.a eelarve täitmisest. Eelarve oli kavandatud negatiivse tulemiga -21 884,82 eurot, kuid majandusaasta lõpetasime positiivse tulemiga 38 108,32 eurot.
Aasta tulud olid 1 218 513,67 eurot ja kulud 1 180 405,35 eurot.
Tulud oli planeeritust 2% väiksemad ja kulud 7% väiksemad.
Aasta lõpu jääk, koos varasemate aastate reserviga, oli 353 741,36 eurot.
TULUD
Tulude üldine täituvus kokku oli 98%
Liikmemaksu tulu oli kavandatust 15 364 võrra väiksem. Kavandatust liitus vähem abisid, kutsetegevuse peatamisi ja väljaarvamisi oli planeeritust rohkem.
Kutsekoolituse tulu täituvus oli 132%, summas 320 eurot. Planeerisime aastas müüa väljaspoole maja 8 kohta, kuid müüsime 11 kohta.
Eksamitasu laekus prognoositust 20 osaleja võrra vähem, täituvus 86%.
Aukohtu tegevustulu täituvus oli 173%. Kokku 13 830 eurot, millest 8 330 on menetluskulu hüvitis ja 5 500 trahv aukohtu otsusest.
Auditeerimistegevuse ja kvaliteedijuhtimise tunnistuse väljaandmise tulu täituvus oli 412%. Taotlusi oli planeeritust enam. Tunnistus anti välja kahel korral. Järelevalvet tehti neljal korral.
Tulu infoturbe tunnistuse väljaandmise eest oli 300 eurot. Tunnistus anti välja ühel korral.
Tulu riigi õigusabi (RÕA) korraldamisest oli 94%. Korraldamise kulud summas 282 433,58 eurot on täies ulatuses kaetud riigieelarvega.
Tulu muudest allikatest oli 2 964,45 eurot. See koosneb peamiselt raamatu „Etalon – Aleksander Glikmani biograafia“ müügist.
Tulu pangakonto intressist oli 3 956,64 eurot. Kutseorganisatsiooni majandustegevuse vabad vahendid on paigutatud tähtajalisele pangahoiusele.
Tulude üldine kokkuvõte:
- liikmemaksutulu, täituvus 98%
- tulu kutsekoolituse korraldamisest, täituvus 132%
- tulu eksami korraldamisest, täituvus 86%
- tulu aukohtu otsustest, täituvus 173%
- tulu auditeerimisest ja kvaliteedijuhtimise tunnistuse väljastamisest, täituvus 412%
- tulu riigieelarvest õigusabi korraldamiseks, täituvus 94%
- tulu muudest tegevustest, täituvus 72%
- tulu pangakonto intressidest, täituvus 79%
KULUD
Kulude planeeritud täituvus kõikide tegevusvaldkondade peale kokku oli 93%.
Suuremad alakulutused, ehk summad, mida kulutasime planeeritust vähem või summad, mis jäid kulutamata või summad, mis tõsteti üle järgmise aasta eelarvesse.
- Koolituste korraldamise kulud olid kokkuvõttes väiksemad 6 260,85 eurot. Täiendusõppeportaali parendus oli planeeritud suuremas mahus. Osaliselt jäi planeeritust ära ka kohtutega jagatud koolitusi.
- Aukohtu tegevuse kulud olid planeeritust väiksemad 6 030,04 eurot. Kohtus väljamõistetud kulud olid planeeritust väiksemad. Kasutamata jäid kohtumenetlusega seotud menetluskulud.
- Välissuhtluse tegevuse kulud olid kokkuvõttes väiksemad 2 684,50 eurot. CEEBA lähetusel ei osaletud. Samuti käis väliskülalisi planeeritust vähem.
- Liikmesusega seotud tegevuse kulud olid kokkuvõttes väiksemad 16 705,89 eurot. Täies ulatuses lükkus edasi hankenõustaja kulu digikeskkonna arendamiseks.
- Administreerimiskulud oli kokkuvõttes planeeritust väiksemad 44 418,16 euro võrra.
- Dokumendihalduskeskkonna migreerimine (5500 eurot) lükkus edasi 2026. aastale.
- Üür ja kommunaalkulud kokku olid planeeritust väiksemad 5 831 eurot. Üürileandja alandas perioodil märts kuni detsember üüri summas 5 500 eurot.
- Üldkogu korraldasime 2 448 euro võrra väiksema kuluga.
- Andmekaitse kaardistuskulud olid väiksemad summas 1 787 eurot.
- Sisekoolituste kulud olid planeeritust väiksemad 5 736 euro võrra.
- Kulud kingitustele olid väiksemad summas 2 065 eurot.
Suuremad ülekulud:
- Kommunikatsioonikulu 11 095 eurot. Ülekulu tingis lepingupartneri vahetus, advokatuuri sõnumimaja ning uue tegevusplaani koostamine ja senisest aktiivsem kommunikatsioonitegevus.
- IT-infoturbe auditi tulemusel (küberturvalisuse hindamine ja infoturbe standardi kaardistamine) selgunud ning planeerimata parenduskulud summas 1 612 eurot.
Kulude üldine kokkuvõte:
- kutsekoolituse korraldamine, täituvus 93%
- advokaadieksami korraldamine, täituvus 102%
- aukohtu tegevus, täituvus 93%
- järelevalvetegevus, täituvus 95%
- õigusloome tegevus, täituvus 97%
- välissuhtluse tegevus, täituvus 93%
- liikmelisusega seotud tegevus, täituvus 86%
- kommunikatsioonitegevus, täituvus 111%
- riigi õigusabi korraldamine, täituvus 94% (kulud kaetud täies ulatuses riigieelarvega)
- administreerimine, täituvus 89%
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta 2025. a eelarve täitmise aruanne teadmiseks.
1.3 Riigieelarveliste eraldiste kasutamine 2026. aastal
2026. aasta riigieelarve seadusega on ette nähtud rahalised vahendid riigi poolt tasutavaks õigusabiks ja advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Advokatuuri juhatus, võttes aluseks kantseleis tehtud kulude analüüsi,teeb ettepaneku lähtuda järgmisest kompenseerimise metoodikast:
I Advokatuuri juhatuse ja kantselei kulud
Tööjõukulud:
Esimees – 50%
Aseesimees – 50%
Kantsler – 50%
Pearaamatupidaja – 15%
Assistent – 20%
Büroojuht – 5%
Jurist – 85%
Jurist – 35%
Jurist – 2%
Järelevalve- ja riskijuhtimise spetsialist – 10 %
Järelevalvespetsialist – 21%
Koolitus- ja arendusspetsialist – 4%
Üüri- ja kommunaalkulud:
Üür – 50%
Kommunaalteenused – 50%
Koristuskulud – 50%
Halduskulud:
Side- ja kommunikatsioonikulud – 50%
Bürookulud – 50%
IT halduskulud – 50%
Infoturvalisusega seotud tegevused (eksperdikulu, auditeerimine, investeeringud) – 50%
Arenduskulud:
Advokaatide digikeskkonna arendus- ja halduskulud (tulevikus AETi liidestus, kui RIS funktsionaalsus viiakse AET-i üle; kriisiolukorraks valmisoleku tagamine vms) – 10%
II Riigi õigusabi otsekulud (s.o kulud, mis lähevad tervikuna riigi õigusabi valdkonna tegevuse alla või kulud, mis on täies ulatuses kaetud riigi õigusabi tegevusega)
Tööjõukulud:
Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) vastutav haldur 100%
Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) haldur 100%
Halduskulud:
Side- ja kommunikatsioonikulud – 100%
Bürookulud – 100%
Digiallkirjastamise ja autentimise kulud – 100%
Riigiõigusabi domeeni säilitamise kulu – 100%
Tervisekaitse- ja tervise edendamise kulud – 100%
Tööjõu värbamiskulud – 100%
Kohustuslikud koolituskulud – 100%
Riigi õigusabi seadusega seonduvad tõlkekulud – 100%
Riigi õigusabi osutanud büroode lõpetamisega seotud kulud – 100%
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada 2026. aasta riigieelarvelise eraldise kasutamise määrad.
1.4 Advokatuuri 2026. a eelarvest
Advokatuuri juhatuse liige Ramon Rask tutvustas advokatuuri 2026. a täiendatud eelarve projekti. 2026. a tulud on 1 262 414,82 eurot ja kulud 1 300 024,73 eurot. Majandusaasta tegevuse eelarve on kavandatud negatiivse tulemiga –37 609,90 eurot. Koos varasemate aastate reservidega on planeeritav aasta lõpu jääk 316 131,46 eurot, mis vastab ligikaudu advokatuuri 3 kuu püsikulude suurusele.
Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega on 2026. aastal tulude kasvuks planeeritud 4 %, seda eelkõige riigi eelarvest õigusabi korraldamiseks ettenähtud kulude katmise arvelt.
Võrreldes eelmise aasta tegelike kuludega on kulude kasvuks prognoositud 10%, mida mõjutavad enim järgmised muutujad:
- käibemaksumäära muudatus, mis avaldab mõju kõikidele kuludele läbivalt (advokatuur ei ole käibemaksukohustuslane);
- advokatuuril lasuvate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja sanktsiooni valdkonna riske maandavate tegevustega seotud kulud (suurenenud tööjõukulu ja advokatuuri järelevalvekorralduse õigusanalüüs tulenevalt EL-i direktiivi nr 2024/1640 ülevõtmisest);
- investeering liikmete digikeskkonda ning selleks korraldatava hanke kulud;
- investeeringud infoturbe ja- andmekaitse riskide maandamiseks (täiendusõppeportaali turvauuendused; kõrgemaid küberturbe nõudeid järgivale dokumendihaldussüsteemile üleminek ja juurutamine; advokatuuri sisemise ühisloomekeskkonna parendus organisatsiooni haldus- ja juhtimisprotsesside kaasajastamiseks)
- investeering advokatuuri liikmete laiematesse koolitusvõimalustesse (suuremas mahus on planeeritud kohtute ja advokatuuri koostöökoolitusi);
- advokatuuri esindatus üle aasta toimuvatel Eesti Õigusteadlaste Päevadel ja sellele eelneval õigusüliõpilaste karjäärimessil;
- riigi õigusabi halduse- ja korraldamiskulude määra on suurendatud 50%ni;
- hangete nõustamis- ja korraldusteenuse kulud
Juhatus
O T S U S T A S:
Kiita advokatuuri 2026. aasta eelarve projekt heaks ning esitada see kinnitamiseks advokatuuri 2026. aasta korralisele üldkogule.
2. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
2.1 Õigussüsteemi professionaalsete osaliste vastu suunatud rünnakute töögrupi avakoosolek
22.01.2026 toimus advokatuuri kantseleis ning videosilla vahendusel õigussüsteemi esindajatest koosneva töögrupi esimene kohtumine, mille eesmärk oli käsitleda kohtunike, prokuröride, advokaatide, kohtutäiturite ja teiste õiguselukutsete esindajate vastu suunatud rünnakuid. Töögrupis osalevad advokatuuri poolelt esimees Imbi Jürgen ning vandeadvokaadid Annika Peetsalu, Dmitri Školjar ning Maarja Pild-Freiberg, kantsler Leen Eenpalu ja jurist Kersti Surva. Kohtunikest osalesid töögrupi esimesel koosolekul Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Eesti Kohtunike Ühingu esimees ja Harju Maakohtu kohtunik Anu Uritam, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Ingrid Kullerkann. Kommunikatsioonispetsialistidest osalesid kohtute kommunikatsiooni juht Kristi Kirsberg, Viru Maakohtu pressiesindaja Kristi Ehrlich ning , Tartu Ringkonnakohtu pressiesindaja Siim Saavik. Prokuratuuri esindas Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtiv prokurör Kristel Toming. Samuti osalesid kohtute turvajuht Sven Janson ning Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse nõunik Karl-Erik Ansmann.
Kohtumisel arutati rünnakute olemust ja ulatust ning tõdeti, et kuigi esineb ka füüsilisi ründeid, on kõige suuremaks probleemiks verbaalsed ja digitaalsed rünnakud, sealhulgas solvamised, ähvardused, valeinfo levitamine ja maine kahjustamine sotsiaalmeedias, kirjade kaudu ning spetsiaalselt ründamise eesmärgil loodud veebilehtedel. Samas rõhutati, et verbaalsed ja digitaalsed rünnakud võivad eskaleeruda füüsiliseks ohuks ning neid ei saa käsitleda pelgalt tööga kaasneva paratamatusena. Osalejate hinnangul on õigussüsteemi esindajate kaitse füüsiliste rünnakute eest viimastel aastatel paranenud, kuid digitaalse ja verbaalse vaenamise puhul jäävad olemasolevad õiguslikud ja institutsionaalsed meetmed sageli ebapiisavaks, eriti piiripealsetes olukordades, kus süüteo koosseis ei ole täidetud. Samuti toodi esile, et rünnakute tegelik ulatus ei ole teada, kuna paljud kannatanud ei teavita juhtumitest, olles nendega harjunud ning tajudes rünnakuid kutsetöö osana.
Kohtumisel rõhutati, et tegemist ei ole üksnes konkreetsete isikute solvamise, laimamise või ähvardamisega, vaid rünnakud õigussüsteemi esindajate vastu kujutavad laiemalt ohtu Eesti õigussüsteemi toimimisele ja põhiseaduslikule korrale, õõnestades avalikku usaldust riigi ja õigusmõistmise vastu. Samuti peeti oluliseks, et ka professionaalsete menetlusosaliste omavaheline suhtlus püsiks lugupidav ega võimendaks konflikte.
Osalejad tutvustasid eri organisatsioonide seniseid samme rünnakute ennetamisel ja nendega tegelemisel, sealhulgas juhiste koostamist, politseiga tehtavat koostööd, koolitusi ning sisemisi teavituskanaleid. Samas leiti ühiselt, et senised meetmed ei ole olnud piisavad ning vaja on paremat koostööd, tõhusamat kommunikatsiooni ja võimalikke seadusemuudatusi.
Koosoleku tulemusena lepiti kokku konkreetsetes edasistes sammudes, sealhulgas andmete süstemaatilises kogumises rünnakute ulatuse kaardistamiseks, teiste riikide praktikate uurimises, koostöö tugevdamises Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Google’iga suhtlemises, ühise kommunikatsiooniplaani loomises ja võimalike seadusemuudatuste ettevalmistamises.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta info teadmiseks.
2.2 Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu Riigikogu põhiseaduskomisjonis
Advokatuur on 12.01.2026 Justiits- ja Digiministeeriumile ning eelnõud menetlevale Riigikogu põhiseaduskomisjonile esitanud seisukohad korruptsioonivastase seaduse (KVS) eelnõu osas. Advokatuur leiab, et advokaadi kvalifitseerimine õigusteenuse osutamisel ametiisikuks toob kaasa hulga probleeme ning seotud isiku mõiste määratlematus on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Advokatuuri seisukohad on kättesaadavad advokatuuri kodulehel siin.
Advokatuuri juhatuse liige Kadri Matteus, menetlusõiguse komisjoni liige Rauno Ligi ja haldusõiguse komisjoni esimees Indrek Kukk osalesid 26.01.2026 Riigikogus põhiseaduskomisjoni istungil, millel kuulati ära korruptsioonivastase seaduse eelnõule arvamuse esitajad.
Advokatuuri esindajad selgitasid, et seaduse ebamäärasus ei tohiks tekitada olukorda, kus advokaadibüroode riskiisu välistab riigiasutuste või KOVide nõustamise õiguslikes küsimustes. Teiste sõnadega ei ole avaliku võimu enda ega kutseliste õigusnõustajate huvides, kui advokaatide riskiisu tõttu oleks õigusnõustamine avalikule võimule kättesaadav vaid õigusvaidlustes ning välistatud või piiratum õigusvaidlusi ennetavates toimingutes ja tegevustes.
Arvestades, et KVS sisaldab karistusnorme, peavad need olema sedavõrd selged, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav. KVS ja eelnõu sellele põhimõttele ei vasta. Kui seadust täpsustamine teel piisavalt õigusselgeks muuta ei õnnestu, tuleks advokaatidele kohaldada sarnane erand nagu ka arstidele. Põhiseaduskomisjoni liikmed olid toetavad ja konstruktiivsed ning nõustusid, et põhimõtteliselt oleks erandi sätestamine õigustatud, kuid nenditi, et neid huvigruppe võiks veel olla. Istungil otsuseid ei tehtud ja eelnõu menetlemine jätkub põhiseaduskomisjonis koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga. Paralleelselt toimub KVSi revisjon, mille töögrupis osaleb ka advokatuuri esindaja.
30.01.2026 on Justiits- ja Digiministeerium advokatuurile edastanud vastuskirja 12.01.2026 esitatud seaduse muudatusettepanekute osas. Ministeerium nõustub, et toimingupiirangu regulatsioon peab olema piisavalt selge ja ettenähtav ning samuti on nad teadlikud murest, et kehtiv regulatsioon võib jätta liiga laia tõlgendusruumi ning tuua kaasa olukorra, kus advokaadist saab ametiisik ja toimingupiirangu kohaldumine selgub alles tagantjärele. Advokatuuri ettepanek kehtestada õigusteenuse osutamisel toimingupiirangu erand, sidudes see advokatuuriseaduse § 22 lõikes 1 nimetatud isikutega, on sisuline ja väärib edasist põhjalikku kaalumist, mida tehakse juba alustatud korruptsioonivastase seaduse tervikliku ülevaatuse käigus.
Juhatus jätkab tööd KVS eelnõu menetluse ja KVS revisjoni raames.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta info teatavaks.
3. JUHENDID JA KORRAD
3.1 Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra muutmine
Valminud on Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse logo näidised. Sellest tulenevalt tuleb tunnistuse taotlemise ja väljastamise korda täiendada infoturbe tunnistuse näidiste lisamisega.
Täiendada tuleb korra § 6 lõiget 1 teise lausega: „Infoturbe tunnistuse logo on esitatud Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra lisas nr 1.“
Korrale on lisatud ka uus Lisa 1, milles on esitatud logo kujunduse hele ja tume variant.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra muudatused koos lisaga (protokolli lisa1).
4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
4.1 Advokaadibüroode korraline järelevalve
2025. a IV kvartalis viidi lõpuni kaks advokaadibüroo kontrolli:
- Advokaadibüroo LMP
- Advokaadibüroo Nikolai Kõiv
Juhatuse 21.01.2025 istungil kinnitati juhatuse 2025. aasta advokaadibüroode kontrolliplaan. Käesoleval ajal on lõpetamata 2025. aastal alustatud kontroll 4 advokaadibüroos.
Kontrolli käigus hinnati, kas advokatuuri liikmed juhinduvad oma tegevuses seadustest ja kutse-eetika nõuetest ning kas esineb vajadus täiendavate advokatuuri juhendite väljatöötamiseks. Järelevalve käigus kontrolliti advokaadibüroo pidamist ja asjaajamist reguleerivate sätete järgimist ning õigusteenuse osutamisega seonduvate nõuete täitmist, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate nõuete järgimist. Vajadusel nõustati büroosid nõuete täitmisega seotud küsimustes. Samuti tutvuti, kuidas on advokaadibüroodes korraldatud kliendi ülesande vastuvõtmine, kliendilepingu sõlmimine, õigusteenuse osutamine ning kliendimaterjalide hoidmine ja kuidas on tagatud kutsesaladuse hoidmine.
Kontrolli käigus jagati advokaadibüroodele soovitusi büroopidamise nõuete täitmise osas. Mõnel juhul tuvastati puudusena, et advokaatidel olid esitamata äriühingu juhtorganisse kuulumise/osaluse omamisega seotud ja mittekuulumise teavitused (AdvS § 821 lg 2).
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise kontrollimisel tuvastati järgmisi rikkumisi:
1) ei täidetud lihtsustatud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja p 14 nõuet, mille järgi advokaat peab tagama seadusest ja eeskirjast tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse advokaadibüroo töötajatele, eelkõige neile, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine;
2) kliendile ei esitatud enne kliendisuhte loomist või juhuti tehingu tegemist isikuandmete töötlemist puudutavat teavet (üldine teave advokaadi RahaPTS-ist tulenevate kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil vastavalt RahaPTS § 48 lg 3);
3) ei kontrollitud finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas bürooga ärisuhtes olev isik on finantssanktsiooni subjekt (RSanS § 21 lg 1) (kontrolliti kord aastas).
Kõik advokaadibürood, kus tuvastati puudused, on need kontrolli jooksul kõrvaldanud.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada juhatusele esitatud advokaadibüroode korralise järelevalve lõppraportid.
5. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED
5.1 Vandeadvokaatide pöördumine rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega riigi õigusabi osutamisel kriminaalasjas
Kolleegid esitasid juhatusele ja riigi õigusabi komisjonile pöördumise, mille ajendas 12.12.2025 toimunud koolitusel „Rahapesu tõkestamine advokaadibüroos“ esitatud seisukoht, et õigusabi osutamine on majandusressursi kättesaadavaks tegemine, mis kohustab advokaati ka riigi õigusabi osutamisel teostama sanktsioonikontrolli ja taotlema vajadusel eriluba. Kolleegid leiavad, et selline tõlgendus on ekslik, sest see ei ole kooskõlas õigusliku regulatsiooniga, takistab advokaati oma töökohustusi täitmast ning kujutab endast vahetut ohtu põhiõigustele. Selline lähenemine kujutab ka ohtu advokaadi tagatistele, kuna muudavad advokaadi haavatavaks karistusõiguslikele eksperimentidele, sest rahvusvahelise sanktsiooni eiramine on KarS § 93¹ ja § 93² kohaselt kuritegu.
Pöördumises selgitatakse, et kriminaalasjades on riigi õigusabi korras kaitsja määramine riigi imperatiivne ja vältimatu kohustus, kusjuures õigusteenuse kui ressursi teeb kättesaadavaks riik oma määrusega. Advokaadil puudub siinkohal diskretsioon ning ta on kohustatud asuma riigi õigusabi osutama viivitamata pärast vastava määruse alusel ülesande vastu võtmist. Praktikas on menetlustoimingud sageli niivõrd kiireloomulised, et täiendav sanktsioonikontroll või eriloa taotlemine on eluliselt võimatu. Kolleegid paluvad riigi õigusabi komisjoni ja juhatuse seisukohta, kas ja millisel alusel peavad advokaadid riigi õigusabi asjades sanktsioonikontrolli teostama.
Riigi õigusabi komisjoni 21.01.2026 istungil arutati küsimust koos finantsõiguse komisjoni esindajatega. Komisjoni istungil toodi esile, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 tagab kriminaalmenetluses igaühele õiguse kaitsele, mis ei sõltu riigi loast. Tuleb eristada kahesuguseid sanktsioone. Ühed on nn sektoriaalsed sanktsioonid, mille järgi on näiteks EL määruse nr 833/2014 artikli 5n alusel keelatud otseselt või kaudselt osutada Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele erinevate teenuste osutamine, sh õigusabiteenused (art 5n, punkt 1a). Samas on sätestatud ka erand, et seda ei kohaldata kohtumenetlusele (art 5n punkt 5). Euroopa Kohus on käsitlenud seda olukorda näiteks lahendites T-797/22 ja T-798/22, kus rõhutatakse, et keeld on kohaldatav üksnes õigusnõustamisele, millel puudub seos kohtumenetlusega.
Teist liiki on isiklikud sanktsioonid ehk finatssanktsioonid, mis kehtivad, kui isik on kantud sanktsiooninimekirja, kus on tuhandeid isikuid erinevatest riikidest. Isikuliselt sanktsioneeritud isikutele majandusressursi kättesaadavaks tegemine (sh õigusnõustamine), vajab formaalselt isikulisi sanktsioone kehtestava määruse 269/2014 art 2a kohaselt pädeva asutuse luba. Isikuliste sanktsioonide puhul ei ole määruses selget erandit sätestatud. Finantsõiguse ja riigi õigusabi komisjoni liikmete hinnangul tuleb aga arvestada Euroopa Liidu harta artiklis 47 kehtestatud põhimõttega sõltumata sellest, millise sanktsioonirežiimi alusel on isik nimekirja kantud. Komisjonide esindajad leidsid, et viidatud harta põhimõte ongi loodud selle vastu, et riik ei saaks otsustada, kellel on õigus saada kaitset ja kellel mitte. Selle põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus isikule on antud riigi õigusabi korras kaitsja, aga määratud advokaat peaks enne õigusteenuse osutama asumist küsima selleks Rahapesu Andmebüroolt luba.
Finantsõiguse komisjoni esindajad rõhutasid siiski, et eelviidatud lähenemine kehtib üksnes juhul, kui tegemist on riigi õigusabi andmisega kaitsmiseks või esindamiseks asjas, mis on seotud kohtumenetlusega. Kriminaalmenetlust, sh kohtueelset kriminaalmenetlust, saab pidada kohtumenetlusega seotuks. Kohtuvälise nõustamise puhul harta art 47 ei kaitse ehk nendes asjades, mis ei ole kohtuvaidlus, kuid isik on kantud sanktsioonide alla, isikule õigusnõu anda ei saa, isegi kui riik on õigusabi määranud. Tuleb meeles pidada, et sanktsiooniõiguses vastutavad kõik rikkujad. See, et kohtul on õigusabi andmise määramisel kontrollikohustus, ei vabasta advokaati tema enda kontrollikohustusest või vastutusest.
Kokkuvõtvalt olid komisjonide esindajad seisukohal, et kuigi hartas sellekohane põhimõte on, tuleb arvestada ka ohtudega, mis võivad esineda praktikas, kui määruse 269/2014 art 2a kohaselt pädevalt asutuselt (Rahapesu Andmebüroo) luba ei küsita, kuid asutuse hinnangul oleks määruse kohaselt sellist luba siiski tulnud küsida. Komisjon leidis seetõttu, et vajalik on arutada seda teemat ka Rahapesu Andmebüroo ja prokuratuuriga, etjõuda õigusselguseni , mis aitaks kaitsta advokaate ebamõistlike tagajärgede eest.
Juhatus nõustub esialgse analüüsi tulemusel riigi õigusabi komisjoniga, kuid peab vajalikuks ühtlustada selles osas arusaama ka prokuratuuri ja Rahapesu Andmebürooga.
Juhatus juhib tähelepanu advokatuuri juhatuse kehtestatud juhendile „LIHTSUSTATUD PROTSEDUURIREEGLID JA SISEKONTROLLIEESKIRI rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks advokaadibüroodele, kes ei osuta RahaPTS § 2 lg-s 2 nimetatud teenuseid.“ Juhendi II osa p 4 sätestab, et RahaPTS-ist tulenevaid kohustatud isiku ning RSanS-ist tulenevaid erikohustusega isiku RSanS § 20 lg 1 kohustusi advokaadi suhtes ei rakendata, kui kliendiülesanne on seotud kliendi õigusliku seisundi hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi kaitsja või esindajana kohtumenetlustes või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise. Advokaat ei pea hoolsusmeetmeid rakendama seega juhul, kui ta osutab õigusteenust ja võtab täitmiseks üksnes ülesandeid, mis lähevad viidatud erandi alla. Viidatud erandi alla läheb ka RÕS § 4 lg 3 p 1-71 sätestatud riigi õigusabi, st määratud kaitse kriminaalmenetluses; isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; isiku esindamine halduskohtumenetluses; isiku esindamine haldusmenetluses; isiku esindamine täitemenetluses; isiku esindamine teistmismenetluses.
Juhendi p 5 sätestatakse, et kui tegu ei ole kliendi esindamisega menetluses, vaid muu õigusteenusega, siis peab advokaat tagama sanktsioonide rikkumisest hoidumise üldises korras. Siia alla võivad kuuluda ka RÕS § 4 lg 3 p 8 ja 9 (õigusdokumendi koostamine ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine) sätestatud riigi õigusabi liigid sõltuvalt ülesande sisust. Sellisel juhul täidab advokaat p 11 toodud nõudeid ehk kontrollib avalikult kättesaadavate ja eelduslikult usaldusväärsete allikate alusel, kas isik (sh klient, tema esindaja või tegelik kasusaaja) on finants või -rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või kas kavandatava teenuse osutamine võib olla muul viisil rahvusvahelise sanktsiooniga piiratud.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta esitatud ülevaade teadmiseks ja pöörduda ühise seisukoha kujundamiseks Rahapesu Andmebüroo ja prokuratuuri poole.
6. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
6.1 Eetika- ja metoodikakomisjoni liikmete volitustest
Seoses eetika- ja metoodikakomisjoni liikmete Elmer Muna, Hannes Vallikivi, Maivi Otsa, Martin Triipani, Maria Pihlaku ja Kristi Haasa volituste tähtaja möödumisega 21.03.2026, palub juhatus vandeadvokaate teavitada soovist komisjoni töös osaleda. Motiveeritud sooviavaldused esitada hiljemalt 23.02.2026.
Juhatus
O T S U S T A S:
Paluda vandeadvokaatidel juhatusele hiljemalt 23.02.2026 esitada motiveeritud sooviavaldus eetika- ja metoodikakomisjoni töös osalemiseks.
6.2 Põhiõiguste kaitse komisjoni liikme volitustest
Seoses põhiõiguste kaitse komisjoni liikme Vitali Šipilovi volituste tähtaja möödumisega 21.03.2026, palub juhatus vandeadvokaate teavitada soovist komisjoni töös osaleda. Motiveeritud sooviavaldused esitada hiljemalt 23.02.2026.
Juhatus
O T S U S T A S:
Paluda vandeadvokaatidel juhatusele hiljemalt 23.02.2026 esitada motiveeritud sooviavaldus põhiõiguste kaitse komisjoni töös osalemiseks.
6.3 Perekonnaõiguse komisjoni liikmete volitustest
Seoses perekonnaõiguse komisjoni liikmete Katrin Orava ja Katrin Jennseni volituste tähtaja möödumisega 21.03.2026, palub juhatus vandeadvokaate teavitada soovist komisjoni töös osaleda. Motiveeritud sooviavaldused esitada hiljemalt 23.02.2026.
Juhatus
O T S U S T A S:
Paluda vandeadvokaatidel juhatusele hiljemalt 23.02.2026 esitada motiveeritud sooviavaldus perekonnaõiguse komisjoni töös osalemiseks.
6.4 Tööõiguse komisjoni liikmete volitustest
Seoses tööõiguse komisjoni liikmete Pirkko-Liis Harkmaa, Anu Kirsi ja Hanna Pahki volituste tähtaja möödumisega 21.03.2026, palub juhatus vandeadvokaate teavitada soovist komisjoni töös osaleda. Motiveeritud sooviavaldused esitada hiljemalt 23.02.2026.
Juhatus
O T S U S T A S:
Paluda vandeadvokaatidel juhatusele hiljemalt 23.02.2026 esitada motiveeritud sooviavaldus tööõiguse komisjoni töös osalemiseks.
7. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
7.1 Teavitus advokaadibüroo asutamisest
Vandeadvokaat Tõnis Loorits informeerib LUMIO Advokaadibüroo OÜ asutamisest. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi, ruumide plaani ja kutsekindlustuse poliisi koopiad.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks LUMIO Advokaadibüroo OÜ (registrikood 17408320) asutamine. LUMIO Advokaadibüroo kontaktandmed on: J Wiedemanni 9-2, 10126 Tallinn; e-post: info@lumiolegal.ee, telefon: +372 56906188
Võtta teadmiseks vandeadvokaat Tõnis Looritsa uus tegutsemiskoht on LUMIO Advokaadibüroo.
7.2 Advokaadi teavitus uuest tegutsemiskohast
7.2.1 Vandeadvokaadi abi Marie Mari Maasik teavitab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo WIDEN. Advokaadi patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
Juhatus
O T S U S T A S:
7.2.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Marie Mari Maasik uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo WIDEN ja patroon on vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
7.3 Vandeadvokaadi abi Helena Kuuse tegutsemiskohast
Vandeadvokaadi abi Helena Kuuse teavitas, et tema tegutsemiskoht ei ole enam Advokaadibüroo TEGOS. Advokaat palus aega uuest tegutsemiskohast teavitamiseks. Juhatuse 02.12.2025 otsusega anti advokaadile uuest tegutsemiskohast teavitamiseks tähtaeg 45 päeva, s.o kuni 16.01.2026.
Advokaat on esitanud avalduse uuest tegutsemiskohast teavitamise tähtaja pikendamiseks. Juhatus pikendab tähtaega 30 päeva võrra.
Samas tuletab juhatus meelde, et AdvS § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Seega peab advokatuuri liikmel olema tegutsemiskoht ning lubamatu on tegutsemine ilma tegutsemiskohata.. Kuni uue tegutsemiskoha leidmiseni ja patrooni määramiseni ei või advokaat õigusteenust osutada.
Kui advokaat ei soovi mõnda aega kutsetegevusega tegeleda, on tal võimalik ka liikmesust peatada AdvS § 35 lg 1 p 5 alusel kuni üheks aastaks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Pikendada vandeadvokaadi abi Helena Kuusele tähtaeg tegutsemiskoha leidmiseks, kohustades teda teavitama advokatuuri juhatust hiljemalt 05.03.2026 uuest tegutsemiskohast.
7.4 Advokaatide teavitused nimemuutusest
7.4.1 Vandeadvokaadi abi Anneliis Rohtsalu (endine Räpo) teavitab nimemuutusest.
7.4.2 Vandeadvokaat Kirsi Johanna Koistinen-Põld (endine Koistinen) teavitab nimemuutusest.
7.4.3 Vandeadvokaat Sandra Sillaots-Sivonen (endine Sillaots) teavitab nimemuutusest.
Juhatus
O T S U S T A S:
7.4.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Anneliis Rohtsalu nimemuutus. Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot. Uus liikmetunnistus ja advokaaditunnistus hoiustatakse advokatuuris ning väljastatakse advokaadile liikmesuse taastamisel.
7.4.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Kirsi Johanna Koistinen-Põld nimemuutus. Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot. Uus liikmetunnistus ja advokaaditunnistus hoiustatakse advokatuuris ning väljastatakse advokaadile liikmesuse taastamisel.
7.4.3 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Sandra Sillaots-Sivonen nimemuutus. Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot. Uus liikmetunnistus ja advokaaditunnistus hoiustatakse advokatuuris ning väljastatakse advokaadile liikmesuse taastamisel.
7.5 Advokaadi taotlus seoses liikmemaksuga
Vandeadvokaat Simona Vissaku liikmemaks on vähendatud juhatuse 01.04.2025 otsusega. Advokaat on esitanud avalduse liikmemaksu jätkuvaks vähendamiseks seoses osalise töökoormusega.
Juhatus
O T S U S T A S:
Määrata vandeadvokaat Simona Vissaku liikmemaksu suuruseks jätkuvalt 60% vandeadvokaadi liikmemaksu määrast, kohustades advokaati teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult avalduses esitatud asjaolude muutumisest.
7.6 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
7.6.1 Vandeadvokaadi abi Liina Sõmeri liikmesus on peatatud alates 09.03.2021 kuni 08.03.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 09.03.2026 kuni 09.03.2031.
7.6.2 Vandeadvokaadi abi Triin Siili liikmesus on peatatud alates 17.12.2024 kuni 17.12.2029. Advokaat on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 03.02.2026 kuni 15.03.2029.
7.6.3 Vandeadvokaadi abi Kaija Märtini liikmesus on peatatud alates 16.08.2022. Advokaat on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 03.02.2026 kuni 03.02.2031.
7.6.4 Vandeadvokaat Raul Obergi liikmesus on peatatud alates 22.04.2025 kuni 20.01.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 03.02.2026 kuni 03.02.2027.
7.6.5 Vandeadvokaadi abi Marilin Laua (Laud) liikmesus on peatatud alates 29.12.2020. 03.12.2024 võeti teatavaks advokaadi liikmesuse peatamise aluse asjaolude muutus ja loeti liikmesus jätkuvalt peatatuks kuni 29.12.2025. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 03.02.2026 kuni 21.01.2028.
7.6.6 Vandeadvokaadi abi Merilin Saava liikmesus on peatatud alates 23.03.2021 kuni 22.03.2026. Advokaat on AdvS § 35 lg-st 11 tulenevalt esitanud avalduse liikmesuse peatamise pikendamiseks alates 23.03.2026 kuni 23.03.2031.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
7.6.1 Pikendada vandeadvokaadi abi Liina Sõmeri liikmesuse peatamist alates 09.03.2026 kuni 09.03.2031.
7.6.2 Peatada vandeadvokaadi abi Triin Siili liikmesus alates 03.02.2026 kuni 15.03.2029.
7.6.3 Peatada vandeadvokaadi abi Kaija Märtini liikmesus alates 03.02.2026 kuni 03.02.2031.
7.6.4 Pikendada vandeadvokaat Raul Obergi liikmesuse peatamist alates 03.02.2026 kuni 03.02.2027.
7.6.5 Pikendada vandeadvokaadi abi Marilin Laua (Laud) liikmesuse peatamist alusel alates 03.02.2026 kuni 21.01.2028.
7.6.6 Pikendada vandeadvokaadi abi Merilin Saava liikmesuse peatamist alates 23.03.2026 kuni 23.03.2031.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
7.7 Advokaadi avaldus advokatuurist väljaarvamiseks
Vandeadvokaadi abi Gerda Kabrits on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks AdvS § 36 lg 1 p 1 alusel.
Juhatus juhib tähelepanu, et advokatuurist välja arvamisel tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Liikmetunnistus võib väljaarvatu soovil jääda temale, kuid sellele tehakse väljaarvamise kohta märge.
Juhatus
O T S U S T A S:
Arvata vandeadvokaadi abi Gerda Kabrits advokatuurist välja alates 03.02.2026.
7.8 Vandeadvokaadi advokatuurist välja arvamine ja advokaadibüroo tegevuse lõpetamine
Vandeadvokaat Mare Laur on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks ja teavitanud Tartu 1. Advokaadibüroo tegevuse lõpetamisest AdvS § 491 lg 1 p 1 alusel advokaadibüroo pidaja otsuse alusel. AdvS § 491 lg 2 kohaselt toimub advokaadibüroo tegevuse lõpetamine advokatuuri juhatuse järelevalve all.
Juhatus
O T S U S T A S:
Arvata vandeadvokaat Mare Laur advokatuurist välja alates 03.02.2026. Lõpetada OÜ Tartu 1. Advokaadibüroo tegevus juhatuse järelevalve all.
Advokatuurist välja arvamisel tuleb väljaarvatul vastavalt AdvS § 38 lg-le 4 anda advokaaditunnistus üle advokatuuri juhatusele. Väljaarvatu soovil võib advokatuuri liikmetunnistus jääda temale, kui sellele on tehtud märge väljaarvamise kohta.
7.9 Advokaadi avaldus liikmesuse taastamiseks
Vandeadvokaat Häli Jürimäe on esitanud avalduse liikmesuse taastamiseks alates 03.02.2026 seoses liikmesuse peatamise aluse äralangemisega. Advokaadi tegutsemiskoht pärast liikmesuse taastamist on Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik.
Juhatus
O T S U S T A S:
Taastada vandeadvokaat Häli Jürimäe liikmesus alates 03.02.2026 ja võtta teadmiseks, et advokaadi tegutsemiskoht on Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik.
8. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
8.1 54. Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverents
12.02.-14.02.2026 toimub 54. Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverents Viinis.
Juhatus
O T S U S T A S:
Eesti Advokatuuri esindab konverentsil esimees Imbi Jürgen.
8.2 CCBE alalise komitee istung
12.02.2026 toimub CCBE alalise komitee istung Viinis.
Juhatus
O T S U S T A S:
CCBE alalise komitee istungil osaleb advokatuuri esindajana CCBE Eesti delegatsiooni liige Kadri Matteus.