Javascript is required

Viimane protokoll

EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL

28.mai 2024. a nr 11

Tallinn

Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Risto Hübner, Kadri Kallas, Peeter Kutman, Kaspar Lind, Indrek Sirk, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Toomas Vaher.

Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

Protokollis kantsler Leen Eenpalu

PÄEVAKORD

1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED
1.1 AdvS muudatusettepanekute arutelu
2. ÜLDKÜSIMUSED
2.1 Advokatuuri 2024. aasta II poolaasta täiendusõppe kava
3. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISEST
3.1 Ukraina kohtunike delegatsiooniga kohtumisest
4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
4.1 Vandeadvokaat A tegevusest
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Alaealistele õigusabi osutavate advokaatide täiendusõppe kohustusest
5.2 Muudatused advokaadibüroode andmetes
5.3 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast
5.4 Advokaatide taotlused seoses liikmemaksuga
5.5 Uue liikmetunnistuse väljastamine
5.6 Advokaatide teavitused nimemuutusest
5.7 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
5.8 Vandeadvokaat Ellen Elvira Tulviku avaldus liikmesuse peatamiseks
5.9 Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks
6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
6.1 IBA advokatuurijuhtide konverents

 

1. ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD KÜSIMUSED

1.1 AdvS muudatusettepanekute arutelu

Advokatuuri juhatus on üle vaatamas aegunud või täiendamist vajavaid AdvS sätteid. Juhatus arutas tarbijavaidluste avaldustele tasu kehtestamise küsimust ning täiendavate distsiplinaarkaristuste kehtestamise vajalikkust.

1. Tarbijavaidluste avaldustele tasu kehtestamisest

AdvS § 15 lg 11 kohaselt võib aukohus lahendada lepitusmenetluse korras kliendilepingust, sealhulgas tarbijaga sõlmitud kliendilepingust, tulenevaid vaidlusi advokatuuri kodukorras sätestatud alustel ja korras. Lepitusmenetluse alused ja täpsem kord kehtestatakse kodukorras ja juhatuse kinnitatud töökorras.

TKS § 31 lg 7 kohaselt on tarbijavaidluste lahendamisele võimalik kehtestada ka sümboolne tasu. 13.12.2016 on juhatus olnud seisukohal, et arvestades kliendilepingust tulenevate vaidluste spetsiifikat ja seda, et advokatuuril on taoliste vaidluste lahendamiseks parem kompetents, tuleks soodustada tarbijatest klientide pöördumist advokatuuri aukohtu, mitte tarbijakaitseameti poole. Seetõttu otsustati tarbijavaidluste lahendamise tasu mitte kehtestada.

Juhatus arutas uuesti tarbijavaidluste lahendamise tasu kehtestamise küsimust ning leiab, et arvesse võttes avalduste vähest arvu ning tasu maksmise kontrollimise jm toimingutega kaasnevat kantselei indikatiivset tööjõukulu, ei kaasne tasu kehtestamisega ressursside kokkuhoidu. Seetõttu ei ole tarbijavaidluste lahendamise tasu kehtestamine hetkel põhjendatud.

2. Täiendavad distsiplinaarkaristused

Aukohus on teinud ettepaneku AdvS § 19 lg 2 täiendamiseks uue distsiplinaarkaristusega, milleks oleks märkus või hoiatus. Seda oleks võimalik rakendada juhtudel, kus praegu seaduses ettenähtud karistused oleks asjaolusid arvestades rakendamiseks liiga rasked. Lisaks oleks märkuse või hoiatuse eesmärgiks advokaadi tähelepanu juhtimine konkreetse käitumise/teo mittelubatavusele.

Juhatus leiab, et nimetatud distsiplinaarkaristuse ette nägemine seaduses ei ole vajalik, kuna sisult sama eesmärki kannab seaduses ettenähtud noomitus ning praktikas juba praegu juhib aukohus karistust määramata advokaatide tähelepanu käitumise/teo mittelubatavusele.

Aukohus on teinud ka ettepaneku muuta AdvS § 19 lg 2 p-i 2 ning näha koos rahatrahvi määramisega ette aukohtule võimalus distsiplinaarsüüteos süüdi mõistetud advokaat saata veel lisaks kutsesobivuskomisjoni juurde kutsesobivuse hindamisele.

Juhatus leiab, et kutsesobivuskomisjonis hindamise rakendamiseks puudub vajadus muuta seadust. AdvS § 30 lg 1 p 3 kohaselt hindab kutsesobivuskomisjon perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. Aukohtust vastava indikatsiooni saamisel on juhatusel võimalus antud sätte alusel advokaadi saata kutsesobivuse hindamisele.

Küll aga on juhatus seisukohal, et põhjendatud on AdvS § 19 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi suuruse ülevaatamine. Rahatrahvi ülempiir 16 000 eurot on kehtiv alates 2010. aastast (varasemalt rakendati trahvi suuruse määramisele advokaadi 6 kuu palgamäära) ning vajab ajakohastamist seoses tarbijahinnaindeksi ja üleüldise elukalliduse tõusuga.

 

2. ÜLDKÜSIMUSED

2.1 Advokatuuri 2024. aasta II poolaasta täiendusõppe kava

Eesti Advokatuuri täiendusõppe kava koostamisel on lähtutud sellest, et pakkuda advokatuuri liikmetele koolitusi erinevates advokaaditöö valdkondades. Kava koostamisel on muuhulgas arvestatud liikmete tagasisidet ning komisjonide ettepanekuid.

2024 II poolaasta koolitused avab advokaadieksami eelne konsultatsioon, Konsultatsiooni viivad läbi kutsesobivuskomisjoni esimees, vandeadvokaat Kristiina Lee ja komisjoni liige kohtunik Tristan Ploom.

Advokatuur viis liikmeskonna seas läbi Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) uuringu, mis uurib ähvardavat käitumist ja agressiivsust advokaatide suhtes.  Tulenevalt uuringus antud tagasisidest toimub koolitus, mille eesmärgiks on anda teadmised, kuidas toime tulla eelkõige verbaalse agressiivsusega, kuid läbi käiakse esimesed sammud ka olukordades, kus on risk füüsiliseks agressiooniks. Koolitus on praktiline ja piiratud osalejate arvuga, koolitajateks Airiin Demir, MSc, kliiniline psühholoog ja verge sekkumiste treener; Merit Lage, MA, psühholoog, superviisor ja koolitaja.

Kevadel alustatud abikaasade varasuhete teemat jätkab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik ja õigusteaduskonna doktorant Susann Liin, võttes sel korral vaatluse alla varaühisuse teemad.

Traditsioonilise koha II poolaasta koolituskavas on leidnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimase aasta olulisemate lahendite ülevaatekoolitus, mida taas veavad väga palju head tagasisidet saanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Velmar Brett ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Mario Truu. Samuti traditsioonilisena on kavas iga-aastane rahapesu tõkestamist käsitlev koolitus, mis sel aastal keskendub praktilisemale poolele, kus seminari käigus käiakse läbi hüpoteetilise kliendi pöördumine – kuidas üks või teine büroo vastavaid hoolsusmeetmeid rakendab, mida kust kontrollib ja kuidas andmeid säilitatakse. Koolitust veavad Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Toomas Vaher ja Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Monika Koolmeister.

Advokaatide ja advokaadibüroode aina kasvav sõltuvus digitaalsest maailmast toob kaasa vajaduse pöörata järjest suuremat tähelepanu ka infoturbele ning et selles väga kiiresti arenevas teemas ajaga kaasas käia, on advokatuur muutmas infoturbe koolituse iga-aastaseks. Sel korral vaatame, kuidas on läinud infoturbe juhendi rakendamine, milliseks on kujunenud rakendamise kitsaskohad. Koolitust veab infoturbe spetsialist Marje Salumets, kaasates büroosid, kes juhendi rakendamise pilootprojektis osalemas.

Üheks II poolaasta eriilmelisemaks koolituseks on kindlasti koolitus kohtus esinemisest. Koolitus toimub seal, kus kohtupidamine toimub – Harju Maakohtu kohtusaalis. Kohtunike pinki istuvad Astrid Asi, Ants Mailend, Katre Poljakova, Merle Parts ja Anu Uritam. Advokaatidena on vastas vandeadvokaadid Jaanus Tehver ja Paul Keres. Koolitus annab hea ülevaate noorematele kolleegidele, kes alles kohtuskäimistega algust tegemas, mida kohus kohtuistungil advokaadilt ootab, millised on n-ö mängureeglid.

Kahe eraldiseisva suurema plokina saab koolituskavas välja tuua koostöökoolitused Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna ja prokuratuuriga, ning kohustuslikud koolitused alaealisi esindavatele advokaatidele.

Koostöökoolitustena on II poolaastal kavas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ülevaatekoolitus, mida viib läbi EIK kohtunik Peeter Roosmaa; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi aktuaalne praktika, läbiviijaks RK tsiviilkolleegiumi kohtunik Kaupo Paal; konkurentsiõiguse koolitus, mida viivad läbi konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja, Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunikud ning vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Margus Reiland. 2024 II poolaastasse lükkus esmalt kevadesse planeeritud ristküsitluse koolitus, mis toimub loenguna kahel korral. Loengus käsitletakse võistleva menetluse alusloogikat ning juhtprintsiipe, peatudes samuti lähemalt ristküsitluse rollil ning rakendamisel kriminaalkohtupidamises. Loengud toimuvad kord Tartus ja kord Tallinnas ning neid viib läbi Andreas Kangur. Ristküsitluse aktiivseminare, mis toimuvad nii Tartus kui Tallinnas ja kuhu oodatakse osalema kummalegi seminaripäevale 4-5 advokaati, veavad kohtunik Ingeri Tamm, prokurörid Andreas Kangur ja Kretel Tamm ning vandeadvokaat Oliver Nääs.

Alaealiste esindajatele suunatud kohustuslikke koolitusi on II poolaastasse planeeritud kolm. Juhime tähelepanu, et edaspidi sellise korraldustihedusega neid koolitusi koolituskavas ei planeerita ning advokaatidel, kel on mõni neist koolitustest veel läbimata, tuleb koolitusel kindlasti osaleda, et oleks võimalik alaealisi alates 01.01.2025 esindada. Advokaatidele, kes on RIS süsteemis oleva info kohaselt on alaealisi esindanud, kuid kellele on mõni kohustuslik koolitus veel läbimata, saadetakse e-kirjaga info koolitusele eel-registreerimise võimalusest.

Laste esindajate kohustuslike koolitustena on toimumas „Lapsesõbralik vestluskunst“ (läbiviijateks Lastemaja spetsialistid Anna Frank ja Lilia Tkatš), „Alaealiste esindamisega seotud praktiline töötuba“ (läbiviijateks vandeadvokaadid Maarika Jaanson ja Katrin Jennsen ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste lähisuhete vägivalla kuritegude osakonna konsultant Jana Laht-Ventmann) ning koolitus „Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses“, mis asendab varem toimunud koolitust „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“. Kavandatav koolitus läheneb temaatikale laiemalt ja teaduspõhisemalt, on väga praktiline ja kaasav; arutelu alla tulevad näited koolitajate (ja ka osalejate) praktikast. Advokaadid, kes on varasemast läbinud koolituse „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“, ei pea kohustuse täitmiseks kavandatavat koolitust läbima, aga on huvi korral kindlasti oodatud. Koolitust viivad läbi Annegrete Palu, psühholoog, TÜ karistusõiguse osakonna eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor, ning Iiris Velling, kliiniline psühholoog, kliiniline lastepsühholoog.

Juhime tähelepanu, et kõik nimetatud kohustuslikud koolitused on piiratud osalejate arvuga. Kaks esimest ehk „Lapsesõbralik vestluskunst“ ja „Alaealiste esindamisega seotud praktiline töötuba“ ainult kohapealse osalemisega ning kolmas kohustuslik koolitus – „Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses“ toimub nii kohapealse osalemisega kui ka veebis, kuid ei muutu hiljem järelevaadatavaks.

Kõigil huvilistel – nii juba praktiseerivatel advokaatidel, kui ka alles advokaadieksamiks ettevalmistujatel, on jätkuvalt võimalik läbida advokaadi kutse-eetika põhjalik veebikoolitus, mida viivad läbi vandeadvokaadid Sten Luiga ja Elmer Muna.

Koolitused, mis toimuvad (ka) veebis, muutuvad nädala jooksul koolituse toimumisest advokatuuri liikmetele järelevaadatavaks, juhul, kui ei ole märgitud teisiti. 2024. a II poolaasta kavas ei muutu järelevaadatavaks koostöökoolitused, v.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi aktuaalne praktika.
.
Järelevaadatavad koolitused on leitavad aadressil advokatuur.addenda.ee või lingina vastava koolituse infos täiendusõppe portaalis EA õppeportaalis.

Järelevaadatavate koolituste nimekiri seisuga 28.05.2024

  1. Kutse-eetika veebikoolitus
  2. Laste õigused (algne toimumiskuupäev 08.05.2020)
  3. Laste küsitlemine (algne toimumiskuupäev 18.09.2020)
  4. Lapse arengupsühholoogia (algne toimumiskuupäev 13.11.2020)
  5. IT turbe põhialused(algne toimumiskuupäev 26.05.2022). Järelevaadatav kuni 31.05.2024
  6. Sanktsioonid ja nende rakendamine (algne toimumiskuupäev 20.06.2022 Järelevaadatav kuni 31.05.2024
  7. Konfliktide lahendamine (algne toimumiskuupäev 21.04.2023). Järelevaadatav kuni 31.05.2024
  8. Konkurentsiameti koolitus Eesti Advokatuurile (algne toimumiskuupäev 11.05.2023). Järelevaadatav kuni 30.06.2024
  9. Infoturve advokaadibüroos – juhendi tutvustus(algne toimumiskuupäev 19.05.2023). Järelevaadatav kuni 30.06.2024
  10. Rahapesu tõkestamine advokaadibüroos 2023 (algne toimumiskuupäev 21.09.2023)
  11. Ajaplaneerimise meistriklass (algne toimumiskuupäev 05.10.2023
  12. Äriregistri seaduse muudatused (algne toimumiskuupäev 02.11.2023)
  13. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2023. aasta lahendid (algne toimumiskuupäev 10.11.2023)
  14. Riigikohtu halduskolleegiumi 2023. aasta lahendid. (algne toimumiskuupäev 01.02.2024)
  15. Kuidas oleme valmis kriisiks? (algne toimumiskuupäev 09.02.2024)
  16. Seltsing, abikaasade varasuhted ja ühisvara jagamine (algne toimumiskuupäev 07.03.2024)
  17. Tehisintellekti võimalused ja ohud advokaaditöös (algne toimumiskuupäev 18.04.2024)

Alati ajakohase nimekirja järelevaadatavatest koolitustest leiate advokatuuri kodulehel https://advokatuur.ee/et/advokatuuri-teenused/koolitused/jarelvaadatavad-koolitused

Juhatus juhib tähelepanu võimalusele läbida Euroopa Nõukogu koostatud tasuta veebikoolitusi (HELP courses), mis on ligipääsetavad SIIT

Juhatus

O T S U S T A S:

Kinnitada advokaatide täiendusõppe kava 2024. a II poolaastaks (protokolli lisa).

Saata täiendusõppe kava teadmiseks advokatuuri liikmetele ja advokaadibüroodele, samuti Justiitsministeeriumile, õiguskantslerile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Audiitorkogule, Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnale, prokuratuurile.

 

3. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISEST

3.1 Ukraina kohtunike delegatsiooniga kohtumisest

27.05.2024 kuni 31.05.2024 külastab Eestit 15-liikmeline Ukraina kohtunike delegatsioon erinevatest kohtuastmetest ja ‑harudest. Visiidi eesmärk on toetada Eesti oskusteabe ja kogemuse jagamise kaudu Ukraina kohtute sõltumatuse tugevdamist ja korruptsiooni vähendamist. 27.05.2024 toimus õiguskantsleri kantseleis delegatsiooni kohtumine õiguskantsleri, prokuratuuri ja advokatuuri esindajatega, kus osalesid esimees Imbi Jürgen ning juhatuse liige Dmitri Školjar. Advokatuuri esindajad selgitasid külalistele advokatuuri toimimist ja advokaadikutse põhimõtteid Eestis ning vastasid arvukatele küsimustele Eesti õigussüsteemi toimimise ja advokaaditegevuse kohta.

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta ülevaade teadmiseks.

 

4. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

4.1 Vandeadvokaat A tegevusest

Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2024 määrusega lahendas kohus vandeadvokaat A RÕA tasude suuruse kindlaksmääramise taotlused (edaspidi tasutaotlused). Nimetatud tsiviilasjas osales advokaat alaealise RÕA korras määratud esindajana ning taotles muuhulgas RÕA tasu lapse ema taotlustele seisukoha esitamise eest 17.04.2024. Kohus jättis advokaadi tasutaotluse selles osas rahuldamata, kuna kohtu andmetel ei ole advokaat nimetatud kuupäeval ringkonnakohtule seisukohta lapse ema täiendavatele taotlustele esitanud.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 24 lg 1 annab advokatuuri juhatusele õiguse kontrollida RÕA tasu ja kulude põhjendatust. Advokatuuril on õigus nõuda RÕA tasu ja kulude põhjendatuse hindamiseks selgitusi advokaadilt, RÕA saajalt, kohtult, uurimisasutuselt ja prokuratuurilt ning tutvuda asja materjalidega. Samast sättest tuleneb ka, et advokaat vastutab RÕA tasu suuruse ja RÕA kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses valeandmete või selgelt põhjendamatute andmete esitamise eest.

Juhatuse järelevalve raames küsiti advokaadilt selgitused kohtumääruses sätestatud asjaolude kohta. Advokaat selgitas, et kohtumäärusega oli antud võimalus ema taotlustele seisukoha esitamiseks, mida ta ka tegi. Advokaat edastas vastava seisukoha advokatuurile. Lisaks märkis advokaat, et kohtute infosüsteemi andmed ei tähenda iseenesest, et ta oleks esitanud tasutaotluse toimingu eest, mida ta ei ole teostanud. Advokaadi hinnangul puudub tal võimalus kontrollida, mis dokumendid kohtutoimikus on. Advokaadi paluti esitada tõend, mis kinnitaks seisukoha koostamise ja kohtusse esitamise kuupäeva, kuid advokaat märkis, et tal ei õnnestunud vastavat tõendit leida. Advokatuuri juristiga telefoni teel suheldes selgitas advokaat täiendavalt, et allkirjastab dokumente e-toimiku kaudu ja pärast esitamist teeb RIS-is märke taotluse koostamise ja esitamise kellaaja kohta. Kuigi käesoleval juhul tal vastav märge on enda andmetes ja RIS-is olemas, ei nähtu e-toimikust dokumendi esitamist ning ta ei ole saanud ka dokumendi e-toimikusse laadimist kinnitavat e-maili.

Juhatus, olles tutvunud advokaadi selgitustega, on seisukohal, et advokaat peab olema suuteline tuvastama, mis dokumendid ta kohtule on esitanud ja vajadusel ka kontrollima, mis kohtule on jõudnud ja mis mitte. Advokaadi üks põhilisi kohustusi on käituda kliendi huvides, täites enda kohutusi asjatundlikult ja hoolsalt. Olukorras, kus advokaat on pidanud vajalikuks menetlusdokumendi esitamist, peab ta piisavalt hoolikalt kontrollima ka seda, et dokument on kohtuni jõudnud. Vastupidine käitumine ei ole kooskõlas advokaadi kutse-eetika nõuetega. Seega on võimalik, et advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mistõttu tuleb asja materjalid edastada aukohtule menetluse algatamise otsustamiseks.

Juhatus

O T S U S T A S:

Edastada asja materjalid aukohtule aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks.

 

5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

5.1 Alaealistele õigusabi osutavate advokaatide täiendusõppe kohustusest

Juhatus on alaealisi esindavatele advokaatidele kehtestanud kohustuslikud koolitused, kinnitades 21.01.2020 istungil (protokollis päevakorrapunkt 3.2) kolm koolitust ning täiendades 13.12.2022 istungil (protokollis päevakorrapunkt nr 5.1) kohustuslike koolituste nimekirja veel kolme koolitusega.

Üheks lisandunud kohustuslikuks koolituseks nimetati „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“. Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni ettepanekul ning spetsialistidega konsulteerides on juhatus seisukohal, et viimasel aastal valdkonnas toimunud arengud ning teaduslikud uuringud toetavad teema avamist laiemalt. Seetõttu, tagamaks advokaadile parim võimalik kompetents, on mõistlik asendada kitsam koolitus „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“ laiapõhjalisema lähenemisega, hõlmates keeruliste peresuhete mõju lapse psüühikale ja käitumisele koolituses „Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses“. Advokaadid, kes on läbinud koolituse „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“, ei pea kohustuse täitmiseks läbima uut koolitust, kuid kindlasti peavad koolituse läbima advokaadid, kellel eelnev koolitus on läbimata.

Koolitus on planeeritud toimuma üks kord, 2024 II poolaastal. Koolitus toimub nii kohapealse osalemisega kui veebis, kuid kuna koolitustel esitatavad ja analüüsitavad näited on päriselulisest praktikast, koolitust konfidentsiaalsuse huvides ning koolitajate nõudel ei salvestata, st koolitus ei muutu hiljem järelevaadatavaks.
Ühtlasi tuletab juhatus advokaatidele meelde, et alates 01.01.2025. a võivad riigi õigusabi korras alaealistele õigusabi osutada üksnes advokaadid, kes on läbinud kõik järgmised advokatuuri korraldatud koolitused:
1. Laste arengupsühholoogia (sh aju areng, arengu etapid, kiindumussuhte teooria jne)
2. Laste küsitlemine
3. Laste õigused
4. Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine või Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses
5. Alaealiste esindamisega seotud praktiline töötuba
6. Lapsesõbralik vestluskunst

Seoses sellega palub advokatuuri juhatus jälgida koolituskavas toodud koolituse kuupäevi tagamaks, et kõik koolitused saaksid läbitud, sest koolitused 4-6 on II poolaasta koolituskavas planeeritud toimuma veel üks kord ning edaspidised toimumiskorrad otsustatakse vajaduspõhiselt koolituskohtade täitumisel.

Juhul, kui advokaat soovib täpsustada, millised koolitused on juba kohustuslikus korras läbitud, saab infot advokatuuri koolitusspetsialistilt Ivika Viililt, kirjutades ivika.viil@advokatuur.ee või helistades 697 9257.

Juhatus

O T S U S T A S:

Asendada alaealiste esindajatele kohustuslike koolituste nimekirjas koolitus „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“ koolitusega „Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses“.

Advokaatidel, kes on juba läbinud koolituse „Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine“ loetakse koolituskohustus selle koolituse osas täidetuks.

 

5.2 Muudatused advokaadibüroode andmetes

5.2.1 Vandeadvokaat Karin Oras teatab, et Advokaadibüroo KPMG Law uus asukoht on Ahtri 4, 10151 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.

5.2.2 Vandeadvokaat Kaido Uduste teatab, et Advokaadibüroo Kaido Uduste uus asukoht on Pärnu mnt 21/2, 10141 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.

5.2.3 Vandeadvokaat Andres Simson teatab, et Advokaadibüroo Simson Straus uus ärinimi on Advokaadibüroo Pirita ning uus asukoht on Pirita tee 26-41, 12011 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendid ei muutu.

Juhatus

O T S U S T A S:

5.2.1 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo KPMG Law uus asukoht.

5.2.2 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Kaido Uduste uus asukoht.

5.2.3 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Pirita (endine Advokaadibüroo Simson Straus) uus ärinimi ning uus asukoht. Kohustada büroopidajat esitama büroo ruumide kasutusõigust tõendav dokument ning ruumiplaan hiljemalt 05.06.2024.

 

5.3 Advokaatide teavitused uuest tegutsemiskohast

5.3.1 Vandeadvokaat Marko Mehilane teatab, et tema uus tegutsemiskoht on Advokaadibüroo NJORD.

5.3.2 Vandeadvokaat Mart Missik teatab, et tema uus tegutsemiskoht on alates 01.06.2024 Advokaadibüroo Palmits & Partnerid.

5.3.3 Vandeadvokaat Ilmar Straus teatab, et tema uus tegutsemiskoht on alates 01.06.2024 Advokaadibüroo Palmits & Partnerid.

Juhatus

O T S U S T A S:

5.3.1. Võtta teadmiseks vandeadvokaat Marko Mehilase uus tegutsemiskoht.

5.3.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Mart Missiku uus tegutsemiskoht.

5.3.3 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Ilmar Strausi uus tegutsemiskoht.

 

5.4 Advokaatide taotlused seoses liikmemaksuga

5.4.1 Vandeadvokaat Kristina Schotter teatab liikmemaksu vähendamise aluse äralangemisest.

5.4.2 Vandeadvokaat Liis Mäeker teatab liikmemaksu vähendamise aluse äralangemisest.

Juhatus

O T S U S T A S:

5.4.1 Määrata vandeadvokaat Kristina Schotteri liikmemaksuks alates 28.05.2024 100% vandeadvokaadi liikmemaksu määrast.

5.4.2 Määrata vandeadvokaat Liis Mäekeri liikmemaksuks alates 28.05.2024 100% vandeadvokaadi liikmemaksu määrast.

 

5.5 Uue liikmetunnistuse väljastamine

5.5.1 Vandeadvokaat Albert Linntam on esitanud avalduse uue liikmetunnistuse väljastamiseks seoses senise liikmetunnistuse kaotamisega.

5.5.2 Vandeadvokaadi abi Anne Vissak on esitanud avalduse uue liikmetunnistuse väljastamiseks seoses senise liikmetunnistuse vargusega.

Juhatus

O T S U S T A S:

5.5.1 Tunnistada kehtetuks vandeadvokaat Albert Linntam liikmetunnistus nr 1147 ja anda välja uus liikmetunnistuse nr 1147-A.

5.5.2 Tunnistada kehtetuks vandeadvokaadi abi Anne Vissaku liikmetunnistus nr 370 ja anda välja uus liikmetunnistuse nr 370-A.

Advokaatidel hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.

 

5.6 Advokaatide teavitused nimemuutusest

5.6.1 Vandeadvokaadi abi Stella Goldman (endine Raudsepp) teatab nimemuutusest ning palub väljastada uus advokatuuri liikmetunnistus ning advokaaditunnistus.

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta teadmiseks vandeadvokaat Stella Goldmani nimemuutus ja anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus.

Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.

 

5.7 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks

5.7.1 Vandeadvokaadi abi Kerstin Jürgensoni liikmesus on peatatud alates 05.03.2019. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamise jätkamiseks.

5.7.2 Vandeadvokaadi abi Kirke Vaino on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 28.05.2024.

5.7.3 Vandeadvokaat Kirke Treial on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 03.06.2024.

5.7.4 Vandeadvokaat Eva Arumets on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 28.05.2024 kuni 28.05.2025.

Juhatus juhib tähelepanu, et:

AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.

AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;

AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.

AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.

Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.

Juhatus

O T S U S T A S:

5.7.1 Jätkata vandeadvokaadi abi Kerstin Jürgensoni liikmesuse peatamist alates 28.05.2024.

5.7.2 Peatada vandeadvokaadi abi Kirke Vaino liikmesus alates 28.05.2024.

5.7.3 Peatada vandeadvokaat Kirke Treiali liikmesus alates 03.06.2024.

5.7.4 Peatada vandeadvokaat Eva Arumetsa liikmesus alates 28.05.2024 kuni 28.05.2025.

Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaatidel esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.

 

5.8 Vandeadvokaat Ellen Elvira Tulviku avaldus liikmesuse peatamiseks

Vandeadvokaat Ellen Elvira Tulvik on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks AdvS § 35 lg 1 p 2 alusel seoses ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudvale töökohale asumisega.

Juhatus, olles tutvunud advokaadi avalduses esitatud asjaoludega ja kuulanud advokaadi istungil suuliselt ära, on seisukohal, et advokaadi liikmesuse advokatuuris saab AdvS § 35 lg 1 p 2 alusel peatada.

Juhatus juhib tähelepanu, et:

AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;

AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest;

AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.

Juhatus

O T S U S T A S:

Peatada vandeadvokaat Ellen Elvira Tulviku liikmesus alates 28.05.2024 kuni 28.05.2029 AdvS § 35 lg 1 p 2 alusel juhatuse otsuses toodud tingimustel. Advokaat on kohustatud teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks.

Advokaadil edastada advokaadi- ja liikmetunnistus viivitamatult juhatusele.

 

5.9 Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks

Avalduse vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks on esitanud
Krete Kallaste, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Concordia ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Senny Pello-Lepik.

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada 2024 II poolaasta vandeadvokaadi abi eksamile Krete Kallaste.

 

6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED

6.1 IBA advokatuurijuhtide konverents

22.-23.05.2024 toimus IBA advokatuurijuhtide konverents Bukarestis. Eesti Advokatuuri esindas esimees Imbi Jürgen. Konverentsil käsitleti teemasid nagu advokatuuride roll erinevate kriisidega toimetulekul, advokatuuride enesekorraldusõiguse probleemid, advokatuuride võimalik roll valimiste-aastal, advokatuuri esindusfunktsioonide täitmine, advokatuuride ja IBA koostöö tõhustamine jpm.

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta ülevaade teadmiseks.