EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
8. aprill 2025. a nr 8
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Dmitri Školjar, Triin Toom, Martin Triipan, Annika Peetsalu, Kaspar Lind, Kadri Matteus.
Kadri Matteus osales vaid päevakorrapunkti 5.1 otsustamisel.
Istungilt puudusid Merit Lind-Tsoganoff ja Ramon Rask.
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu.
PÄEVAKORD
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Juhatuse tegevussuunad ja juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad
1.2 CCBE Eesti delegatsiooni juhi ning delegatsiooni liikme nimetamine
1.3 Kohtute haldamise nõukoja liikme nimetamine
2. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
2.1 Advokatuuri juhatuse poolt 2024. a rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvahelise sanktsiooni valdkonnas läbiviidud järelevalvetoimingutest
2.2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihinnangu töögrupi kohtumine
3. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED
3.1 Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande ülevaade
4. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
4.1 Juhatuse ja komisjonide esindajate kohtumine
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Vandeadvokaat Martin Traadi väljaheitmine
5.2 Advokaadi avaldus liikmesuse peatamiseks
5.3 Muudatused advokaadibüroode andmetes
6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
6.1 CCBE alalise komitee istung
1. ÜLDKÜSIMUSED
1.1 Juhatuse tegevussuunad ja juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad
Juhatus arutas, millised on peamised teemad, millele 2025. aastal juhatuse tegevuses keskenduda ning kuidas jagunevad juhatuse töövaldkonnad juhatuse liikmete vahel.
Juhatus otsustas kinnitada järgmised peamised tegevussuunad:
1. AdvS muudatused:
1.1. Justiits- ja Digiministeeriumis töös olev eelnõu, mis käsitleb teemasid nagu advokatuuri teadete avaldamine Ametlikes Teadaannetes, advokatuuri register ja selle õiguslik tähendus, liikme- ja advokaaditunnistuste õiguslik tähendus, advokatuuri liikmeks saada soovivate isikute taustakontroll, advokaadieksami hindamise kord jm.
1.2. Eelmise juhatuse koosseisu töö tulemusel koostatud muudatusettepanekud, mis ei ole veel ministeeriumile esitatud.
2. Kutsesaladuse kaitse:
2.1. KrMS muudatusettepanekud, mis puudutavad advokaadi valduse läbiotsimist, on sõnastatud ning prokuratuuri ja kohtutega läbi räägitud, kuid seisavad Justiits- ja Digiministeeriumis.
2.2 Jälitustegevuse käigus advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse pealtkuulamisega seotud problemaatika – vajab reguleerimist seaduse tasandil lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas seatud standarditest.
3. Advokaadi kutse olemuse ja vajalikkuse selgitamine avalikkusele ja õigussüsteemi osalistele
4. Kaasarääkimine kohtumenetluste optimeerimises ja kohtukorralduse muudatustes
5. Advokatuuri isikuandmete töötlemise kaardistus ja korrastamine ning advokaatide andmebaasi arendus
6. Advokatuuri järelevalve korralduse tõhustamine:
6.1. üldine järelevalve
6.2. rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide alane järelevalve
7. Mikrobüroode spetsiifika, sh toimepidevuse tagamine
8. Advokatuuri ja advokaadibüroode kriisivalmidus ja riigikaitse
9. Advokatuuri kommunikatsiooni süsteemne korraldamine
10. Advokatuuri avatuse suurendamine oma liikmete suunas, liikmete parem sidustamine
Juhatus otsustas kinnitada juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad:
Imbi Jürgen – esimees
• esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid, täidab kodukorra § 37 lg 2 nimetatud kohustusi
• välissuhtlus
• advokatuuri kommunikatsioon
• KHN liige
• koostöö teiste õiguskutsete esindusorganisatsioonidega ja akadeemilise ringkonnaga
Kaspar Lind
• advokaadi kutsetagatiste kaitse
• advokatuuri järelevalve korraldus, sh rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide rakendamise järelevalve
• suhted kohtute, prokuratuuri ja teiste menetlejatega süüteomenetluse osas
• suhted väljaspool Tallinna tegutsevate advokaatidega
• maksuõiguse komisjoni kontaktisik
Merit Lind-Tsoganoff
• advokatuuri ja advokaadibüroode infoturve
• advokatuuri isikuandmete töötlemise korraldus, sh advokatuuri register ja advokaatide andmebaas
• rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide rakendamise järelevalve korraldus
• advokatuuri ja advokaadibüroode kriisivalmidus ja riigikaitse
• intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni ning finantsõiguse komisjoni kontaktisik
Annika Peetsalu
• advokatuuri kommunikatsioon
• advokatuuri ürituste korraldus
• suhted kohtutega tsiviilkohtumenetluse valdkonnas
• maksejõuetusõiguse komisjoni ja perekonnaõiguse komisjoni kontaktisik
Kadri Matteus
• kutsetegevuse õigusraamistiku kaasajastamine (AdvS, kodukorra, juhendite muudatused)
• mikrobüroode spetsiifika
• välissuhtlus, CCBE delegatsiooni liige
• suhted kohtutega halduskohtumenetluse valdkonnas
• advokatuuri ürituste korraldus, liikmete sidustamine
• advokatuuri koolitused
• haldusõiguse komisjoni kontaktisik, menetlusõiguse komisjoni kontaktisik halduskohtumenetluse valdkonnas
• advokaatide andmebaasi hange jm hankeküsimused
Ramon Rask
• kutsetegevuse õigusraamistiku kaasajastamine (AdvS, kodukorra, juhendite muudatused)
• advokatuuri ja advokaadibüroode kriisivalmidus ja riigikaitse
• advokatuuri eelarve
• advokatuuri ürituste korraldus, liikmete sidustamine
• äriõiguse komisjoni ja riigikaitse töögrupi kontaktisik
Dmitri Školjar
• advokaadi kutsetagatiste kaitse
• riigi õigusabi korraldus
• advokatuuri koolitused
• kohtunike koolitusnõukogu liige (hääleõiguseta)
• süüteomenetlus, suhted kohtute, prokuratuuri ja teiste menetlejatega süüteomenetluse osas
• riigi õigusabi komisjoni kontaktisik, menetlusõiguse komisjoni kontaktisik süüteomenetluse valdkonnas
• järelevalve kriminaalasjade valdkonnas
Triin Toom
• kutsetegevuse õigusraamistiku kaasajastamine (AdvS, kodukorra, juhendite muudatused)
• advokatuuri kommunikatsioon
• advokaadieksamitega seotud küsimused, suhtlus kutsesobivuskomisjoniga
• välissuhtlus, CCBE delegatsiooni juht
• suhted ENAÜ ja õigusteaduse üliõpilaste organisatsioonidega
• suhted kohtutega tsiviilkohtumenetluse valdkonnas
• advokatuuri ürituste korraldus, liikmete sidustamine
• tööõiguse komisjoni kontaktisik, menetlusõiguse komisjoni kontaktisik tsiviilkohtumenetluse valdkonnas
Martin Triipan
• advokatuuri suhted riigiga
• advokaadi kutsetagatiste kaitse
• advokaadieksamitega seotud küsimused, suhtlus kutsesobivuskomisjoniga
• advokatuuri aukohtu tegevusega seotud küsimused
• suhted kohtutega halduskohtumenetluse valdkonnas
• eetika- ja metoodikakomisjoni, põhiõiguste kaitse komisjoni ja konkurentsiõiguse komisjoni kontaktisik
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada juhatuse peamised tegevusvaldkonnad 2025. aastal ning juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad.
1.2 CCBE Eesti delegatsiooni juhi ning delegatsiooni liikme nimetamine
CCBE delegatsiooni juht esindab advokatuuri CCBE alalise komitee ja plenaaristungitel hääleõigusega. Vajadusel saab delegatsiooni juhti asendada teine delegatsiooni liige.
Juhatus
O T S U S T A S:
CCBE Eesti delegatsiooni juhiks nimetada Triin Toom ning delegatsiooni liikmeks Kadri Matteus.
1.3 Kohtute haldamise nõukoja liikme nimetamine
Kohtute seaduse § 40 lg 3 kohaselt kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja.
Juhatus
O T S U S T A S:
Nimetada kohtute haldamise nõukoja liikmeks vandeadvokaat Imbi Jürgen volituste algusega 01.05.2025.
2. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
2.1 Advokatuuri juhatuse poolt 2024. a rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvahelise sanktsiooni valdkonnas läbiviidud järelevalvetoimingutest
Eesti Advokatuur on kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa ning järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse isikute kaupa (RSanS § 34 lg 2 ning RahaPTS § 67 lg 2).
Advokatuuri juhatusele on esitatud ülevaade läbiviidud järelevalvetoimingutest, mis esitada Rahapesu Andmebüroole.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada ülevaade Rahapesu Andmebüroole.
2.2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihinnangu töögrupi kohtumine
Rahandusministeerium koostab uut riiklikku riskihinnangut (hõlmab aastaid 2020-2024), mis analüüsib Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade rahastamise riske ning levinumaid ebaseadusliku tulu pesemise ja terroriaktide rahastamise meetodeid. 31.03.2025 toimus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu töögrupi kohtumine, kus osalesid töögrupi juhina Rahapesu Andmebüroo esindaja ning juhatuse liikmed Kaspar Lind ja Merit Lind-Tsoganoff ja juristi abi Eleanor Pruvli. Kohtumisel tutvustas advokatuur oma rahapesu tõkestamise järelevalve tegevusi, selgitas seisukohti seoses rahapesu kahtluse teadete esitamisega ning advokaadibüroode klientide riskitasemega
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
3. RIIGI ÕIGUSABI KÜSIMUSED
3.1 Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande ülevaade
Juhatusele anti ülevaade riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruandest 2024. aasta kohta. Aruanne esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile. Juhatus otsustas teha Justiits- ja Digiministeeriumile ka ettepaneku tõsta riigi õigusabi tasumäärasid vähemalt 40 euroni pooltunnis.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks. Esitada Justiits- ja Digiministeeriumile riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruanne 2024. aasta kohta ja teha ettepanekud riigi õigusabi tasude tõstmiseks.
4. KOMISJONIDE TEGEVUSEST
4.1 Juhatuse ja komisjonide esindajate kohtumine
01.04.2025 toimus juhatuse ja advokatuuri teemakomisjonide esindajate kohtumine. Kohtumisel vahetati juhatuse ja komisjonide nägemust ühise koostöö ja komisjonide ülese koostöö, kommunikatsiooni ja sidustatuse parendamise osas. Igale komisjonile määrati ka juhatuse liikmete seast kontaktisik juhatuse, komisjonide ja liikmete sidustamise edendamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks ning jätkata koostööd komisjonidega.
5. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
5.1 Vandeadvokaat Martin Traadi väljaheitmine
I ASJAOLUD
Harju Maakohtu 23.09.2024 ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2025 otsustega kriminaalasjas nr 1-23-6966 tunnistati vandeadvokaat Martin Traat süüdi KarS § 209 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 ja KarS § 344 lg 1 järgi, s.o ametiisiku poolt teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil kaasa aitamise eest (KarS § 209 lg 2 p 2 – § 22 lg 3) ja dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise eest (KarS § 344 lg 1). Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 31.03.2025 määrusega.
II OTSUSE PÕHJENDUSED
AdvS § 37 p 2 kohaselt heidetakse advokaat advokatuurist välja juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise.
Advokaadile anti enne väljaheitmise küsimuse otsustamist võimalus esitada enda arvamus ja vastuväited. Lisaks anti advokaadile võimalus olla suuliselt ära kuulatud.
Advokaat esitas 01.04.2025 ja 02.04.2025 temaga seotud aukohtumenetluses esitatud seisukohad ja tõendid ning kriminaalasja menetlusdokumendid (seisukohad, kohtukõne teesid, apellatsioon- ja kassatsioonkaebused, kohtulahendid). 04.04.2025 esitas advokaat kirjaliku seisukoha, milles palus jätta otsus advokatuurist väljaheitmiseks tegemata, sest advokaadi suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses esinevad silmatorkavad rikkumised või alternatiivselt, kui juhatus ei pea võimalikuks seda otsust tegemata jätta, palus advokaat selle küsimuse otsustamist kahe kuu võrra edasi lükata, et advokaat jõuaks esitada ka õiguskantsleri seisukoha, millest ta varem ei olnud teadlik, ning seejärel saab juhatus uuesti vaagida, kas on põhjust teha AdvS § 37 p 2 alusel otsus. Advokaat avaldas, et vaatamata jõustunud kohtuotsusele ei ole ega tunne ta ennast süüdi olevat ning ei kavatse ennast kunagi ka süüdi tunnistada. Advokaadi hinnangul on tegemist alusetu ja pahatahtliku ning tõde moonutava kriminaalmenetluse läbiviimisega, kus on oluliselt rikutud ausa kohtupidamise põhimõtet. Advokaat leidis, et kuivõrd kriminaalasjas maakohtu otsuse teinud kohtunik nimetati peaprokuröriks, toimus kogu kriminaalasja menetlus kiirustades ning selline olukord tekitab kahtluse otsustajate erapooletuses ja sõltumatuses. Advokaat leidis, et advokaadibüroos toimunud läbiotsimine ei olnud seaduslik, kuid kohtud on läbiotsimisel saadud tõendite lubatavuse jätnud sisuliselt hindamata. Advokaat vaidles kohtuotsustele vastu, leides, et tema süü ei ole tõendatud ning kohtuotsustest ei nähtu, kuidas advokaat pani talle etteheidetavad kuriteod toime tahtlikult. Advokaat tõi esile, et ka õiguskantsleri hinnangul on advokaadibüroo läbiotsimine ebaseaduslik ja ebaproportsionaalne. Advokaat kohtub vastava teema arutamiseks õiguskantsleriga lähiajal. Advokaat on seisukohal, et kriminaalmenetluse ajendiks oli riigi peaprokuröri ja advokaadi kaassüüdistatava vahel tekkinud konflikt. Viimaks märkis advokaat, et valmistab ette kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Advokaadi hinnangul ei kohusta AdvS § 37 p 2 tingimata juhatust vastavat otsust tegema, vaid annab selleks üksnes õigusliku aluse.
Advokaat osales 08.04.2025 toimunud juhatuse istungil, kus kordas põhiliselt enda kirjalikult väljendatud seisukohti ja tõi välja asjaolusid ja kaitseväiteid, mida pidas eriti oluliseks rõhutada. Advokaat täpsustas, et juhatusel, tutvudes esitatud materjalidega, võiks tekkida veendumus, et kriminaalmenetluses ei järgitud ausa kohtumenetluse põhimõtet. Advokaat tõdes, et see, kuidas mõjutab õiguskantsleri arvamus advokaadi advokatuurist väljaheitmise otsustamist, on õiguslikult küsitav. Advokaat jäi seisukoha juurde, et tema põhiõiguste rikkumised olid kriminaalmenetluses sedavõrd ulatuslikud, et kohtuotsuseid ei saa aktsepteerida.
Juhatuse hinnangul on käesolevas asjas täidetud AdvS § 37 p-s 2 sätestatud eeldused advokaadi advokatuurist väljaheitmiseks. Juhatus on seisukohal, et tahtlikult toime pandud kuriteo korral puudub praegustel asjaoludel juhatusel väljaheitmise otsustamisel diskretsioon. Samale seisukohale on juhatus asunud ka varasemas praktikas (08.03.2016. a istungi nr 5 päevakorrapunkti 4.1 otsus; 22.03.2022. a istungi nr 6 päevakorrapunkti 6.2 otsus).
Seda, et tegemist ei ole kaalutlusotsusega, toetab ka Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2204, mille punktis 10 on märgitud järgmist: „Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et AdvS § 37 alusel advokatuurist väljaheitmine tahtlikult toimepandud kuriteo eest on igal juhul kaalutlusotsus. AdvS § 37 p 2 sätestab, et advokaat heidetakse advokatuurist välja juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud kuriteo eest või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise. AdvS § 27 lg 1 p 3 alusel ei võeta advokatuuri liikmeks isikut, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Antud kahe sätte alusel leiab ringkonnakohus, et lõplik süüdimõistmine tahtlikult toimepandud kuriteo eest välistab isiku töötamise advokaadina ja seega on tegemist obligatoorse alusega advokatuurist väljaheitmisel, mis välistab kaalutlusõiguse kasutamise. Ringkonnakohtu arvates kinnitab sellist seisukohta ka AdvS § 37 p 2 sõnastuse teine pool, mis annab ringkonnakohtu arvates kaalutlusõiguse ainult juhul, kui tegemist on muu kuriteo eest süüdimõistmisega, s.o mittetahtliku kuriteo toimepanemisega. Sellisel juhul on vastustajal õigus kaaluda, kas ettevaatamatusest toimepandud kuritegu teeb võimatuks isikul advokaadina tegutsemise.“
Advokaadi väljaheitmise otsustamiseks AdvS § 37 p 2 alusel peab juhatus tuvastama, kas 1) advokaat on kuriteos süüdi mõistetud ja kas otsus on jõustunud; 2) kas tegemist on tahtlikult või ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga ning 3) juhul, kui tegemist on ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga, hindama, kas süüdimõistmine teeb võimatuks advokaadina tegutsemise.
AdvS § 37 p 2 alusel väljaheitmise otsuse tegemisel lähtub juhatus advokaadi suhtes tehtud jõustunud süüdimõistvast kohtuotsusest. Käesoleval juhul on juhatus kindlaks teinud, et Riigikohtu 31.03.2025 kohtumäärusega jäeti advokaadi kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning sellega jõustusid Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu süüdimõistvad kohtuotsused tahtlikult toimepandud kuriteos (KrMS § 408 lg 2). Kõnealustel asjaoludel ei ole juhatusel diskretsiooniõigust otsustamaks, kas süüdimõistmine teeb võimatuks advokaadina tegutsemise. AdvS § 37 p 2 alusel väljaheitmise otsustamisel olukorras, kus advokaat on jõustunud kohtuotsusega kuriteo tahtlikult toimepanemises süüdi mõistetud, ei saa juhatus arvesse võtta väiteid kriminaalmenetluse ajendiks oleva kaebuse esitamise motiivi või isiku kohta. Juhatuse pädevuses ei ole ka hinnata uuesti küsimust, kas advokaat pani või ei pannud kuritegu toime ega seda, kas tegemist oli tahtliku teoga. Juhatusel puudub võimalus ümber hinnata kohtuotsustes tuvastatud asjaolusid, seada kahtluse alla jõustunud kohtuotsuste lõplikkust või kohustuslikkust. Õigust mõistab kohus (PS § 146).
Isegi juhul, kui juhatusel oleks ka tahtlikult toime pandud kuritegude puhul võimalik kaaluda advokaadina tegevuse jätkamise võimalikkust, teeb KarS § 209 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 ja KarS § 344 lg 1 alusel süüdimõistmine juhatuse hinnangul advokaadina tegutsemise võimatuks. Arvestades, et seadusandja on AdvS § 37 p 2 õiguslikud tagajärjed selgelt seostanud jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega, peab juhatus seaduse täitmiseks asjakohaseks lähtuda kohtuotsustes tuvastatud tegudest ja neile konkreetses asjas kohtu poolt antud karistusõiguslikust hinnangust. Juhatus, vaadeldes konkreetseid kuriteokoosseise, leidis, et need on oma liigilt ja laadilt sellised, milles advokaadi süüdimõistmine viitab olukorrale, kus edasist tegutsemist advokaadina ei saa võimalikuks pidada. Advokaat on süüdi mõistetud ametiisiku poolt kelmusele kaasa aitamise eest (varavastane kuritegu) ja dokumendi võltsimise eest (avaliku usalduse vastane kuritegu) ning need teod seonduvad otseselt advokaadi kutsetegevusega. Sellised etteheited omavad puutumust keskse advokaadi kutsealase kohustusega, mille kohaselt peab advokaat olema aus ja kõlbeline (AdvS § 23 lg 1 p 5; Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 9). Tuleb tõdeda, et kui arvestada kohtute poolt süüdimõistvas otsuses tegudele antud hinnanguid, riivavad kohtute hinnatud teod avalikku usaldust muuhulgas advokaatide avalduste ja dokumentide vastu, mistõttu advokaadi kaitseväidetele vaatamata nende tegude kuriteona toimepanemises süüdimõistmine teeb võimatuks edasise tegutsemise advokaadina. Seetõttu ka juhul, kui advokatuuri juhatusel oleks kaalutlusõigus väljaheitmise otsustamiseks tahtliku kuriteo toimepanemise korral, oleks praegustel asjaoludel ka selle kaalutlusõiguse teostamise tulemus sama – AdvS § 37 p 2 eeldused on täidetud, millest tuleneb seadusandja vältimatu suunis, et advokaat tuleb advokatuurist välja heita.
Kuivõrd otsuse tegemiseks olulised asjaolud on selged, seaduses sätestatud eeldused on täitunud ning jõustunud kohtuotsust ei vääraks ka õiguskantsleri arvamus, mille advokaat soovib lähitulevikus advokatuurile esitada, ei esine alust ega mõjuvat põhjust AdvS § 37 p 2 alusel otsuse tegemise edasilükkamiseks.
Eelnevast tulenevalt teeb juhatus otsuse heita vandeadvokaat Martin Traat advokatuurist välja AdvS § 37 p 2 alusel.
III EDASIKAEBAMISE KORD
Juhatus selgitab, et vastavalt AdvS § 4 lg-le 5 võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 46 lg 1 alusel võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul juhatuse otsuse teatavaks tegemisest arvates.
Juhatus
O T S U S T A S:
Heita vandeadvokaat Martin Traat advokatuurist välja. Otsus kehtib alates selle kättetoimetamisest advokaadile.
Martin Traadil anda vastavalt AdvS § 38 lg-le 3 advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus viivitamata üle advokatuuri juhatusele.
5.2 Advokaadi avaldus liikmesuse peatamiseks
Vandeadvokaadi abi Alex Luik on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 08.04.2025.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast.
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
Peatada vandeadvokaadi abi Alex Luige liikmesus alates 08.04.2025.
Kohustada advokaati teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
5.3 Muudatused advokaadibüroode andmetes
5.3.1 Vandeadvokaat Tõnu Meidra teavitab, et THOR Advokaadibüroo uus asukoht on R. Jakobsoni tn 7/2 – 59 (5. korrus), 10128 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud uute ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.
Lisaks teavitab vandeadvokaat Tõnu Meidra advokaadibüroos tegutsevate advokaatide kontaktnumbrite muutusest. Uued kontaktid on järgmised: vandeadvokaat Tõnu Meidra – tel +372 5020 009; vandeadvokaat Sven Veltmann – tel +372 56915 395.
5.3.2 Vandeadvokaat Rainer Objartel teavitab Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid kontaktandmete muutumisest. Advokaadibüroo senine lauatelefoni number ei ole enam kasutusel ja advokaadibüroo uus number on +372 55981090. Advokaadibüroo asukoht ja e-postiaadress ei muutu.
Advokaadibüroo kaudu tegutsevate advokaatide kontaktnumbrid on järgmised: vandeadvokaat Rainer Objartel – tel +372 55981090; vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas – tel 5147826.
Juhatus
O T S U S T A S:
5.3.1 Võtta teadmiseks THOR Advokaadibüroo uus asukoht ja vandeadvokaatide Tõnu Meidra ja Sven Veltmanni uued kontaktnumbrid.
5.3.2 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid uus kontaktnumber ja vandeadvokaat Rainer Objarteli ja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas kontaktnumbrid.
6. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
6.1 CCBE alalise komitee istung
03.-4.04 toimus Brüsselis CCBE alalise komitee istung. Esimees Imbi Jürgen osales istungil CCBE asepresidendina ja andis juhatusele ülevaate olulisematest käsitletud teemadest, sh:
• Ameerika Advokatuuri (ABA) president William R. Bill Bay ettekanne (veebis) hiljutistest arengutest Ameerika Ühendriikides, mis mõjutavad õigussüsteemi osalisi, sh kohtunikke, advokaate ja advokaadibüroosid. Võeti vastu CCBE avaldus, et toetada ABA püüdlusi demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsel. ABA rõhutab Ameerika demokraatia aluspõhimõtteid nagu kohtunike ja kohtute kaitse, võimude lahususe austamine ja õigusriigi järgimine – väärtused, mis on olulised kogu maailmas. CCBE mõistab hukka kõik katsed kasutada riigivõimu advokaatide ja advokaadibüroode karistamiseks nende kliendiesinduse või õiguslike seisukohtade tõttu. Advokaadid peavad saama tegutseda sõltumatult ja ilma tagakiusamiseta. Sellised rünnakud õigusala esindajate vastu õõnestavad kodanike õigust õiglasele kohtumõistmisele ning õigust saada õigusabi. CCBE rõhutab, et õigusriigi põhimõtted on demokraatliku ühiskonna alus. Kui neid ei järgita, asendub seaduslik kord omavolilise võimuga. Seetõttu toetab CCBE ABA jõupingutusi kaitsta kohtuvõimu sõltumatust, õigusriiki ja õigust õigusabile ilma välise sekkumise või hirmutamiseta.
• Kiideti heaks CCBE avaldus, mis mõistab hukka rändevaldkonnas tegutsevate advokaatide stigmatiseerimise ja ähvardamise.
• Kiideti heaks tõlgendav selgitus AML-määruse (Regulation (EU) 2024/1624 of the European Parliament and the Council of 31 May 2024 on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing) artikli 3 lõike 3 punkti a kohta, mis täpsustab advokaatide kui kohustatud isikute määratlust.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.