Viimane protokoll

EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
OTSUSTE EELNÕU
ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE

9. juuli 2024. a nr 14

Tallinn

09.07.2024. a toimus AdvS § 11 lg 6 sätestatud korras juhatuse otsuste eelnõu nr 14 elektrooniline hääletamine.

Juhatuse liikmetele edastati hääletamiseks otsuste eelnõu. Otsuste eelnõu poolt hääletasid advokatuuri esimees Imbi Jürgen ning juhatuse liikmed Peeter Kutman, Triin Toom, Kaspar Lind, Kadri Kallas, Dmitri Školjar, Risto Hübner, Toomas Vaher ja Indrek Sirk.

09.07.2024. a otsuse eelnõu nr 14 poolt hääletas 9 liiget. Lugeda otsused vastuvõetuks.

1. Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks

1.1 Vandeadvokaadi abi Ksenia Korolkova on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024 kuni 09.07.2029.

1.2 Vandeadvokaadi abi Kerstin Jürgensoni liikmesus on peatatud alates 28.05.2024. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024 kuni 09.07.2025.

1.3 Vandeadvokaat Gerda Grauberg on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024.

1.4 Vandeadvokaadi abi Simon Suuban on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 15.07.2024 kuni 15.07.2029.

1.5 Vandeadvokaadi abi Marja Stina Saaliste on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024 kuni 09.07.2025.

1.6 Vandeadvokaat Kati Tamm on esitanud avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024.

1.7 Vandeadvokaadi abi Kati Tee liikmesus on peatatud alates 22.01.2019. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024.

1.8 Vandeadvokaadi abi Kristiina Kaarna liikmesus on peatatud alates 30.08.2022 kuni 30.08.2027. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 09.07.2024 kuni 09.07.2029.

Juhatus juhib tähelepanu, et:

AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.

AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;

AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.

AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.

Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.

Juhatus

O T S U S T A S:

1.1 Peatada vandeadvokaadi abi Ksenia Korolkova liikmesus alates 09.07.2024 kuni 09.07.2029.
1.2 Peatada vandeadvokaadi abi Kerstin Jürgensoni liikmesus alates 09.07.2024 kuni 09.07.2025.
1.3 Peatada vandeadvokaat Gerda Graubergi liikmesus alates 09.07.2024.
1.4 Peatada vandeadvokaadi abi Simon Suubani liikmesus alates 15.07.2024 kuni 15.07.2029.
1.5 Peatada vandeadvokaadi abi Marja Stina Saaliste liikmesus alates 09.07.2024 kuni 09.07.2025.
1.6 Peatada vandeadvokaat Kati Tamme liikmesus alates 09.07.2024.
1.7 Peatada vandeadvokaadi abi Kati Tee liikmesus alates 09.07.2024.
1.8 Peatada vandeadvokaadi abi Kristiina Kaarna liikmesus alates 09.07.2024 kuni 09.07.2029.

Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaatidel esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.

2. Muudatused advokaadibüroode andmetes

2.1 Vandeadvokaat Risto Hübner informeerib, et Advokaadibüroo Nordx Legal uus asukoht on Narva mnt 4, 10117 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.

2.2 Vandeadvokaat Keijo Lindeberg informeerib, et Advokaadibüroo LINDEBERG Tallinna kontori uus asukoht on Lootsi 8/1, 10151 Tallinn. Advokaadibüroo uus e-postiaadress on tallinn@lindeberg.legal. Muud sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.

2.3 Vandeadvokaat Kadri Matteus informeerib, et Advokaadibüroo Matteus uus asukoht on Maakri 30, 10145 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.

Juhatus

O T S U S T A S:

2.1 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Nordx Legal uus asukoht.
2.2 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo LINDEBERG Tallinna kontori uus asukoht ja e-postiaadress.
2.3 Võtta teadmiseks Advokaadibüroo Matteus uus asukoht.

3. Vandeadvokaat Aavo Aadli avaldus advokatuurist väljaarvamiseks ja Advokaadibüroo Aavo Aadli tegevuse lõpetamiseks

Vandeadvokaat Aavo Aadli on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks ja teavitas Advokaadibüroo Aavo Aadli tegevuse lõpetamisest.

Juhatus

O T S U S T A S:

Arvata vandeadvokaat Aavo Aadli advokatuurist välja alates 09.07.2024.
Lõpetada Advokaadibüroo Aavo Aadli tegevus advokatuuri juhatuse järelevalve all.

4. Advokaatide avaldused advokatuurist välja arvamiseks

4.1 Vandeadvokaadi abi Gerda Esko on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks.

4.2 Vandeadvokaadi abi Jaak Parre on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks.

Juhatus

O T S U S T A S:

4.1 Arvata vandeadvokaadi abi Gerda Esko advokatuurist välja alates 09.07.2024.
4.2 Arvata vandeadvokaadi abi Jaak Parre advokatuurist välja alates 09.07.2024.

5. Advokaadibüroo FORT tegevuse lõpetamine

Vandeadvokaat Piret Kergandberg teavitasid 02.05.2024, et Advokaadibürood FORT ja Advokaadibüroo WALLESS on otsustanud ühineda ning advokaadibüroode osanikud on ühinemisotsused vastu võtnud 18.04.2024. Vandeadvokaat Piret Kergandberg teavitas 19.06.2024, et Advokaadibüroo WALLESS ja Advokaadibüroo Fort ühinemine on kantud äriregistrisse 27.05.2024 ja sellega on Advokaadibüroo Fort tegevus lõppenud.

Juhatus

O T S U S T A S:

Lõpetada Advokaadibüroo FORT tegevus advokatuuri juhatuse järelevalve all.

6. Advokaatide teavitused uuest tegevuskohast ja patroonist

6.1 Vandeadvokaadi abi Kristena Paalmäe informeerib, et tema uus tegevuskoht on Advokaadibüroo TRINITI ja uueks patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Maarja Pild.

6.2 Vandeadvokaadi abi Sten Tikerpe informeerib, et tema uueks patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Mari Past.

Juhatus

O T S U S T A S:

6.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Kristena Paalmäe uus tegutsemiskoht ja patroon.
6.2 Määrata vandeadvokaadi abi Sten Tikerpe uueks patrooniks vandeadvokaat Mari Past.

7. Vandeadvokaat Olev Kuklase teavitus seoses kriminaalmenetluse lõppemisega

Vandeadvokaat Olev Kuklase teavitab, et kriminaalasjas, milles advokaat osales süüdistatavana, mõisteti ta Harju Maakohtu 16.10.2023 otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus mh osas, mis puudutas advokaadi õigeks mõistmist. Kohtuotsus jõustus 02.07.2024.

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta informatsioon teadmiseks.

8. Advokaatide teavitused nimemuutusest

Vandeadvokaadi abi Kerli Salu (endine Paasoja) teavitab nimemuutusest.

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta teadmiseks vandeadvokaadi abi Kerli Salu nimemuutus ja anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus.

Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.

9. Avaldus vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastu võtmiseks AdvS § 26 lg 31 alusel

AdvS § 26 lõike 31 alusel võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist AdvS § 36 lõike 1 p-s 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist. AdvS § 26 lõige 32 sätestab, et AdvS § 26 lõikes 31 nimetatud isiku advokatuuri vastuvõtmiseks viib kutsesobivuskomisjon isikuga läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata isiku vastavust AdvS § 23 lõike 1 punkti 5 nõuetele ning tema teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta. Juhatus otsustab isiku vastuvõtmise vestluse tulemuste alusel.

Avalduse vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastu võtmiseks AdvS § 26 lg 31 alusel on esitanud Anne Nurmi, kes on tegutsenud vandeadvokaadina alates 16.12.2008 kuni advokatuurist väljaarvamiseni AdvS § 36 lg 1 p 1 alusel 28.11.2023.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud AdvS § 26 lõikes 31 sätestatud 3-aastane vandeadvokaadina tegutsemise nõue ning tingimus, et advokatuuri astumisel ei ole vandeadvokaadina tegutsemise lõpetamisest möödunud viis aastat. Seega võib avaldaja lubada kutsesobivuskomisjoni vestlusele.

Advokatuuri kodukorra § 61 kohaselt viiakse vestlus läbi advokaadieksami toimumise ajal, kui kutsesobivuskomisjon ei otsusta teisiti.

Juhatus palub avaldajal tutvuda vestluseks ettevalmistusel materjalidega, mis on kättesaadavad: https://advokatuur.ee/et/kuidas-saada-advokaadiks/vandeadvokaadi-kutsenimetuse-taotlemine-vestlusega

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada Anne Nurmi kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 32.

10. Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks AdvS § 26 lg 11 alusel

AdvS § 26 lõige 11 sätestab, et kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti- või töökohal, millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon HaS § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadi eksamile, kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina.

1. Avalduse on esitanud Mart Parind, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos NOVE.

Advokaat on tõendanud, et tal on täidetud AdvS § 26 lõikes 11 sätestatud tingimused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks.

2. Avalduse on esitanud Andrei Antosijev, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos LMP.

Advokaat on tõendanud, et tal on täidetud AdvS § 26 lõikes 11 sätestatud tingimused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks.

3. Avalduse on esitanud Paavo Paal, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos HansaLaw.

Advokaat on tõendanud, et tal on täidetud AdvS § 26 lõikes 11 sätestatud tingimused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks.

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada vandeadvokaadi abid Mart Parind, Andrei Antosijev ja Paavo Paal 2024. a II poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile.

11. Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks

Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks on esitanud
11.1 Linda Merileid Tilk, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos WALLESS.
11.2 Mari Kelve-Liivsoo, kes on advokatuuri liige alates 24.09.2020 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos TGS Baltic.
11.3 Henrik Link, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina NJORD Advokaadibüroos.
11.4 Ardi Rebane, kes on advokatuuri liige alates 18.09.2012 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos HETA.
11.5 Piret Rummi, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroos.
11.6 Mario Sõrm, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos SORAINEN.
11.7 Kaisa Saarmann, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos WALLESS.
11.8 Katrin Paulus, kes on advokatuuri liige alates 02.11.2010 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos EMERALDLEGAL.
11.9 Marta Lember, kes on advokatuuri liige alates 11.02.2020 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Maria Mägi Advokaadibüroos.
11.10 Ken Kaarel Gross, kes on advokatuuri liige alates 17.02.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos RASK.
11.11 Sander Potisepp, kes on advokatuuri liige alates 24.09.2020 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Küllike Namm.
11.12 Teet Lehiste, kes on advokatuuri liige alates 15.09.2015 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos HETA.
11.13 Cristen Helendi, kes on advokatuuri liige alates 11.02.2020 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Turnstone.

Juhatus

O T S U S T A S

Lubada 2024 II poolaasta:
1. testiga algavale vandeadvokaadi eksamile Ardi Rebane, Katrin Paulus, Teet Lehiste.
2. kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile Linda Merileid Tilk, Mari Kelve-Liivsoo, Henrik Link, Piret Rummi, Mario Sõrm, Kaisa Saarmann, Marta Lember, Ken Kaarel Gross, Sander Potisepp, Cristen Helendi.

12. Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks

Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks on esitanud:
12.1 Kent Märjamaa, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo WALLESS ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Angela Kase.
12.2 Reelika Rohi, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Anneli Aab.
12.3 Priit Kirotar, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo LMP ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Robert Sprengk.
12.4 Aleksandr Šapovalov, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo SORAINEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Norman Aas.
12.5 Helina Tiitus, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo INDELA ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Helmeri Indela.
12.6 Kristel Vaino, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kristjan Nõges.
12.7 Liise Saar, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on NJORD Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Erik Salur.
12.8 Karl Joonas Kendla, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on EllexRaidla Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Arne Ots.
12.9 Arno Tuisk, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Severinas Jakubauskas.
12.10 Martin Normann, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Normann ja Partnerid ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Margo Normann.
12.11 Liis Kikas, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo NOVE ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Arsi Pavelts.
12.12 Ave-Pirjo Paluvere, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo LMP ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Arvo Kivar.
12.13 Kaili-Helena Bull, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Bjork Legal ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kaimo Räppo.
12.14 Kerstin Tang, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Tõnu Kolts.
12.15 Stella Victoria Ojala, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo SORAINEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Liisa Maria Kuuskmaa.
12.16 Kätlin Helena Sehver, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo SORAINEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kadri Härginen.
12.17 Anastasia Miller, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Merlin Seeman.
12.18 Berta Kaleva, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik.
12.19 Madlenne Timofejev, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo TRINITI ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Ergo Blumfeldt.
12.20 Kaspar Kolk, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo WALLESS ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Rolan Jankelevitš.
12.21 Hegle Pärna, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Ellex Raidla Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Merlin Liis-Toomela.
12.22 Brita Kärt Vähejaus, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo WIDEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Urmas Ustav.
12.23 Anette Jaani, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Lembit Tedder.
12.24 Artur Viira, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on LEADELL Pilv Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere.
12.25 Marion Müürsepp, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Ellex Raidla Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Anneli Krunks.
12.26 Annika Kask, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo SORAINEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kaspar Endrikson.
12.27 Jaanus Randma, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Lembit Tedder.
12.28 Merily Rool, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Matteus ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kadri Matteus.
12.29 Ahti Olesk, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo LINDEBERG ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Keijo Lindeberg.
12.30 Kenneth Tomingas, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Klauberg ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Marko Aavik.
12.31 Kaire Sepper, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Andres Kivi.
12.32 Ken Saksniit, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Madis Reppo.
12.33 Diana Rints, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo T.M. Hiob ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
12.34 Liis Hääl, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo TGS Baltic ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Indrek Kukk.
12.35 Liisa Kähr, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo SORAINEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Allar Jõks.
12.36 Armin Heinsaar, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo WIDEN ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Margus Reiland.
12.37 Brigitta Jõgi, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on CUESTA Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Britta Oltjer.
12.38 Katri Kõva, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein.
12.39 Chris Oliver Rahumägi, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Aivar Taro.
12.40 Artur Piisang, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo TGS Baltic ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Peeter Viirsalu.
12.41 Alex Luik, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Taavi Kõiv.
12.42 Mikk Ilves, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo RASK ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Timo Kullerkupp.
12.43 Toomas Pugri, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo TRINITI ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Erki Vabamets.
12.44 Carlo Kask, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kristjan Nõges.
12.45 Triin Kivimaa, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Meelis Masso Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Meelis Masso.
12.46 Kaia Hälvin, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Laus & Partnerid ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Raivo Laus.

Juhatus

O T S U S T A S:

Lubada 2024 II poolaasta vandeadvokaadi abi eksamile Kent Märjamaa, Reelika Rohi, Priit Kirotar, Aleksandr Šapovalov, Helina Tiitus, Kristel Vaino, Liise Saar, Karl Joonas Kendla, Arno Tuisk, Martin Normann, Liis Kikas, Ave-Pirjo Paluvere, Kaili-Helena Bull, Kerstin Tang, Stella Victoria Ojala, Kätlin Helena Sehver, Anastasia Miller, Berta Kaleva, Madlenne Timofejev, Kaspar Kolk, Hegle Pärna, Brita Kärt Vähejaus, Anette Jaani, Artur Viira, Marion Müürsepp, Annika Kask, Jaanus Randma, Merily Rool, Ahti Olesk, Kenneth Tomingas, Kaire Sepper, Ken Saksniit, Diana Rints, Liis Hääl, Liisa Kähr, Armin Heinsaar, Brigitta Jõgi, Katri Kõva, Chris Oliver Rahumägi, Artur Piisang, Alex Luik, Mikk Ilves, Toomas Pugri, Carlo Kask, Triin Kivimaa, Kaia Hälvin.

13. A avaldus vandeadvokaadi abi kutsenimetuse taotlemiseks

A esitas Eesti Advokatuuri juhatusele avalduse taotlemaks vandeadvokaadi abi kutsenimetust.

Tulenevalt AdvS § 27 lõike 1 punktist 1 ei võeta advokatuuri liikmeks isikut, kes ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele. AdvS § 23 lõike 1 p 5 kohaselt võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. AdvS § 23 lõike 1 p 5 näol on tegemist sättega, mis peab muuhulgas tagama advokaadi sõltumatuse kutsetegevuses, kliendi huvide kaitse, advokaadi tegevuse püsimise seaduse piirides ning kutse-eetika nõuete vaieldamatu respekteerimise.

A on toime pannud tahtliku kuriteo. Karistus on kustunud ning kantud karistusregistri arhiivi.

Advokatuur on avaldajale andnud HMS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt võimaluse asjas esitada selgitusi ning avaldaja on need esitanud.

Advokatuurile kui kutseorganisatsioonile on oluline, et tema liikmed oleksid laitmatu renomeega, õiguskorraga vastuollu mitte sattunud isikud. Advokaatide suhtes kehtivad üldtunnustatud kõrged kutsestandardid ning advokaat peab oma kutsetegevuses olema sõltumatu ning laitmatu reputatsiooniga. Euroopa Advokaatide eetikakoodeksi preambula kohaselt on advokaadil õigusriigis täita eriline roll. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks, samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas. Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi, muuhulgas ka avalikkuse ees, kelle jaoks on vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutseorganisatsiooni enda poolt kehtestatud reeglite vastu, oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks sõltumata riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest. Seega tuleb A avalduse lahendamisel analüüsida, kas avaldaja vastab advokaadile esitatavatele nõuetele ning kas tema varasem käitumine võib mõjutada tema võimalikku kutsetegevust advokaadina.

Tallinna Ringkonnakohus sedastas 17.11.2017 otsuses asjas nr 3-16-1825 p 12, et isiku sobivust AdvS § 23 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele on võimalik mineviku sündmuste alusel hinnata sõltumata sellest, et karistus kuriteo eest on kustunud. Samuti leidis ringkonnakohus, et AdvS § 23 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolusid saabki hinnata vaid mineviku sündmuste põhjal ning sõltuvalt teost ja selle toime pannud isiku suhtumisest oma teosse ja selle tagajärgedesse, võib teo mõju ajaga AdvS § 23 lg 1 p 5 kontekstis ka hääbuda.

Riigikohus on selgitanud KarRS § 5 lg 1 sätte tähendust kohtuasjas nr 1-15-1446 15.02.2023 tehtud määruse p-s 11, mille kohaselt on KarRS § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kolleegiumi hinnangul tähistavad need alternatiivid situatsioone, kus seadus omistab isiku varasemale karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Samas rõhutab kohus määruse p-s 15, et varasem kustunud karistatus iseloomustab isikut ja tema varasemat elukäiku.

Riigikohus rõhutab sama seisukohta ka 02.11.2023 otsuses asjas nr 4-22-4139. Otsuse p 11 kohaselt keelab uue kohtupraktika järgi KarRS § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel.

Advokatuuri juhatus, olles tutvunud kõigi asjakohaste materjalidega ning A selgitustega, leiab, et arvestades A tegu, on tema tegutsemine advokaadina, s.o õigusteenuse osutajana igapäevases kutsetegevuses advokatuuri liikmena, välistatud.

A aususele ning kõlbelisusele heidab oluliselt varju asjaolu, et temale omistatud õigusvastase teo olemus taandub nimelt selle usaldussuhte ja aususe kohustuse, mis on advokaadi kutsetegevuse nurgakivi, kuritarvitamisele ning enda huvide eelistamisele nende huvide ees, mille kaitsmise kohustus A-le lasus. Advokaadikutse seab kõrgendatud nõudmised selle ameti kandja aususele ja kõlbelisusele. Seetõttu selline käitumine, mille sisuks on advokaadikutse aluspõhimõtete otsene ja tahtlik rikkumine iseenda huvides, ei võimalda lugeda isikut AdvS § 27 lg 1 p 5 mõttes ausaks ja kõlbeliseks isegi juhul, kui isik on oma teo ebaõigsust tunnistanud, selle õiguslikud tagajärjed ära kandnud ja sellest enda sõnul vastavad järeldused teinud. Ei ole ka määrav, et tegu on toime pandud kaua aega tagasi ning et selle eest määratud karistus on kustunud – karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon.

Advokatuuri juhatuse hinnangul saab isik AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud aususe ja kõlbelisuse nõudele vastata juhul, kui juhatusel kujuneb isiku poolt avaldatud ja tema kohta teada olevate andmete alusel veendumus selles, et isik on aus ja kõlbeline. Isiku puhul, kes on tahtlikult käitunud ebaausalt ja kuritarvitanud isikute usaldust nendele olulise kahju põhjustamises nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, ei saa juhatusel sellist veendumust tekkida. Ka ei hääbu konkreetse teo mõju ajaga AdvS § 23 lg 1 p 5 kontekstis, kuivõrd tegu on käitumisega, mis rikub üht olulisemat advokaadikutse aluspõhimõtet ning seab kahtluse alla isiku võime seada kliendi huvid kõrgemale enda omadest. Hinnang toime pandud rikkumisele ei sõltu hilisemast õiguskuulekast käitumisest. Juhatus ei ole veendunud, et usaldussuhte rikkumise risk ei realiseeruks tulevikus advokaadi-kliendi vahelises kõrgendatud konfidentsiaalsust nõudvas suhtes. Advokaadile kehtivad kõrgendatud standardid, advokaat peab temale kutsetegevuse käigus ülesande täitmiseks või ülesande täitmise käigus kliendi nimel saadud raha või muu vara hoolsalt käituma, selle üle täielikult ja täpselt arvestust pidama, varade hoidmisest kliendile ülevaateid andma ning kliendi huvisid üldiselt kaitsma. Avaldaja poolt toime pandud tegu iseloomustab, et isikul ei ole piisavalt kõrge ning advokaadilt eeldatav usaldus- ja hoolsusstandard.

Võttes arvesse kõiki eeltoodud põhjendusi, leiab juhatus, et A ei vasta AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele.

Kuriteo toime pannud isikute vastuvõtmine võib kahjustada mitte ainult advokatuuri, vaid kogu õigussüsteemi, sh kohtute ja prokuratuuri toimimist. AdvS § 26 lg 31 kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta mh isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. AdvS § 26 lg 32 kohaselt viiakse nimetatud isikutega advokatuuri vastuvõtmiseks läbi vestlus, mille eesmärk on mh hinnata tema vastavust AdvS § 23 lg 1 p 5 nõuetele. KS § 66 lg 6 kohaselt on kohtunikueksami sooritamisest mh vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadina; ProkS § 15 lg 3 kohaselt võib ringkonnaprokuröriks mh nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta vandeadvokaadina ning lg 5 kohaselt võib juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks nimetada mh isiku, kes on töötanud kolm aastat vandeadvokaadina. Kõik nimetatud ametid nõuavad KS § 47 lg 1 p 3 ja ProkS § 15 lg 1 p 3 kohaselt isikult kõrgeid kõlbelisi omadusi. AdvS § 26 lg 31, KS § 66 lg 6 ja ProkS § 15 lg 3 eesmärk on hõlbustada õiguselukutsete vahelist liikumist ning ei ole mõeldav, et arvestades võimalust ühest ametist teise liikuda, võetaks advokatuuri liikmeks isik, kes ei ole aus ja kõlbeline. Lisaks väärib märkimist, et KS § 47 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtunikuks nimetada isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ning ProkS § 15 lg 2 p 1 kohaselt ei või prokuröriks nimetada isikut, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Seega oleks kohtunikuks või prokuröriks saamine A ühemõtteliselt välistatud.

Advokatuuri keeldumine avaldaja vastuvõtmisest advokatuuri liikmeks ei ole ka vastuolus PS §-ga 29 ega riku topeltkaristamise keeldu. Õigus vabalt valida elukutset on seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mida reguleerib AdvS, nähes ühe kutsealase tingimusena ette ka AdvS § 23 lg 1 p-s 5 sätestatud eelduste täitmise. Teatud piirangute sätestamine seaduses kutseala valikul ei ole käsitatav isiku karistamisena. Otsus ei takista avaldajal õigusnõustamise valdkonnas tegutsemist.

Arvestades A õigusvastast tegu, leiab juhatus, et A ei ole advokaadi kutses nõutavat ausust ja kõlbelisust, mistõttu on tema tegevus advokaadina välistatud. Seega tuleb A avaldus jätta rahuldamata.

Juhatus

O T S U S T A S:

AdvS § 23 lg 1 p 5 ning AdvS § 27 lg 1 p 1 alusel mitte rahuldada A esitatud avaldust, st keelduda tema vastuvõtmisest advokatuuri ning sellega seoses mitte lubada A vandeadvokaadi abi eksamile. Teha juhatuse otsus avaldajale teatavaks.

Vastavalt AdvS § 4 lg-le 5 võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul juhatuse otsuse teatavaks tegemisest arvates.

14. Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse, millega B lubati vandeadvokaadi abi eksamile, kehtetuks tunnistamine ning uue otsuse tegemine B avalduse osas

B on advokatuurile esitanud avalduse vandeadvokaadi abi kutsenimetuse taotlemiseks ja advokatuuri liikmeks saamiseks. Advokatuuri juhatuse otsusega lubati B vandeadvokaadi abi eksamile.

Advokatuurile on teatavaks saanud, et B on Harju Maakohtu otsusega kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude toimepanemise.

Advokatuurile kui kutseorganisatsioonile on oluline, et tema liikmed oleksid laitmatu renomeega, õiguskorraga vastuollu mitte sattunud isikud. Advokaatide suhtes kehtivad üldtunnustatud kõrged kutsestandardid ning advokaat peab oma kutsetegevuses olema sõltumatu ning laitmatu reputatsiooniga. Euroopa Advokaatide eetikakoodeksi preambula kohaselt on advokaadil õigusriigis täita eriline roll. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks, samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas. Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi, muuhulgas ka avalikkuse ees, kelle jaoks on vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutseorganisatsiooni enda poolt kehtestatud reeglite vastu, oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks sõltumata riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest. Seega tuleb B avalduse lahendamisel analüüsida, kas avaldaja vastab advokaadile esitatavatele nõuetele ning kas tema varasem käitumine võib mõjutada tema võimalikku kutsetegevust advokaadina.

Eelnevast tulenevalt ning HMS § 66 lg 1 alusel tuleb advokatuuri juhatuse otsus vandeadvokaadi abi eksamile lubamise osas kehtetuks tunnistada ning teha uus otsus avalduse osas vandeadvokaadi abi kutsenimetuse taotlemiseks ja Eesti Advokatuuri liikmeks saamiseks.
Advokatuur on avaldajale andnud HMS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ning avaldaja on need esitanud.

HMS § 67 lg 4 p 6 kohaselt ei saa avaldaja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, sest juhatuse otsus on tehtud avaldaja poolt antud eksitavate andmete alusel. Nimelt on advokatuurile esitatud isikuandmete ankeedis kriminaalkorras mittekaristatuse kinnituse juures ära kustutanud lauseosa “(sh arhiveeritud karistus”), kuigi avaldaja suhtes on tehtud kohtuotsus, millega määratud karistus on kustunud ning karistusregistris arhiveeritud. Avaldaja on antud teguviisi esitatud selgitustes põhjendanud, kuid juhatuse hinnangul heidab see siiski varju avaldaja aususele ning jätab mulje soovist eksitada ning tõsiselt võetav ei ole ligikaudu aasta varem avaldaja poolt juhatuselt seisukoha küsimise sidumine avalduse vormi ja selle muutmisega.

Avaldaja märgib esitatud selgitustes, et karistusregistrist kustutatud karistuste hindamiseks ei anna alust ei õiguskantsleri arvamus (12.04.2016 nr 6-1/151435/1601738 ning 12.04.2024 nr 14-8/240542/2402174), kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu 18.05.2016 otsus 3-16-5) ega ka KarRS § 5 lg 1, mille järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

Juhatus juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2017 otsuse nr 3-16-1825 p 12 kohaselt on võimalik mineviku sündmuste alusel hinnata isiku sobivust AdvS § 23 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele sõltumata sellest, et karistus kuriteo eest on kustunud. Samuti leidis ringkonnakohus nimetatud otsuses, et AdvS § 23 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolusid saabki hinnata vaid mineviku sündmuste põhjal ning sõltuvalt teost ja selle toime pannud isiku suhtumisest oma teosse ja selle tagajärgedesse võib teo mõju ajaga AdvS § 23 lg 1 p 5 kontekstis ka hääbuda.

Riigikohus on selgitanud KarRS § 5 lg 1 sätte tähendust kohtuasja nr 1-15-1446 15.02.2023 määruse p-s 11, mille kohaselt on KarRS § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kolleegiumi hinnangul tähistavad need alternatiivid situatsioone, kus seadus omistab isiku varasemale karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Samas rõhutab Riigikohus määruse p-s 15, et varasem kustunud karistatus iseloomustab isikut ja tema varasemat elukäiku.

Avaldaja on seisukohal, et AdvS § 27 lg 1 p-i 3 tuleb tõlgendada selliselt, et advokatuuri liikmeks astumise välistus on üksnes kehtiva kriminaalkaristuse omamine ning et samale seisukohale on advokatuuri juhatus jõudnud ka C advokatuuri liikmeks sobimise hindamisel. Juhatus märgib, et avaldaja poolt viidatud varasema juhtumi puhul jättis juhatus advokatuuri liikmeks saada soovija avalduse rahuldamata AdvS § 23 lg 1 p 5 nõuetele mittevastavuse tõttu, st selle tõttu, et isik ei ole aus ja kõlbeline. Antud otsuse tegemisel arvestas juhatus, et isik oli toime pannud sellise tahtliku kuriteo (mis seisnes usaldussuhte kuritarvitamises), mis välistab tema aususe ja kõlbelisuse praktiseerimaks advokaadina vaatamata sellele, et karistus oli arhiveeritud.

Advokatuuri juhatus, olles tutvunud kõigi asjakohaste materjalidega ning B selgitustega, leiab, et arvestades B toimepandud tegu, on tema tegutsemine advokaadina, s.o õigusteenuse osutajana igapäevases kutsetegevuses advokatuuri liikmena, välistatud.

B aususele ning kõlbelisusele heidab oluliselt varju asjaolu, et temale omistatud õigusvastase teo olemus taandub nimelt selle usaldussuhte ja aususe kohustuse, mis on advokaadi kutsetegevuse nurgakivi, kuritarvitamisele. Advokaadikutse seab kõrgendatud nõudmised selle ameti kandja aususele ja kõlbelisusele, mistõttu selline advokaadi käitumine, mille sisuks on advokaadikutse aluspõhimõtete otsene ja tahtlik rikkumine, ei võimalda lugeda isikut AdvS § 27 lg 1 p 5 mõttes ausaks ja kõlbeliseks isegi juhul, kui isik on oma teo ebaõigsust tunnistanud, selle õiguslikud tagajärjed ära kandnud ja sellest enda sõnul vastavad järeldused teinud. Ei ole ka määrav, et tegu on toime pandud kaua aega tagasi ning et selle eest määratud karistus on kustunud – karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon.

Advokatuuri juhatuse hinnangul saab isik AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud aususe ja kõlbelisuse nõudele vastata juhul, kui juhatusel kujuneb isiku poolt avaldatud ja tema kohta teada olevate andmete alusel veendumus selles, et isik on aus ja kõlbeline. Ka ei hääbu konkreetse teo mõju ajaga AdvS § 23 lg 1 p 5 kontekstis. Hinnang toime pandud rikkumisele ei sõltu hilisemast õiguskuulekast käitumisest. Juhatus ei ole veendunud, et usaldussuhte rikkumise risk ei realiseeruks tulevikus advokaadi-kliendi vahelises kõrgendatud konfidentsiaalsust nõudvas suhtes. Advokaadile kehtivad kõrgendatud standardid ning advokaadilt oodatakse tundlike materjalide hoolikat hoidmist. Ei ole aktsepteeritav, et advokaat ka hooletusest, kogemata kliendisaladust sisaldavad materjalid avalikustab.

Võttes arvesse kõiki eeltoodud põhjendusi, leiab juhatus, et B ei vasta AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele.

Kuriteo toime pannud isikute vastuvõtmine võib kahjustada mitte ainult advokatuuri, vaid kogu õigussüsteemi, sh kohtute ja prokuratuuri toimimist. AdvS § 26 lg 31 kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta mh isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. AdvS § 26 lg 32 kohaselt viiakse nimetatud isikutega advokatuuri vastuvõtmiseks läbi vestlus, mille eesmärk on mh hinnata tema vastavust AdvS § 23 lg 1 p 5 nõuetele. KS § 66 lg 6 kohaselt on kohtunikueksami sooritamisest mh vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadina, ProkS § 15 lg 3 kohaselt võib ringkonnaprokuröriks mh nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta vandeadvokaadina ning lg 5 kohaselt võib juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks nimetada mh isiku, kes on töötanud kolm aastat vandeadvokaadina. Kõik nimetatud ametid nõuavad KS § 47 lg 1 p 3 ja ProkS § 15 lg 1 p 3 kohaselt isikult kõrgeid kõlbelisi omadusi. AdvS § 26 lg 31, KS § 66 lg 6 ja ProkS § 15 lg 3 eesmärk on hõlbustada õiguselukutsete vahelist liikumist ning ei ole mõeldav, et arvestades võimalust ühest ametist teise liikuda, võetaks advokatuuri liikmeks isik, kes ei ole aus ja kõlbeline. Lisaks väärib märkimist, et KS § 47 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohtunikuks nimetada isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ning ProkS § 15 lg 2 p 1 kohaselt ei või prokuröriks nimetada isikut, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Seega oleks kohtunikuks või prokuröriks saamine B ühemõtteliselt välistatud.

Arvestades B õigusvastast tegu, leiab juhatus, et B ei oma advokaadi kutses nõutavat ausust ja kõlbelisust, mistõttu on tema tegevus advokaadina välistatud. Seega tuleb B avaldus jätta rahuldamata.

Juhatus

O T S U S T A S:

Tunnistada kehtetuks advokatuuri juhatuse otsus B vandeadvokaadi abi eksamile lubamise osas.

AdvS § 23 lg 1 p 5 ning 27 lg 1 p 3 alusel mitte rahuldada B avaldust vandeadvokaadi abi kutsenimetuse taotlemiseks ja advokatuuri liikmeks saamiseks.

15. Human Rights Education of Legal Professions (HELP) võrgustiku aastakonverents

04.-05.07.2024 toimus Euroopa Nõukogus kahepäevane HELP (Human Rights Education for Legal Professionals) iga-aastane võrgustikukonverents. HELP on Euroopa Nõukogu koolitusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda inimõiguste valdkonnas asjakohast teavet ja koolitusi kohtunikele, prokuröridele ja advokaatidele. Eesti Advokatuur liitus HELP võrgustikuga käesoleval aastal ning advokatuuri esindajana osales konverentsil jurist Kersti Puuri.

HELP programmi kaudu pakutakse tasuta kursuseid, mille keskmes on Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud inimõiguste süsteem. Kursused on kättesaadavad HELP e-õppe platvormil siin: https://help.elearning.ext.coe.int/

Aastakonverentsil tehti nii tagasivaade HELP programmi senistele tulemustele kui ka arutati edasisi arengusuundasid. Osalejatele tutvustati HELP kursuste kasutamist Euroopa Liidu, Lääne-Balkani, Vahemere lõunaosa ja Kesk-Aasia riikides ning arutati Euroopa Nõukogu tegevusi seoses Ukraina sõjaga, sh tutvustati HELP Ukraina projektiga seotud uusi koolitusi, mis puudutavad inimõiguste kaitset seoses näiteks ajutise kaitsega Euroopa Liidus või laste deporteerimisega relvastatud konflikti käigus (koolitus hetkel valmimisel). Samuti vaadeldi digitaliseerimise ajastuga seotud inimõiguste kaitset puudutavaid koolitusi (sh seoses tehisaru arenguga, isikuandmete kaitsega kohtupidamise digitaliseerimisel) ning tutvustati uusi tööriitu, mis aitavad õigusala professionaalidel tutvuda Euroopa Inimõiguste kohtu poolt jagatava materjaliga (vt lähemalt https://ks.echr.coe.int/) või Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) poolt vahendatavate andmebaasidega (vt lähemalt https://fra.europa.eu/et/tools).

Juhatus

O T S U S T A S:

Võtta ülevaade teadmiseks.

16. Eesti Advokatuuri ettepanekud valitsuskoalitsioonile

Advokatuur on justiitsministrile 05.07.2024 edastanud juhatuse ettepanekud ja ideed justiitsvaldkonnas, mille lisamist koalitsioonileppesse võiks kaaluda ning esimesel võimalusel teostada. Põhiosa ettepanekutest on suunatud kohtute koormuse vähendamisele, menetlusosaliste ressursside kokkuhoiule ja ettevõtluskeskkonna parandamisele. Teine osa ettepanekutest on ülimalt olulised põhiõiguste kaitseks. Advokatuuri ettepanekud on järgmised:

1. Meetmed kohtumenetluste tõhustamiseks ja kohtuvaidluste mahu vähendamiseks
1.1. Kriminaalmenetluses digitoimiku juurutamise kiirendamine. Digitoimiku kasutuselevõtt kriminaalmenetluses tuleb esimesel võimalusel lõpuni viia. Juba aastaid väljastab prokuratuur advokaatidest kaitsjatele ja kannatanute esindajatele kriminaalasja toimikust materjalid skänneritud kujul sellises pdf formaadis (pildina), mis ei võimalda nende töötlemist (sh näiteks märksõna otsingut (Ctrl+F ei toimi), kommenteerimist, märgistamist, kopeerimist jne). See põhjustab tohutut ajakulu toimikuga tutvumisel, mis venitab kriminaalmenetlusi. Masinloetavas pdf vormis toimiku materjalide jagamine advokaatidega tagaks kaitsja ja prokuröri suurema võrdsuse menetluses, hõlbustaks kohtute tööd ja kiirendaks kriminaalmenetlusi.
1.2. Osa eriliigiliste tsiviilvaidluste lahendamise üleandmine kohtuvälistele vaidluste lahendamise organitele
Tuleks ellu viia 2023. aasta oktoobris toimunud menetluskonverentsil poolehoidu leidnud idee, lahendada rohkem tsiviilvaidlusi kohtuväliselt, kusjuures vastav vaidluste lahendamise organ võib olla rahastatud ka asjaomase sektori poolt. Praegu on juba olemas mõned head näited: riiklik perelepitus, üürivaidluste lahendamise komisjonid, domeenivaidluste menetlemine Eesti Interneti SA poolt; viimati ravikvaliteedi vaidluste viimine lepitusmenetlusse alates 01.11.2024 TOKVS-iga. Tuleks kaaluda ka nt meediavaidluste lahendamist Pressinõukogus, kellel peaks olema ka õigus kahju hüvitis kindlaks määrata; tarbijakrediidi vaidluste lahendamist organis, mille toimimist finantseeriksid tarbijakrediidi andjad jm. Loomulikult peab jääma avatuks võimalus kohtusse pöörduda, aga praktikas jõuab pärast kohtuvälise organi lahendi tegemist kohtusse vaid väike osa vaidlustest. Vaidluste kohtuväline lahendamine oleks menetlusosalistele kiirem, vähem kulukas ja vähendaks kohtute töökoormust.
1.3. Maksekäsu kiirmenetluse kasutamise võimaluste laiendamine
Kaaluda tuleks piirmäära (praegu TsMS § 481 lg 22 kohaselt 8000 eurot) tõstmist, et kiirmenetluses saaks rohkem asju lahendada. Praegu piirab maksekäsu kiirmenetluste tõhusat kasutamist see, et e üleminekuks tavapärasesse hagimenetlusse piisab sellest, et võlgnik esitab mistahes vastuväite. Võiks rakendada automatiseeritud või tehisintellektil põhinevat lahendust, mis aitaks võlgnikul sõnastada sisulise vastuväite ja sellise vastuväite ka võimalusel ära lahendada (näiteks kui vastuväide on, et võlgnik pole arvet saanud, siis saaks süsteem võlgnikule arve edastada, kui arve on juba maksekäsu menetluses esitatud). Eesmärk peaks olema, et hagimenetlusse jõuavad tõesti sisulised vaidlused, mitte need, kus üks pool kasutab pahatahtlikult süsteemi ära. See vähendaks kohtute töökoormust ja võimaldaks olulise osa võlavaidlusi kiiremini menetleda.
1.4. Tsiviilkohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni muutmine vähem töömahukaks
Praegu kulub menetluskulude väljamõistmisele ebaproportsionaalselt palju ressurssi nii kohtutel kui menetlusosalistel. Ei ole mõistlik kohtuametnikul hinnata menetluskulude põhjendatust iga toimingu jaoks kulunud aja ja tunnihinna põhjal, vaid võrrelda võiks kogukulu. Kui poolte kantud kulud on võrreldavas suurusjärgus, siis võiks need automaatselt põhjendatuks lugeda ja välja mõista vastavalt menetlusreeglitele. Kui üks pool on oma esindajale maksnud mingi summa teenustasuna, siis peab ta arvestama, et sama summa võib maksta ka vastaspool oma esindajale ning menetluskulude suurus ei saa tulla kaotajale üllatusena.

2. Äriseadustiku osa võõrandamise ja osanike nimekirja pidamise regulatsiooni korrigeerimine
Äriseadustiku osa võõrandamise ja osanike nimekirja pidamisega seotud 01.09.2023 jõustunud muudatused on tekitanud praktikas palju probleeme, mis omakorda halvendab ettevõtluskliimat ja suurendab äriõiguslike vaidluste hulka. Võimalikult kiiresti tuleb võtta vastu põhimõtteline otsus, kas minna tagasi enne 01.09.2023 kehtinud regulatsiooni peale või kehtivat regulatsiooni oluliselt parandada. Kuigi Justiitsministeerium on välja töötanud eelnõud, millega nt antakse ka osanikule õigus osanike nimekirjas muudatuse tegemist kandeavaldust esitada ja millega kaotatakse notarite poolt esitatav teade osa võõrandamise kohta, ei lahenda ükski neist ettepanekutest probleemi tuuma. Viimatikirjeldatud eelnõu eesmärgipärasus ja vajalikkus on väga küsitav, sest sisuliselt tekitatakse sellega olukord, kus osa võõrandamisel peaks hakkama äriregistrile edastama osa võõrandamise lepingu käsutustehingu osa. Praktikas sõlmitakse aga kohustus- ja käsutustehing korraga ning see tähendab, et a) ka kohustustehingu tingimused, eelkõige tundliku sisuga osa müügihind, saab kõigile teatavaks; või b) notarid peavad hakkama kõigist lepingutest tegema väljavõtteid ainult käsutustehingu osas, mis tundub ka ebamõistlik.

3. KrMS muutmise seaduse eelnõu (advokaadi valduse läbiotsimise regulatsioon) menetlemisega kiirendatud korras edasi liikumine
Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 2021. aasta otsuses (698/19), et Eesti seadused ei kaitse advokaadi ja kliendi suhtluse konfidentsiaalsust piisavalt. Selline olukord rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, mis kaitseb inimesi meelevaldse sekkumise eest eraellu ja sõnumisaladusse. Kohtuotsuses täheldati, et Eesti seadused ei taga advokaadibüroo läbiotsimisel asjasse mittepuutuvate klientide andmete kaitset. Lisaks puudub täielikult regulatsioon advokaadi teabekandjate läbiotsimiseks väljaspool advokaadibürood. Eesti Advokatuur esitas põhjaliku kliendisaladuse kaitse eelnõu Justiitsministeeriumile juba 15.11.2021 ning ministeeriumi, advokatuuri, prokuratuuri ja kohtute esindajate koostöös töötati sisuliselt juba välja kõigile osapooltele aktsepteeritav eelnõu, kuid see ei ole ministeeriumis siiani edasi liikunud. Seega ei ole isikute põhiõiguste kaitse selles küsimuses jätkuvalt piisaval määral tagatud; regulatsiooni puudulikkusega kaasneb eelduslikult kohtuvaidlusi.

4. Sideandmete lauskogumise lõpetamine
Sideandmed võimaldavad teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse ning võimaldavad koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sõnumi sisu ise. Isikute põhiõiguste kaitseks tuleb välja töötada eelnõu, kus sätestatakse sideandmete kogumiseks objektiivsed kriteeriumid ning raskete kuritegude kataloog, mille uurimiseks võib liiklus- ja asukohaandmeid koguda ja kasutada. Samuti tuleks kehtestada andmesubjekti kategooriad, kelle andmeid säilitatakse mingi teatud ajavahemiku jooksul. Kehtiv elektroonilise side seadus, mis kohustab sideteenuse pakkujaid erinevaid andmeid lausaliselt koguma ning aasta jooksul side toimumisest säilitama, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Põhiseadusega. Euroopa Kohus on rohkem kui 10 aastat tagasi oma 08.04.2014 Digital Rights Ireland (C293/12 ja C594/12) lahendis sedastanud, et vahet tegemata kõikide isikute suhtes sideandmete kogumine on põhiõiguste kaitse mõttes problemaatiline. Ka Euroopa Kohus on 21.12.2016 Tele2 lahendiga (C203/15 ja C698/15) keelanud kategooriliselt sideandmete lauskogumise. Seda põhimõtet on Euroopa Kohus korranud veel lahendites C-623/17, C-511/18, C746/18, C-793/19 ja C-140/20. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 18.06.2021 otsuses asjas nr 1-16-6179 asunud seisukohale, et alates 07.10.2020 on sideandmete kogumine tahtlik rikkumine, millega kaasneb keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina. Sideandmete lauskogumise lõpetamine tõhustaks ka justiitssüsteemi (praeguse olukorra jätkumine võib eelduslikult tuua kaasa kohtuvaidlusi, kurjategijate põhjendamatut õigeksmõistmist ja kindlasti ka kulusid sideoperaatoritele ning seeläbi lõpptarbijale).

5. Loobumine haldustrahvimenetluse kehtestamisest Eestis, võtta ECN+ direktiiv üle väärteomenetluses
Olemasolev koalitsioonilepe sätestab: “Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja tarbijaid. Tagame ausa ja vaba konkurentsi, võtame kiiremas korras vastu konkurentsõiguse jõustamise direktiivi ning laiendame analoogset menetlust teistesse järelevalvetesse.“ Puudub selgus, kas selle sättega mõeldi, et ECN+ direktiiv tuleks võtta üle haldustrahvimenetluses ning laiendada sarnast menetlusliiki ka teistesse õigusvaldkondadesse (nt andmekaitse- ja finantsjärelevalve) või mitte. Kui valida esimene tõlgendus, siis see on otseses vastuolus Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega: „Euroopa Liidu karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete harmoneerimisega, austades liikmesriigi pädevust oma karistusõiguse aluspõhimõtete ja süsteemi kujundamisel.“ „Eesti jaoks on oluline, et ELi ühtse turu reeglite kokkuleppimisel ei hägustuks haldusõiguse ja karistusõiguse piirid. Liikmesriikidele peab liidu õiguse rikkumistele reageerimisel jääma õigus valida nende karistusõiguse aluspõhimõtetega sobivat menetlusliiki ja -korda. Vältida tuleb haldustrahvi või halduskaristuse mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist. /…/ Karistused peavad olema proportsionaalsed ning tagada tuleb isikute põhiõiguste kaitse.“ ECN+ direktiivi haldustrahvimenetluses üle võttev eelnõu 384 SE on saanud väga olulise kriitika osaliseks. Õigusselguse huvides oleks otstarbekas koalitsioonilepingus antud sätet muuta. Eesti konkurentsivõimelisuse tagamiseks on konkurentsiõiguse reeglite täitmise tõhus tagamine äärmiselt oluline. Samal ajal on (vähemalt) sama oluline ka moodne ning põhiõigusi austav menetluskord ning seda laiemalt kui üksnes konkurentsiõiguse rikkumistega seonduvalt. Seetõttu on oluline ECN+ direktiiv Eesti õigusesse üle võtta väärteomenetluses. Selle eelised on teiste hulgas järgmised:
a) Tagatakse efektiivne, kuid samal ajal ka põhiõigusi austav menetluskord;
b) Väärteomenetluse reeglites tehtavad muudatused on kasutatavad ka teistes õigusvaldkondades (nt andmekaitse- ning finantsjärelevalve) ning soodustavad harukaristusõiguse laiemat arengut;
c) Välditakse karistus- ja haldusõiguse piiride olulist hägustumist;
d) Välditakse halduskohtutele olulise täiendava töökoormuse asetamist (sh karistavate menetlusega, millele halduskohtud ei ole spetsialiseerunud) ning mis ei ole kooskõlas halduskohtute seniste volitustega);
e) Minimeeritakse vältava rikkumismenetlusega seonduvalt ähvardava trahvisumma suurust – ECN+ direktiivi ülevõtmine väärteomenetluses on oluliselt kiirem protsess (sh kvaliteetse eelnõu koostamine) kui 384 SE muutmine seadusena vastuvõtmiseks sobivaks eelnõuks.

Juhatus

O T S U S T A S:

Teha info liikmetele teatavaks.

Otsi meie kodulehelt: