EESTI ADVOKATUURI JUHATUS
ISTUNGI PROTOKOLL
3. detsember 2024. a nr 24
Tallinn
Istungist võtsid osa juhatuse liikmed Risto Hübner, Peeter Kutman, Kaspar Lind, Indrek Sirk, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Toomas Vaher.
Istungilt puudus Kadri Kallas.
Istungit juhatas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Protokollis kantsler Leen Eenpalu
PÄEVAKORD
1. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
1.1 Kohtumine Justiitsministeeriumi kohtute talituse esindajatega Innosprindi tulemustega tutvumiseks
1.2 Ümarlaud „Koostöö ja vastutus pankrotimenetluse järelevalves“
2. JUHENDID JA KORRAD
2.1 Tehisaru juhendi kinnitamine
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Muudatused advokaadibüroo andmetes
3.2 Advokaatide teavitused uuest tegevuskohast ja patroonist
3.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
3.4 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.5 Vandeadvokaat Mati Senkeli avaldus advokatuurist väljaarvamiseks ja Advokaadibüroo Mati Senkel tegevuse lõpetamiseks
3.6 Vandeadvokaat Andres Alaveri avaldus advokatuurist väljaarvamiseks ja Advokaadibüroo Alaver & Partnerid tegevuse lõpetamiseks
3.7 Avaldused eksamile lubamiseks
3.8 Eksamikaebus
4. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
4.1 CCBE plenaaristung
5. MUUD KÜSIMUSED
5.1 Advokatuuri organite advokaatidest liikmete tasustamisest
5.2 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
5.3 ISO27001 standardi taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni muudatuste kinnitamine
5.4 Meeldetuletus menetlusdokumentide e-toimiku kaudu esitamise kohustuse kohta
5.5 Tartu Ülikooli võistkonna taotlus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Harjutuskohtu võistlusel osalemiseks
5.6 XXVIII Eesti Harjutuskohtu võistluse toetamine
1. ÜLEVAADE ADVOKATUURI ESINDAJATE KOHTUMISTEST
1.1 Kohtumine Justiitsministeeriumi kohtute talituse esindajatega Innosprindi tulemustega tutvumiseks
26.11.2024 toimus advokatuuris Justiitsministeeriumi kohtute talituse esindajate ja advokatuuri juhatuse kohtumine, mille käigus arutati Innosprindi projekti tulemusi. Kohtumisel osalesid Justiitsministeeriumist kohtute talituse juhataja Eneli Kivi ja nõunik Gerli Võimre, Innosprindi meeskonda juhtinud šerpa Heiko Leesment, advokatuuri esindajana Innosprindi tiimis osalenud vandeadvokaat Eva Tibar, advokatuuri esimees Imbi Jürgen, juhatuse liikmed Indrek Sirk, Dmitri Školjar ja Risto Hübner, advokatuuri kantsler Leen Eenpalu ja jurist Kersti Surva.
Riigikantselei korraldatud Innosprint on disainmõtlemisel põhinev lähenemine, kus viie tööpäevaga jõutakse probleemi defineerimisest kasutajate peal testitud lahenduseni. Teema, millega Justiitsministeeriumi ja advokatuuri ühismeeskond Innosprindil osales oli „Riigi poolt toetatud õigusabi lihtsamalt ja efektiivsemalt kättesaadavaks.“ Lähtudes ettenähtud ajapiiridest keskendus Innosprindis osalenud meeskond riigi poolt toetatud õigusabi puudutavat infopaljusust ja analüüsis võimalusi, kuidas muuta erinevaid riigi poolt toetatud õigusabi liike puudutava info kättesaadavus lihtsamaks, et õigusabi vajajad leiaksid efektiivsemalt üles nende jaoks sobiliku toetatud õigusabi liigi (s.o võlanõustaja, õigusnõu erivajadustega inimestele, õigusnõu pensionäridele, esmatasandi õigusnõustamine, riigi õigusabi) ja selle liigi taotlemis- ja kasutamissüsteemi puudutava regulatsiooni. Info selgem kättesaadavus aitab vältida nõustamiste dubleerimist ja nõustamisele kuluva aja ebavajalikku raiskamist, kui õigusabi vaja saab pöörduda kohe õige õigusnõustaja poole. Innosprindi tulemusena mõeldi välja prototüüp info koondamiseks, mille kasutusele võtmise idee edasitöötamisega Justiitsministeeriumis jätkatakse.
Advokatuur tänab Justiitsministeeriumit kaasamise eest. Samuti tänab advokatuur väga riigi õigusabi komisjoni esimees Eva Tibarit, kes oli valmis suuremahuliselt Innosprindi meeskonnatöösse panustama advokatuuri esindajana.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
1.2 Ümarlaud „Koostöö ja vastutus pankrotimenetluse järelevalves“
28.11.2024 toimus Justiitsministeerium ja Maksejõuetuse teenistuse koostöö ümarlaud, kuhu olid kaasatud ka Harju Maakohtu, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuuri ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajad. Advokatuuri poolt osalesid ümarlaual maksejõuetuse õiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Andrias Palmits ja jurist Kersti Surva. Ümarlaua käigus arutati järelevalveorganite rollide jaotumist, koostööd ja teabevahetus järelevalveorganite vahel, pankrotihaldurite tegevuse järelevalve tõhusust ning võlausaldajate ja võlgnike õiguste kaitset. Osalejad väljendasid erinevaid arusaamasid ja murekohti eelviidatud teemadel. Sellele vaatamata oldi üksmeelel, et järelevalve pankrotihaldurite tegevuse üle vajab parendamist, mh läbi erinevate järelevalvet teostavate organite pädevuste piiride täpsustamise. Samuti vajab parandamist koostöö ja teabevahetus erinevate järelevalveorganite vahel.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
2. JUHENDID JA KORRAD
2.1 Tehisaru juhendi kinnitamine
Seoses infotehnoloogia kiire arenguga peab advokatuur oluliseks advokaatidele pakkuda tuge ka tehisaru kasutamise osas. Advokaat võib tehisaru kasutada nii õigusteenuse osutamisel kui ka büroo pidamisel ning tehisaru võib osutuda heaks tööriistaks suurte andmemahtude töötlemisel, uue valdkonnaga esmasel tutvumisel ja teiste riikide õiguse ning praktika uurimisel.
Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon on koostanud tehisaru juhendi, mille eesmärgiks on advokaatidele anda tehisaru kasutamise põhimõtted ning aspektid, millele tehisaru kasutamisel kutsetöös tähelepanu pöörata, seostatuna advokaadi kutse-eetika nõuetega.
Juhend on kehtestatud soovituslikuks järgimiseks kutsetegevuses advokaatidele ja advokaadibüroos töötamise raames büroode teistele töötajatele.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada tehisaru juhend advokaatidele (Protokolli lisa 1)
3. KUTSETEGEVUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
3.1 Muudatused advokaadibüroo andmetes
Vandeadvokaat Tanel Tark informeerib, et Advokaadibüroo TARK uus asukoht on Liivalaia 36, 10132 Tallinn. Advokaadibüroo sidevahendite andmed ei muutu. Teatele on lisatud uute ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ja ruumiplaan.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks Advokaadibüroo TARK uus asukoht.
3.2 Advokaatide teavitused uuest tegevuskohast ja patroonist
3.2.1 Vandeadvokaat Karl Kask informeerib, et tema uus tegevuskoht on Advokaadibüroo LEVIN.
3.2.2 Vandeadvokaat Jaak Siim informeerib, et tema uus tegevuskoht on Palladium Advokaadibüroo.
3.2.3 Vandeadvokaat Natalja Santaševa informeerib, et on nõustunud olema vandeadvokaadi abi Dmitri Santaševi uueks patrooniks.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.2.1 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Karl Kase uus tegutsemiskoht Advokaadibüroo LEVIN.
3.2.2 Võtta teadmiseks vandeadvokaat Jaak Siimu uus tegutsemiskoht Palladium Advokaadibüroo.
3.2.3 Määrata vandeadvokaadi abi Dmitri Santašev uueks patrooniks vandeadvokaat Natalja Santaševa.
3.3 Advokaadi teavitus nimemuutusest
3.3.1 Vandeadvokaat Mari Agarmaa-Jentson (endine Agarmaa) teavitab nimemuutusest.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta teadmiseks vandeadvokaat Mari Agarmaa-Jentsoni nimemuutus.
Anda advokaadile välja uus liikmetunnistus ning advokaaditunnistus. Advokaadil hüvitada liikmetunnistuse maksumus 10 eurot.
3.4 Advokaatide avaldused liikmesuse peatamiseks
3.4.1 Vandeadvokaadi abi Helena Rahi-Toomla liikmesus on peatatud alates 30.05.2017. Advokaat on esitanud uue avalduse liikmesuse peatamiseks alates 03.12.2024 kuni 03.12.2029.
3.4.2 Vandeadvokaadi abi Marilin Laua (Laud) liikmesus on peatatud alates 29.12.2020. Advokaat on teavitanud liikmesuse peatamise aluse asjaolude muutumisest ja esitanud avalduse liikmesuse peatamise jätkamiseks alates.
Juhatus juhib tähelepanu, et:
AdvS § 35 lg 11 kohaselt võib liikmesuse peatamist samal alusel ühe korra pikendada.
AdvS § 35 lg 7 kohaselt maksab advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras, mis on 50% liikmemaksu määrast;
AdvS § 35 lg 41 kohaselt ei vabasta liikmesuse peatamine isikut AdvS §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
AdvS § 36 lg 1 p 41 kohaselt arvatakse advokaat advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks.
Liikmesuse peatamisel tuleb advokaadil edastada viivitamata juhatusele advokaaditunnistus ja liikmetunnistus.
Juhatus
O T S U S T A S:
3.4.1 Peatada vandeadvokaadi abi Helena Rahi-Toomla liikmesus alates 03.12.2024 kuni 03.12.2029.
3.4.2 Lugeda vandeadvokaadi abi Marilin Laua (Laud) liikmesuse peatamise tingimused jätkuvalt täidetuks. Advokaadi liikmesus on peatatud kuni 29.12.2025.
Kohustada advokaate teavitama advokatuuri juhatust viivitamatult tema avalduses esitatud asjaolude muutumisest. Advokaadil esitada juhatusele enne liikmesuse peatamise perioodi lõppu avaldus liikmesuse taastamiseks või liikmesuse peatamise pikendamiseks, kui selleks esineb alus.
3.5 Vandeadvokaat Mati Senkeli avaldus advokatuurist väljaarvamiseks ja Advokaadibüroo Mati Senkel tegevuse lõpetamiseks
Vandeadvokaat Mati Senkel on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks.
AdvS § 491 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse advokaadibüroo tegevus kui advokaadibüroo pidaja kaotab advokaadibüroo pidamise õiguse. AdvS § 491 lg 2 esimese lause kohaselt toimub advokaadibüroo tegevuse lõpetamine toimub advokatuuri juhatuse järelevalve all.
Kuna advokatuurist välja arvamisel kaotab vandeadvokaat Mati Senkel advokaadibüroo pidamise õiguse, tuleb Advokaadibüroo Mati Senkel tegevus lõpetada juhatuse järelevalve all.
Juhatus
O T S U S T A S:
Arvata vandeadvokaat Mati Senkel advokatuurist välja alates 03.12.2024.
Lõpetada Advokaadibüroo Mati Senkel tegevus advokatuuri juhatuse järelevalve all.
3.6 Vandeadvokaat Andres Alaveri avaldus advokatuurist väljaarvamiseks ja Advokaadibüroo Alaver & Partnerid tegevuse lõpetamiseks
Vandeadvokaat Andres Alaver on esitanud avalduse advokatuurist väljaarvamiseks.
AdvS § 491 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse advokaadibüroo tegevus kui advokaadibüroo pidaja kaotab advokaadibüroo pidamise õiguse. AdvS § 491 lg 2 esimese lause kohaselt toimub advokaadibüroo tegevuse lõpetamine toimub advokatuuri juhatuse järelevalve all.
Kuna advokatuurist välja arvamisel kaotab vandeadvokaat Andres Alaver advokaadibüroo pidamise õiguse, tuleb Advokaadibüroo Alaver & Partnerid tegevus lõpetada juhatuse järelevalve all.
Juhatus
O T S U S T A S:
Arvata vandeadvokaat Andres Alaver advokatuurist välja alates 03.12.2024.
Lõpetada Advokaadibüroo Alaver & Partnerid tegevus advokatuuri juhatuse järelevalve all.
3.7 Avaldused eksamile lubamiseks
3.7.1 Avaldus vandeadvokaadi eksamile lubamiseks vastavalt AdvS § 26 lg 11
AdvS § 26 lõige 11 sätestab, et kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti- või töökohal, millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon HaS § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadi eksamile, kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina.
Avalduse on esitanud Mariliis Timmermann, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos WALLESS.
Advokaat on tõendanud, et tal on täidetud AdvS § 26 lõikes 11 sätestatud tingimused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann 2025. a I poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile.
3.7.2 Avaldused vandeadvokaadi eksamile lubamiseks on esitanud
3.7.2.1 Kirsi Johanna Koistinen, kes on advokatuuri liige alates 11.02.2020 ning kelle liikmesus on peatatud alates 24.04.2023.
3.7.2.2 Elina Lumiste, kes on advokatuuri liige alates 21.09.2021ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos SORAINEN.
3.7.2.3 Aleksander Muru, kes on advokatuuri liige alates 21.09.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos LEVIN.
3.7.2.4 Charlotta Rebecca Zobel, kes on advokatuuri liige alates 21.09.2021 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos Lepmets & Nõges.
3.7.2.5 Kerli Salu, kes on advokatuuri liige alates 24.09.2020 ning tegutseb vandeadvokaadi abina Advokaadibüroos COBALT.
Juhatus
O T S U S T A S:
Lubada 2025 I poolaasta kaasusega algavale vandeadvokaadi eksamile Kirsi Johanna Koistinen, Elina Lumiste, Aleksander Muru, Charlotta Rebecca Zobel, Kerli Salu.
3.7.3 Avaldused vandeadvokaadi abi eksamile lubamiseks on esitanud:
3.7.3.1 Erkki-Leev Ventsel, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo K&S Legal ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Daniil Savitski.
3.7.3.2 Carlo Kask, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Kristjan Nõges.
3.7.3.3 Margreth Adamson, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo LMP ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Grete Kirsimaa.
3.7.3.4 Artur Viira, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on LEADELL Pilv Advokaadibüroo ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere.
3.7.3.5 Annika Lillemägi, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo GAVER ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Mihkel Gaver.
3.7.3.6 Kerstin Tang, kelle tegutsemiskoht peale eksami sooritamist on Advokaadibüroo COBALT ning patrooniks on nõustunud olema vandeadvokaat Tõnu Kolts.
Juhatus
O T S U S T A S:
1. Lubada 2025 I poolaasta vandeadvokaadi abi eksami suulisele osale kodukorra § 68 lg 3 alusel Erkki-Leev Ventsel, Carlo Kask, Artur Viira.
2. Lubada 2025 I poolaasta vandeadvokaadi abi eksamile Margreth Adamson, Annika Lillemägi, Kerstin Tang.
3.8 Eksamikaebus
09.09.2024 toimunud advokaadieksami suulise eksamiosa tulemuse vaidlustas A.
Kodukorra § 70 lg 3 sätestab, et juhatus võib kaebuse alusel eksamitulemused tühistada, kui kutsesobivuskomisjon on eksami läbiviimisel või eksamitulemuste kindlakstegemisel oluliselt rikkunud seaduse või kodukorra sätteid, kusjuures kaebuse läbivaatamisel ei ole juhatusel õigust hinnata kaebuse esitaja teadmisi.
Juhatus võttis kaebuste lahendamisel arvesse suulist eksamit hinnanud advokatuuri kutsesobivuskomisjoni (komisjon) ja juhatuse istungil osalenud kaebaja A selgitusi.
A suuline eksam ja komisjoni motiveeritud otsus
A osales 09.09.2024 vandeadvokaadi abi suulisel eksamil. Komisjon hindas kaebaja suulist eksamit hindega 4, mistõttu loeti tema vandeadvokaadi abi eksam mittesooritatuks. Komisjon tegi suulise eksami osas motiveeritud otsuse 04.10.2024. Motiveeritud otsusest nähtub kokkuvõtvalt, et komisjonil ei kujunenud eksamineeritava vastuseid hinnates veendumust, et eksamineeritav suudaks advokaadina tegutsedes järgida advokaadi tegevust reguleerivaid õigusakte, kutse-eetika nõudeid, tagaks nõuetekohasel tasemel klientide huvide ja õiguste kaitse ning ei kahjustaks enda huve. Eeltoodud põhjustel hindaski komisjon kaebaja eksami negatiivse hindega, s.o mittesooritatuks.
Kaebaja seisukohad
Kaebusest nähtub, et kaebaja hinnangul esineid järgmised eksamikorra rikkumised: komisjoni otsus ei taga eksami kulgemise taasesitatavuse nõuet ja selles sisalduvad tegelikkusele mittevastavad eksitavad andmed ning eksam väljus osaliselt vaide esitajat ebavõrdselt kohtleval viisil vandeadvokaadi abi eksami mahu piiridest. Ka ei selgu komisjoni otsusest, milliste advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavate normide vastu on vaide esitaja igas konkreetses küsimuses eksinud ning millised käitumisjuhised nimetatud normidest advokaadile tulenevad. Lisaks ei ole eksamihinde kujunemine jälgitav, mh on hindamisel arvestatud valesti hinnatud näidiskaasustega.
Kutsesobivuskomisjoni seisukohad kaebusele
Juhatus on palunud komisjoni seisukohta eelkõige kaebuse väidete kohta, mis puudutavad väidetavaid seaduse või kodukorra rikkumisi eksami läbiviimisel või eksamitulemuste kindlakstegemisel. Komisjon on seisukohad kaebuse kohta andnud 27.11.2024.
Komisjoni hinnangul kajastab 04.10.2024 motiveeritud otsus eksami käiku korrektselt, ei sisalda tegelikkusele mittevastavaid eksitavaid andmeid (sh on ebaõige kaebuse p. 18-21 etteheide, et otsuse tekst on kopeeritud) ning annab adekvaatselt edasi kaebaja vastuste põhisisu ja põhjendusi selle kohta, miks kaebaja vastused on valed. Kaebuses käsitletud küsimustele ei suutnud kaebaja anda selgeid ja üheselt arusaadavaid, teadmisi edasiandvaid vastuseid ning kaebaja vastused näitavad kaebaja teadmiste puudulikkust kaebuses käsitletud küsimuste osas.
Komisjon ei nõustu kaebaja seisukohaga, et olukorras, kus eksamineeritav ei saa vabalt kujundada oma vastuseid kehtiva materiaal- ja menetlusõiguse alusel ja kooskõlas advokaadi kutse-eetika nõuetega, vaid peab mitmeti tõlgendatavas situatsioonis ilma ettevalmistusajata lihtsalt ära arvama, millise vastuse andmist advokaadi kutsetegevust ja kutse-eetikat puudutavale küsimusele temalt oodatakse, ei täida advokaadieksam kodukorra § 63 lg-st 2 tulenevat eesmärki. Komisjon selgitab, et eksamineeritav ei pea vastust „ära arvama“, vaid ta peab suutma oma vastust advokaadi kutsetegevust reguleerivate normide ja üldpõhimõtete alusel arusaadavalt põhjendama ja asjakohaselt motiveerima. Põhimõtteliselt on võimalik, et eksamineeritav suudab oma motiveeritud põhjendustega viia komisjoni liikme(d) tõdemuseni, et kutse-eetika vastavat praktikat on teatud juhtudel põhjendatud tõlgendada laiendavalt, kuid kaebaja ei mõista, et advokaadina töötades tuleb igapäevaselt ette varem lahendamata ja ettenägematuid olukordi, kus advokaat peab olema suuteline enda klientide huvisid jätkuvalt esindama/kaitsma, säilitades kutsetöö kõrged standardid. Eksamineeritav peab vastuste andmisel kohaldama üldiseid põhimõtteid ja konkreetseid advokaadi kutsetegevust reguleerivaid õigusnorme ning motiveerima ja põhjendama oma vastust loogiliste argumentide alusel.
Juhatuse seisukoht
Esmalt selgitab juhatus, et juhatuse pädevus kaebuse lahendamisel on piiratud. Kodukorra § 70 lg 3 kohaselt ei ole juhatusel kaebuse läbivaatamisel õigust hinnata kaebuse esitaja teadmisi (ehk seda, kas kaebaja teadmised olid kodukorra § 63 p-is 2 toodud eesmärkide täitmiseks piisavalt põhjalikud). Seetõttu ei saa juhatus kaebuse lahendamisel võtta seisukohta suulisel eksamil kaebaja poolt antud vastuste õigsuse kohta. Juhatuse pädevus piirdub eksami läbiviimise või eksamitulemuste kindlakstegemisel aset leidnud seaduse või kodukorra sätete olulise rikkumise tuvastamisega, millisel juhul võib juhatus kaebuse alusel eksamitulemused tühistada. Juhatus saab kaebuse lahendamisel kontrollida eelkõige, kas suulise eksami läbiviimisel ja hindamisel on järgitud menetluskorda. Ainus alus eksami tulemuse tühistamiseks on see, kui komisjon on rikkunud eksami läbiviimise või hindamise korda (AdvS § 33, kodukorra § 63, § 68-69).
Konkreetsel juhul juhatus ei tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et komisjon oleks eksami läbiviimisel või kaebaja eksamitulemuste kindlakstegemisel oluliselt rikkunud seaduse või kodukorra sätteid. Samuti ei nähtu olulisi rikkumisi komisjoni motiveeritud otsusest. Motiveeritud otsuses on komisjon esitanud oma põhjendused negatiivsele tulemusele ja need põhjendused on jälgitavad ja arusaadavad. Komisjoni motiveeritud otsus annab piisaval määral ja arusaadavalt edasi eksamineeritava vastuste põhisisu ja põhjendused, miks vastused on väärad. Juhatus ei saa anda sisulist hinnangut minikaasuste lahendustele ja küsimuste vastustele ning lõppkokkuvõttes järeldada, et kaebaja hinne oleks pidanud olema teistsugune. Advokatuuri kodukorra § 70 lg 1 kohaselt väljastab komisjon motiveeritud otsuse eksamineeritavale kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kuid kodukord ei kirjuta ette motiveeritud otsuse sisu. Komisjoni 04.10.2024 otsuses on ära märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, otsuse põhjenduses on ära toodud kaalutlused (põhjused), millest komisjon on otsuse tegemisel lähtunud, ehk miks oli kaebaja eksamihinne negatiivne. Komisjoni motiveeritud otsuses ei pea olema täpselt välja toodud, millised vastused on õigeks loetud või millised oleksid olnud õiged vastused ja millised on käitumisjuhised eksamivestlusel käsitletud olukordades. Ka ei pea otsus kajastama absoluutselt kogu suulise eksami vältel toimunud vestlust. Otsus ei ole ega saagi olla suulise eksami stenogramm ega protokoll, ka mitte juhendmaterjal advokaadi kutsetegevuse küsimustes. Lisaks on komisjon 09.09.2024 kaebajale eksami järgselt eksamitulemust suuliselt teatavaks tehes selgitanud hinde põhjust ja seda, milles kaebaja eksis.
Juhatus juhib tähelepanu ka Tartu Halduskohtu 22.02.2019 otsusele asjas nr 3-18-1534 (p 13), viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-68-12, et hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus. Õpiväljundite hindamisel on kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses seega oluline otsustusruum.
Komisjoni otsus on juhatuse hinnangul ka objektiivne, mida tagab just komisjoni kollegiaalne töövorm. Viis sõltumatut ja erapooletut komisjoni liiget (kolm vandeadvokaati, kohtunik ja õigusteadlane) on igaüks eraldiseisvalt hinnanud eksamineeritava vastuseid täisarvuga ühest kümneni, hinnet komisjoni teiste liikmetega eelnevalt arutamata. Suulise eksami hinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Samuti ei näe kehtiv regulatsioon advokaadieksami suulise eksamiosa hindamisel ette, mitu punkti iga esitatud küsimusele antud vastus annab ning ei ole määratletud kaalutud keskmisi punktisummasid erinevate küsimuste lõikes.
Ka ei ole põhjendatud väide, justkui oleks eksamiküsimused väljunud vandeadvokaadi abi eksami mahu piiridest – kutse-eetikat puudutavate praktiliste olukordade lahendamine on üks võimalikke ja põhjendatud viise kontrollida eksaminandi teadmisi kutse-eetikast tagamaks, et advokaadiks saades oskab ta elulistes olukodades õige käitumisviisi valida.
On väär arusaam, et vandeadvokaadi abina tegutsemise õiguse andmisel ei pea isikul olema teadmisi kutsetegevuse ja kutse-eetika aluspõhimõtetest ega oskusi neid teadmisi praktikas rakendada ning piisab nende omandamisest patrooni juhendamisel tegutsemise käigus vähemalt kolme aasta vältel. Vastavalt AdvS §-le 42 on vandeadvokaadi abi õiguspädevus peaaegu sama ulatuslik nagu vandeadvokaadil. Muu hulgas võib vandeadvokaadi abi esindada klienti kohtus ilma patrooni kohaloluta, suhelda kliendiga otse jne ning tavapraktikas see selliselt ka toimub. Seega võivad eksamil esitatud minikaasustena esitatud juhtumid tulla ette olukorras, kus vandeadvokaadi abi peab otsustama tegevusviisi valiku kiiresti ilma patrooni osaluseta, näiteks kohtuistungi või menetlustoimingu käigus. Eksami sooritajal peavad olema teadmised ja võime neid praktikas rakendada sellisel määral, et ta suudab neis olukordades õigesti reageerida ilma, et ta saaks küsida enda patrooni seisukohta.
Kokkuvõtvalt juhatus ei tuvastanud, et kutsesobivuskomisjon oleks eksami läbiviimisel või kaebaja eksamitulemuste kindlakstegemisel oluliselt rikkunud seaduse või kodukorra sätteid. Komisjon on kollegiaalselt objektiivselt ning kehtivat regulatsiooni järgides hinnanud kaebaja teadmisi. Eksami negatiivne hindamine ei ole olnud ebaproportsionaalne ega kaalutlusõigust kuritarvitav.
Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused kutsesobivuskomisjoni otsuse tühistamiseks.
Juhatus
O T S U S T A S:
Jätta A kaebus rahuldamata.
Vastavalt AdvS § 4 lg-le 5 võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul juhatuse otsuse teatavaks tegemisest arvates.
4. VÄLISSUHTLUSE KÜSIMUSED
4.1 CCBE plenaaristung
21.-22.11.2024 toimus CCBE plenaaristung Brüsselis. Eesti delegatsiooni esindasid esimees Imbi Jürgen, CCBE Eesti delegatsiooni juht Kadri Kallas ning jurist Merit Aavekukk-Tamm. Plenaaristungi esimesel päeval valiti uus presidentuur. Alates 01.01.2025 on CCBE president Thierry Wickers (Prantsusmaa) ning asepresidendid Roman Završek (Sloveenia), Alex Tallon (Belgia) ja Imbi Jürgen (Eesti).
Teised olulised käsitletud teemad hõlmasid mh CCBE 2025. aasta eelarve heakskiitmist, CCBE strateegiaga seonduvat, Gruusia advokatuurile assotsieerunud liikmestaatuse andmist ning ülevaadet erinevate CCBE komiteede ja töörühmade tööst ja 2025. aasta tööplaanidest. Lisaks nomineeriti Inimõiguste 2024. aasta auhinnaga Nobeli rahupreemia laureaadi dr Denis Mukwege asutatud Panzi fondi, mis on pühendunud Kongo Demokraatlikus Vabariigis seksuaalvägivalla ohvrite toetamisele. Fondi missioon on pakkuda ohvritele igakülgset abi, sealhulgas ravi, psühhosotsiaalset tuge ning õigusabi.
Plenaaristungi teine päev toimus Euroopa Parlamendis, kus kümne kõrgetasemelise külalisesineja osavõtmisel arutleti teemadel „Õiglus kui kriitiline infrastruktuur: pikaajaliste investeeringute tagamine kohtutesse ja õigussüsteemidesse“ ning „Jagatud vastutus demokraatia kaitsmisel: Euroopa institutsioonide ja õigusspetsialistide roll demokraatia tagasilangemise vastu võitlemisel ja põhiõiguste kaitsmisel“. EL institutsioonide esindajad rõhutasid, et õigussüsteemi alarahastamisel on kallis hind, sest halvasti toimiv õigusemõistmine õõnestab usaldust õigussüsteemi ja riigi vastu, teeb õigusemõistmise haavatavaks poliitilistele rünnakutele ja see kokkuvõttes murendab õigusriiki ja demokraatiat.
Juhatus
O T S U S T A S:
Võtta ülevaade teadmiseks.
5. MUUD KÜSIMUSED
5.1 Advokatuuri organite advokaatidest liikmete tasustamisest
Advokatuuri eelarvega on ette nähtud tasu maksmine advokatuuri juhatuse ja teiste organite liikmetele. Juhatus on ära kuulanud aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni esimeeste ettepanekud aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni liikmete vahel tasu jagamise proportsioonide kohta.
Lähtudes üldkogul kinnitatud 2024. aasta eelarvest ning võttes arvesse organite liikmete töökoormust, otsustas juhatus kinnitada 2024. aasta ülesannete täitmise eest (1) juhatuse liikmetele tasu kokku 7 000 eurot, mis jaguneb 7 liikme vahel võrdselt (esimees ja aseesimees välja arvatud, kuna saavad igakuist tasu); (2) kutsesobivuskomisjoni liikmetele tasu kokku 32 000 eurot, mis jaguneb 11 liikme vahel proportsionaalselt liikme panusega komisjoni töös osalemisel vastavalt komisjoni esimehe ettepanekule, ning (3) aukohtu liikmetele tasu kokku 21 000 eurot, mis jaguneb 6 vandeadvokaadist aukohtu liikme vahel proportsionaalselt liikme panusega aukohtu töös osalemisel vastavalt aukohtu esimehe ettepanekule.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada advokatuuri juhatuse, aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni liikmetele 2024. a ülesannete täitmise eest makstavad tasud.
5.2 Tagasiside Harju Maakohtule kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas
KS § 100 lg 2 järgi esitab kohtu esimees kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja KS § 73 lõikes 2 sätestatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. KS § 73 lg 2 kohases aruandes hinnatakse kohtuniku sobivust kohtunikuametisse, menetluse juhtimise oskuste arengut ning vajaduse korral esitatakse muid andmeid.
Lähiajal täitub üks aasta kohtunike Priit Lemberi ja Kaisa Marguse ning kaks aastat kohtunike Margit Roots-Dervishi, Näncy-Marita Maltseva, Lea Pähkli, Andra Silla ja Sandra-Kristin Kärneri ning kolm aastat kohtunike Geidi Sile, Karin Mölderi, Ahti Kuuseväli, Kristjan Palutederi ja Triin Siimpoja kohtunikuametisse nimetamisest. Harju Maakohtu esimees Astrid Asi on pöördunud advokatuuri juhatuse poole seisukoha saamiseks nimetatud kohtunike kohtunikuametisse sobivuse kohta.
Seisukoha kujundamiseks palus advokatuur advokaatide arvamusi nimetatud kohtunike sobivuse kohta kohtunikuametisse. Juhatus tutvus laekunud tagasisidega ning on seisukohal, et kohtunike kohtunikuametisse sobivuse osas välistavad asjaolud puuduvad.
Juhatus
O T S U S T A S:
Esitada Harju Maakohtu esimehele juhatuse seisukohad kohtunike Priit Lemberi, Kaisa Marguse, Margit Roots-Dervishi, Näncy-Marita Maltseva, Lea Pähkli, Andra Silla, Sandra-Kristin Kärneri, Geidi Sile, Karin Mölderi, Ahti Kuuseväli, Kristjan Palutederi ja Triin Siimpoja osas.
5.3 ISO27001 standardi taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni muudatuste kinnitamine
Küberturvalisuse seaduse § 3 lg 4 kohaselt rakendatakse nimetatud seadusest tulenevaid nõudeid ka seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, st ka Eesti Advokatuurile. Tagamaks seaduse nõuete täitmise ning advokatuuri valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse, kättesaadavuse ning infoturvalisuse taseme pideva täiustamise, läbib advokatuur ISO27001 sertifitseerimise.
ISO27001 standardi taotlemise protsess hõlmab ka standardiga seonduva dokumentatsiooni kinnitamist standardit taotleva organisatsiooni juhatuse poolt. 18.11.2024 viidi advokatuuris läbi infoturbe juhtimissüsteemi välisaudit, mille raporti tulemusena peab juhatuse poolt 10.09.2024 kinnitatud dokumentatsioonis sisse viima vajalikud muudatused, mis mh hõlmavad infoturvalisuse juhtsüsteemi käsitlusala täpsustamist, kliimamuutuse mõju hindamist, huvirühmade üle vaatamist, muudatusi infoturbe eesmärkide mõõtmise kriteeriumites ning ISMS kohalduvustabelis toodud välistuste täpsustamist.
Juhatus
O T S U S T A S:
Kinnitada:
1. Infoturvalisuse juhtsüsteemi käsiraamatu (ISMS Manuaal) muudatused
2. ISMS kohalduvustabeli muudatused
5.4 Meeldetuletus menetlusdokumentide e-toimiku kaudu esitamise kohustuse kohta
Harju Maakohtu esimees Astrid Asi on pöördunud advokatuuri poole, et tuletada advokaatidele meelde kohustust esitada kohtule menetlusdokumente avaliku e-toimiku kaudu. Kohtu esimees palub kiirema ja sujuvama kohtumenetluse nimel kohtule dokumentide saatmisel järgida menetlusseadustikes sätestatut ning esitada kohtule menetlusdokumente üksnes avaliku e-toimiku kaudu ( https://etoimik.rik.ee/ ).
TsMS § 336 lg 5 kohaselt peab TsMSi § 218 lg 1 p 1–3 ja lg-s 2 määratletud lepinguline esindaja, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, usaldusisik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning muu juriidiline isik esitama dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis. TsMS § 336 lg 6 näeb ette, et kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali (antud juhul avalik e-toimik) vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 1602 lg 1 ja 3 kohaselt edastavad ka kriminaalmenetluses advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused digitaalsed taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult, e-toimiku süsteemi või muu selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu.
Lisaks seadusest tulenevale kohustusele juhib kohtu esimees tähelepanu, et avaliku e-toimiku kaudu dokumentide edastamine on turvalisem, dokumendid jõuavad õige kohtuasja juurde kiiremini ning on menetlevale kohtu koosseisule kättesaadavad ja nähtavad. E-kirja teel edastatud dokumente peab kantselei eraldi registreerima.
Kuna Harju Maakohtusse saabuvate dokumentide hulk on igapäevaselt väga suur, võib e-kirjaga edastatud dokumentide jõudmine kohtu koosseisuni aega võtta. Kui tegemist on kiire taotlusega, ei pruugi see õigeaegselt kohtunikuni jõuda, sest e-kirja manusesse lisatud dokumendi sisust ei ole võimalik aimu saada enne selle avamist. E-toimiku kaudu esitades saab kasutaja märkida, et tegemist on kiireloomulise taotlusega. Selliselt märgitud taotlused eristuvad kohtu menetluspostis ning ametnik saab neile esmajärjekorras reageerida.
Täiendavalt lisas kohtu esimees, et e-toimikus on loodud asutustele kasutamiseks büroo funktsionaalsus. Selle kaudu saab büroo nimel edastada kohtule dokumente büroo töötaja. Võimalik on ka dokumente/vastuseid edastada ilma büroo funktsioonita, kus e-toimiku kaudu vastuse edastamiseks tuleb vastajal sisse logida sobival viisil (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID), teades vaid kohtuasja numbrit.
Juhatus nõustub Harju Maakohtu esimehe seisukohtadega ning palub advokaatidel esitada menetlusdokumendid kohtule e-toimiku kaudu.
Juhatus
O T S U S T A S:
Teha eelkirjeldatud meeldetuletus advokaatidele teatavaks.
5.5 Tartu Ülikooli võistkonna taotlus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Harjutuskohtu võistlusel osalemiseks
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Harjutuskohtu Tartu Ülikooli võistkond palub toetada nende osalemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Harjutuskohtu võistlusel, mis toimub 11.-18.06.2025 Haagis.
Juhatus
O T S U S T A S:
Toetada Tartu Ülikooli võistkonna osalemist Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Harjutuskohtu võistlusel 500 euroga.
5.6 XXVIII Eesti Harjutuskohtu võistluse toetamine
MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts palub toetada XXVIII Eesti Harjutuskohtu võistluse korraldamist 500 euroga.
Juhatus
O T S U S T A S:
Toetada XXVIII Eesti Harjutuskohtu võistluse toimumist 500 euroga. Väljamakse tehakse 2025. aastal.