Mari Past on meditsiiniõigusele, andmekaitsele ja konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat ning advokaadibüroo NOVE partner. Ta on õpetanud palju aastaid Tartu Ülikoolis magistrantidele konkurentsiõigust ning kuulub advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni. Mari Past on Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfondi nõukogu liige ja Oxfordi Ülikooli vilistlasena üks Oxford & Cambridge Club Estonia asutajaid.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Tegelen kolme õigusvaldkonnaga: meditsiiniõigus, andmekaitse ja konkurentsiõigus. Konkurentsiõiguse juurde leidsin tee bakalaureuseastme üliõpilasena, valides selle oma lõputöö teemaks. Soovisin konkurentsiõigust süvendatult juurde õppida mõnes väga heas välismaises ülikoolis ja see soov viis mind Oxfordi Ülikooli magistriõppesse. Konkurentsiõiguse põhimõtted on kooskõlas mu maailmavaatelise veendumusega, et eluterve ja hästi toimiv konkurents toob välja parima nii inimestes kui ettevõtetes.
Meditsiiniõiguseni jõudsin tänu Oxfordi professori Jonathan Herringu inspireerivale meditsiiniõiguse ja -eetika ainekursusele, mille valisin silmaringi laiendamise eesmärgil ilma suurema plaanita. Inglismaalt Eestisse Soraineni büroosse naastes anti mulle võimalus büroos meditsiiniõiguse valdkonna arendamisel kätt proovida. Meditsiiniõiguse juures köidab mind võimalus saada oma erialase tegevuse kaudu osa meditsiinist kui tõeliselt põnevast ja imetlusväärsest eluvaldkonnast ning aidata tugijõuna kaasa suurele eesmärgile – Eesti tervishoiusüsteemi arengule.
Andmekaitsealane kompetents osutus meditsiinisektori nõustamisel vältimatult vajalikuks ning seetõttu tegin endale selgeks ka selle õigusvaldkonna. Minu andmekaitsetöö tordil on kirsiks olnud Tartu Ülikooli nõustamine seoses Eesti geenivaramu, 200 000 Eesti inimese geeni- ja terviseandmeid koondava andmekogu kasutamisega teadustöö eesmärgil. See töö võimaldab seista maailma parandamisele juba päris lähedal.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Minu tee advokaadibüroo partnerluseni ei ole olnud lineaarne, kuid väärtustan oma karjääri iga etappi. Minu esimene töökoht oli suures advokaadibüroos, aga astusin sellelt turvaliselt ja loogiliselt rajalt kõrvale ning liitusin hoopis partnerina väikese ja hiljuti asutatud bürooga. See samm oli riskantne. Nii nagu igal turvalisest palgatööst loobunud advokaadil, puudus ka minul garantii, et suudan endale piisavalt palju klienditööd lauale tuua. Tõe kriteerium on aga praktika ning mul õnnestus oma kliendiportfell üles ehitada. Mõnikord on vaja võtta ise initsiatiiv, et inimesed hakkaksid sind teistmoodi nägema. Neli aastat tagasi liikusin oma klientidega koos NOVE advokaadibüroosse. Selle olid asutanud kolleegid minu esimesest töökohast, kellega jagame sarnast ellusuhtumist ja DNA-d professionaalses tähenduses. Ma ei ole ise sellele tähtsust omistanud, kuid selle intervjuu rõhuasetuse kontekstis on kohane märkida, et olin NOVE-s esimene naissoost partner.
Kuna minu tee partnerluseni kulges võrdlemisi kiiresti – esimene kord asusin partneri rolli 28-aastaselt – siis ma ei arva, et see oleks toimunud kiiremini, kui oleksin mees. Olen viibinud töölt eemal oma esimese lapsega ning selle intervjuu andmise ajal (22.02.2022 – toimetaja märkus) on mu teine laps 7 nädalat vana. Olen lapsevanemaks saades tegutsenud paindlikult, töötanud osalise koormusega ja kodust. Pandeemia on õpetanud meid kõiki tegema kaugtööd. Lapsed sunnivad hoidma fookust, tegema karmimaid valikuid selle osas, millele oma aega kulutada ja millele mitte. Samuti sunnib ajanappus rohkem usaldama oma tiimi ning vastutust delegeerima.
Mõistan noorte naisadvokaatide dilemmat partneriks pürgimise ja pere loomise vahel, kuivõrd meie ühiskonnas kipuvad need tegevused ajaliselt kokku langema. Soovitan vaadata laiemat pilti. Bioloogiat me muuta ei saa, advokaadi tööelu kestab aga ca 40 aastat. Lapsed on väikesed vaid ühe korra ning need aastad moodustavad võimalikest tööaastatest väikese osa.
Millised on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Advokaadibüroo partneri roll võimaldab ühendada kaks ametit: tippspetsialist ja ettevõtja. Ametijuhendid on seejuures täiesti erinevad. Soovitan partneri rolli pürgida eelkõige nendel advokaatidel, kes tunnevad endas ettevõtja kutsumust. Minu jaoks on partneri rolli juures atraktiivne sellega kaasnev suurem otsustusvabadus ja vastutus. Advokaadina üksnes tippspetsialisti töö tegemise kasuks räägib suurem stabiilsus ja turvatunne. Rohkem aega on erialase töö tegemiseks ning administratiivseid ja personalijuhtimisega seotud ülesandeid on vähem. Ma ei arva, et igal advokaadil peaks olema ambitsioon saada partneriks. Advokaadi kui tippspetsialisti amet on väärikas ja atraktiivne. Oluline on tunda enda isiksuseomadusi ja väärtushinnanguid ning nendele tuginedes otsustada, kas partneri roll on just sinu jaoks ihaldusväärne või mitte.
Päevast päeva „treipingi“ taga töö tegemine saab teise tähenduse ja hoo, kui siduda see suurema eesmärgiga. Mulle meeldib mõistujutt katedraali ehitamisest. Ehitustöödel on kolmel inimesel sama tööülesanne – raiuda kive. Kui esimeselt küsitakse, et mida ta teeb, vastab ta, et raiub kive. Teine vastab samale küsimusele, et teenib oma perele elatist. Kolmas kiviraidur vastab, et ehitab katedraali. Arvata võib, et kolmandal on oma tööst rõõm kõige suurem, ehkki vahetu tegevus on kõigil sama.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Arvan, et selline statistika on varasema aja pärand. Täna on Eesti büroodes partneriks edutamisel pilt juba teistsugune. Ma ei arva, et naispartnerite väiksema osakaalu põhjusi tuleks otsida õigusteenuse olemusest. Pigem peegeldab advokaadibüroode statistika ühiskondlikke hoiakuid. Koos põlvkonnavahetusega muutuvad ka need. Jäämäed on liikuma hakanud ja suundumus on selge.
Õnneks ei ole mul oma tööelus tulnud kokku puutuda meesadvokaatidega, kes suhtuksid naiskolleegidesse kui professionaalidesse kehvemini. Küll aga olen kuulnud huvitavaid lugusid teistelt. Need juhtumid on toimunud enam kui 10 aastat tagasi ja kõlavad tänapäeval lihtsalt veidralt.
Klassikaks on saanud see, et naisadvokaatide avaldatud artiklite kommentaarid keskenduvad eelkõige advokaadi välimusele – seda küll kiidetakse, küll laidetakse, küll soovitakse abielluda. Sageduselt teisel kohal on kommentaarid advokaatide ahnuse ja rumaluse teemal – seda kogevad ka meesadvokaadid. Sisulised kommentaarid on selges vähemuses. Ma arvan, et asjakohatutesse kommentaaridesse tasub suhtuda huumoriga. Enamikul tööinimestest ei ole aega Internetis artiklitele kommentaare kirjutamas käia ja seetõttu peegeldavad need vaid ühiskonna väikese osa seisukohtasid.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
50-50 sooline tasakaal ei ole minu hinnangul omaette eesmärgina vajalik. Bürood peaksid minu arvates püüdlema selle poole, et advokaatidel oleksid võrdsed tingimused edutamiseks nende soost sõltumata. Naistele edutamise otsustamisel eelise andmine saadaks hoopis naissoost partnerit alavääristava sõnumi, justkui oleks teda edutatud poliitilise korrektsuse pärast. Ise olen tajunud seda, et naised toovad otsustamise juurde teistsuguse vaatenurga, mis mõnikord aitab teha paremaid otsuseid.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Usun, et kliendi jaoks on oluline see, kas advokaat suudab tema probleemi lahendada ja kui sujuvalt ta seda teha suudab. Seejuures on mõnel kliendil tõepoolest mugavam teha koostööd naissoost advokaadiga. Samuti on mõnes läbirääkimiste situatsioonis eelis naisadvokaadil, kuna teisi osapooli esindavad verbaalseks rusikavõitluseks valmistunud meessoost esindajad peavad oma strateegiat muutma.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
NOVE karjäärimudelis on iga ametiastme saavutamiseks selged ja arusaadavad kriteeriumid. Võrdsed võimalused soost sõltumata peabki tagama edutamise objektiivsus ja läbipaistvus. Kas keskenduda segamatult klienditööle või pürgida juhtimisülesandega rolli, on iga tippspetsialisti isiklik otsus. Näiteks NOVE-s viimati assotsieerunud partneriks edutatu on naine.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises?
Arvan, et advokaadibüroode puhul peitub võti läbipaistvates edutamise reeglites. See võtab maha hulga pingeid ja segadust. Kui tahes noorele juristile peab olema võimalik ette näidata karjääriastmestik ja kriteeriumid, et ta saaks teha teadlikke elu- ja karjäärivalikuid. Mida vähem on edutamise protsessi varjutamas suitsu ja peegleid, seda rohkem on ka noori naisadvokaate, kes võtavad sihiks partneri rolli.
Usun, et kõige paremini motiveerivad positiivsed eeskujud – sellised advokaadibüroode naissoost partnerid, kelle elus valitsev tasakaal mitmete rollide vahel on noorele naisadvokaadile atraktiivne. Ka advokatuuri tasandil loevad teod rohkem kui sõnad. Naise pilt Eesti Advokatuuri esimehe tiitli kõrval edastab organisatsiooni väärtuste kohta olulist infot, ilma et oleks vaja selle kohta kirja panna ühtki sõna.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma tööd advokaadibüroos?
Minu soovitused ei kehti vaid noortele naistele, vaid sobivad ühtviisi kõigile advokaadibüroos alustavatele noortele:
- Tutvu büroos võimalikult paljude erinevate õigusvaldkondadega – võid üllatuda ja leida kutsumuse hoopis ootamatust valdkonnast.
- Täida iga tööülesannet, mitte ainult endale kõige meeldivamaid ülesandeid, maksimaalselt hästi – seda märgatakse.
- Küsi oma tööde kohta ise tagasisidet ja ole vastuvõtlik ka kriitikale.
- Küsi juhendajalt julgelt karjäärimudeli ja edutamise põhimõtete kohta.
- Kui tunned, et vajad nõu, siis küsi seda. Inimestel on enamasti hea meel, kui noorem kolleeg nende elutarkust hindab.
- Ole positiivne ja heatujuline – kellelegi ei meeldi hädaldamine. Sinu positiivne hoiak muudab ka kolleegi päeva paremaks.