Liisi Jürgen on NJORD Advokaadibüroo partner ning IT-õiguse ja andmekaitse valdkonna juht. Advokatuuri liige on Liisi aastast 2011. NJORDiga liitus ta aastal 2018 ja juba 2019. aastal sai büroos partneriks. Liisi on ka Tartu Ülikoolis külalislektor, õpetades IT-õiguse magistritudengitele IT-lepingutega seonduvat.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Tegelen tehnoloogia ja andmekaitsega. Andmekaitse valdkonnaga alustasin juba oma päris esimesel juristi ja hiljem juba advokaadi ametikohal pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Glikman ja Partnerid Advokaadibüroos. Teema pakkus mulle nii suurt huvi, et kahe aasta pärast läksin Saksmaale Münsteri Ülikooli end täiendama ja tegin LL.M kraadi Saksa õiguses tehnoloogiaõigusele keskendudes. Tahtsin väga uurida e-allkirjade piiriülest problemaatikat. Toona käisid suured arutelud ja vaidlused just eIDAS-määruse vallas ning kui ma läksin Prof. Dr Franziska Boehmi jutule, kes täna töötab Karlsruhes, siis ta soovitas soojalt mitte kirjutada oma tööd „surnud teemal e-allkirjadest, mida mitte keegi ei kasuta“. Ma siis lõin oma arvuti lahti ja näitasin, kui vägagi elus ja aktiivne teema see Eestis on, kui mugav on e-allkirja anda ja kui palju e-allkirjastamist kasutatakse. Lõpuks sujus koostöö meil väga toredasti. Õpingud lõpetasin juba Eestis igapäevase tööelu kõrvalt. Ma ei armasta rutiini ja tehnoloogia valdkond pakubki mulle nii vajalikku vaheldust ja uudsust – see on suur ja lai teemade ring, mis on suunatud tulevikku ja nõuab järjest uuemaid ja uuemaid lahendusi. Igavuse üle kurta ei saa.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Mul on olnud õnne, et karjääri esimeses pooles on vanemad kolleegid andnud mulle võimalusi tegeleda erinevate kaasustega ja ruumi areneda. Püüan sama stiili jätkata oma nooremate kolleegidega. Ma ei ole oma karjääri jooksul tunnetanud, et naiseks olemine oleks kuidagi takistuseks olnud. Erinevatel praktikakohtadel (v.a Saksmaal) ja ka hiljem töötades on mul olnud palju edukaid naissoost kolleege ja partnereid, keda ma olen imetlenud. Ma ei liitunud NJORDiga seepärast, et seal oli rohkem naisi. Ma liitusin NJORDiga, sest seal olid ägedad kolleegid ja võimalus tegeleda südamelähedaste teemadega.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Ma armastan oma tööd, inimesi kellega ma tööd teen ja neid teemasid, mis on laual ning mida juba ootan oma lauale. Advokaadi kui nõustaja roll ei ole üksiku hundi oma. See nõuab meeskonnatööd mitte ainult kolleegide, vaid oluliselt suurema hulga inimestega. Tööd peab olema mõnus teha isegi siis, kui kaasus on pingeline. Valdkonnajuhi töö eeldab meeskonna komplekteerimist ning suunamist, aga üksi seda tööd ei tee. Hästi toimiv meeskond on peamine. Ja seda kõigil tasemetel – nii kolleegid, kellega sisuliste kaasuste kallal töötada kui ka partnerid, kellega organisatsiooni üldisemat arengut suunata. Positsiooniga kaasneb vastutus otsuste eest, aga ilma hea kolleegi koostööta ei oleks, mida otsustada ja mille eest vastutada.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Statistika on mõtlemapanev. Kahjuks on see trend selline ka muudes riikides. Olen olnud korduvalt praktikal Saksamaal ja teinud koostööd mitmete suurte ja väikeste büroodega Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. Ning pilt on mujal vahel isegi veel kurvem. Kusjuures olen pidanud selgitama enne kohtumist, et „mina olengi see [Liisi] Jürgen, kellega enne suhtlesite ja ühtegi härra Jürgenit minu asemel tulemas ei ole“. Kommentaarile „aga te olete ju nii noor“ võib ju naljaga vastata „et küll see probleem paari aasta pärast ise ära kaob“, aga tegelikult näitavad need situatsioonid ilmekalt tausta, miks naisi on nii vähe partnerite ringis ja juhtivatel kohtadel üleüldiselt. Tegu on esmajoones mentaliteedi küsimusega. Teadmiste ja oskuste taha naiste puhul asi ei jää.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Ükskõik milline mitmekesisus annab alati lisaväärtust. Ma väga loodan, et pandeemia–aastad on meid viinud lähemale sellele, et lastega tubli (nais)töötaja ei võitle klaaslaega sellepärast, et ta peab muude kohustuste või vajaduste tõttu rohkem tunde kodukontoris viibima. Paindlikud töötamise võimalused lasevad särada ka neil, kellele ühel või teisel põhjusel n-ö klassikaline töötamine ei sobi. Ja lisaks siis see kõige olulisem mõtlemise muutus, et ka ülejäänud saaksid aru, et karjääri ei pea tegema ühtemoodi. Kahjuks peavad sellised murrangud tulema ikka läbi mingi negatiivse sündmuse, nagu pandeemia seda on.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Klient otsib spetsiifilist teadmist ja oskust. Kuna tihti nõuab töö tihedat suhtlemist väga paljude (kliendi) erinevate spetsialistide ja muude koostööpartneritega, siis otsib klient heade teadmiste kõrval avatud suhtlejat. Sooküsimus ei ole klienditöös esile kerkinud. Tehnoloogiakonverentsidel on nüüd ära kadunud see õnnetu poolkohustuslik aga piinlikkust tekitav slaid teemal „naised tehnoloogias“.
Pigem on mul olnud tuntavaid soost või ka ehk noorest east tulenevaid tõrkeid n-ö klassikalisemate advokaadi tööülesannete puhul karjääri varasemas etapis, kui ma veel vaidlustega tegelesin. Siis oli juhtumeid, kus ainukese naisterahvana jäeti mind tervitamisel kätlemise ringist välja või muud onu Heinodele iseloomulikku.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Tahaks jõuda punkti, kus ei peaks rääkima soost kui eripärast. Et me ikka räägiks inimesest ja tema erilistest oskustest ja vajadustest. Organisatsiooni arengus ei ole oluline sugude eriline kohtlemine, vaid inimeste eriline kohtlemine. Kõik büroo töötajad, soost olenemata, peavad tundma, et nad on vajalikud, neil on midagi anda ning neil on ruumi ja võimalust karjääriredelil liikuda.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Naiste puudumine juhtivatelt kohtadelt ja omanikeringist ei ole mitte ainult advokaadibüroode probleem, vaid kogu ühiskonna probleem. Me peame põhjuseid otsima laiemalt ja heitma pilgu, kuidas kasvatatakse lapsi, kuidas õpetame väärtusi haridussüsteemi eri etappides jne. Ja teadvustama, kui suurt kahju me endile teeme, kui loome üsna kunstlikke takistusi suurele osale elanikkonnast.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Ma olen teinud oma lähedasi ahhetama panevaid karjääriotsuseid, kuulates ainult oma südant. On olnud hetki, kus on olnud väga raske, aga mulle on alati meeldinud. Siit ka soovitus: tee oma tööd hingega. Ja kui ei leia oma büroost mõttekaaslasi või on näha, et naiseks olemine on takistus iseenesest, siis tuleb tööandjat vahetada ja kohe. Inimesi ei muuda ning ise kannatada ei ole mõtet. Me veedame päevas väga suure osa ajast tööandjale, kolleegidele ja teistele koostööpartneritele pühendudes ja see aeg peab olema seda väärt.