Katrin Sarap töötab advokaadibüroos 2001. aastast alates. Katrin alustas oma karjääri assistendi ametikohalt. See ei olnud aga tavapärane bürooassistendi töö, vaid Katrin oli pea 5 aastat Aku Soraineni assistent. Tänaseks on Katrin juba 9 aastat üks NJORD Advokaadibüroo partneritest.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Igapäevaselt tegelen tööõigusega, millest kirjutasin ka ülikooli lõputöö. Niisiis sai minu puhul õigusvaldkonna valik otsustatud juba ülikooli ajal. Lugesin õpingute ajal John Grishami raamatut „The Street Lawyer“, mis mind väga inspireeris ja tekitas soovi keskenduda õigusvaldkonnale, mille abil saan päris elus päris inimestele kasuks olla. Tänaseks on mu klientideks nii ettevõtted kui eraisikud, nii tööandjad kui ka töötajad. Tööõigus on endiselt mulle väga südamelähedane teema. Nüüdseks olen selle valdkonnaga tegelenud juba 18 aastat.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
NJORD Advokaadibüroos olen töötanud 12 aastat ja sellest 9 aastat olen olnud ka partner. Partnerlus on advokaadikutses üks oluline aste karjääriredelil. Partneriks saamine oli minu jaoks aga orgaaniline protsess ja see ei ole kunagi mu kinnisidee olnud. Advokaaditöö lihtsalt meeldib mulle nii või teisiti. Ma ei ole trügija-tüüpi inimene, vaid usun siiralt sellesse, et kui mu töö, tulemused ja mõttemaailm lähevad kokku teiste kolleegide väärtustega, siis juhtuvadki head asjad. Meil on partnerite vahel väga hea keemia ja läbisaamine. Teeme tööd ja ajame asja ühise eesmärgi nimel. Meil on kõigil oma tugevused ja seepärast olemegi omavahel vastutusvaldkonnad ära jaganud. Selliselt on igapäevaselt hästi mõnus tööd teha. NJORDis olen personali eest vastutav partner. Minu jaoks on oluline kogu kollektiivi, sh partnerite omavaheline klapp ja selle nimel ma iga päev mõtlen, jälgin, märkan ja vajadusel tegutsen. Julgen öelda, et NJORDis on inimestel tore ja hea töötada. Töötamine peab olema fun!
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Selle positsiooni väärtuseks on näha bürood kui tervikut ja anda oma osa büroo eduks. See positsioon võimaldab olla üks otsustaja ja moodsalt öeldes suunamudija. Kindlasti on sellel ka finantsiline pool, mis ei ole vähe tähtis, kuid minu jaoks ei ole see kõige tähtsam. Täna on ameteid, mis tagavad finantsilise stabiilsuse oluliselt lihtsamalt. Üheks partneri positsiooni väärtuseks on vabadus otsustada oma tegemiste üle, kuid siin ma ei pea silmas teen-mis-tahan põhimõtet. On ju teada, et selle positsiooniga kaasneb vastutus, vastutus kogu büroo tegemiste ja heaolu eest. Nii et kokkuvõttes on see positsioon andnud mulle võimaluse otsuseid mõjutada, traditsioonide tekkimisele kaasa aidata ning büroo üldist kultuuri ja väärtusi suunata.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Ma arvan, et selle küsimuse vastuse kõrvad paistavad välja meie ajaloost ja ühiskonnast. Seda oli lihtne näha ka meediaväljaannete pealkirjadest, kui Kersti Kaljulaid sai presidendiks, Kaja Kallas peaministriks, Ülle Madise õiguskantsleriks…
Advokaadibüroode töötajatest on keskmiselt 49% naised. Seega ei ole õigusvaldkonna töö sugugi meeste maailm. NJORDi näitel saan öelda, et see küsimus on mulle isegi võõras ja ma igapäevaselt ei mõtle selle peale, sest meil on büroo kuuest partnerist neli naised. Ma ei näe mitte mingisugust asjalikku põhjust, miks ei võiks naised partnerite seas rohkem esindatud olla. Samas ei ole ma selles küsimuses protsentide usku, et ajada taga põhimõtet, nagu peaks nais- ja meespartnerite arv olema tasakaalus matemaatiliselt.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Ma arvan, et naiste osakaalu tõstmine büroode juhtimises on oluline, aga mitte meeleheitlikult vajalik. Kindlasti näevad ja hindavad naised erinevaid olukordi teistmoodi kui mehed ja see loob lisaväärtust. Samas ei saa osakaalu tõstmine toimuda jõule, käsule või mõõdikutele tuginedes, vaid peab sobima konkreetse büroo vajaduste ja võimalustega. Pigem arvan, et seda teemat peab õigest vaatenurgast valgustama. Iga büroo sees võiks see toimuda orgaaniliselt.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Üks klient pöördus meie büroo poole sooviga saada õigusabi ning ta valis meie kodulehelt ühe naispartneri, kuna talle tema pilt väga meeldis. See on ka ainuke sellelaadne kogemus. Loodan, et ülejäänud kliendid vaatavad lisaks ka advokaadi spetsialiseerumist ja kogemust.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Päris iga päev me soolise tasakaalu saavutamisele NJORDis ei mõtle, kuigi aastate jooksul on soolist tasakaalu puudutavad küsimused ilmunud nii vastutustundliku ettevõtluse teemalistesse küsitlustesse kui ka mainekate rahvusvaheliste advokaadibüroode hindamisportaalide (The Legal 500, Chambers ja Partners jt) küsimustikesse. Küll aga rõõmustame iga kord, kui saame palgata juurde ühe meesadvokaadi, kuna NJORDis on naiste osakaal suur.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Ma arvan, et advokatuur on juba kenasti teinud algust, alustades „Naised advokaadibüroode tipus“ blogisarjaga. Eraldi selleteemalised töötoad või tugigrupid oleksid liiast.
Tegelikult on erinevastest meediakanalistest juba näha, kuidas olulistel elulistel teemadel võtavad sõna minu meelest just naisadvokaadid. Näib, et naistel on aega ja soovi oma mõtteid enam avaldada. Ühe tähelepaneku olen veel teinud, nimelt kui meedias leiab kajastamist mõni meesadvokaat olles esindaja suuremas kohtuprotsessis või muus üldsusele huvi pakkuvas teemas, siis nimetatakse sageli teda tippadvokaadiks. Harva, kui üldse, kasutatakse sellist huvitavat terminit naisadvokaadi kohta. Ma ei arva, et on olemas soost sõltuvalt tipp- või täpp- advokaadid. Meil on nii mees – kui ka naisadvokaatide seas olemas oma ala väga head spetsialistid.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Alustasin karjääri advokaadibüroos assistendina. Selle kogemuse eest olen ma Aku Sorainenile väga tänulik. Samal ajal õppisin ülikoolis õigusteadust. Täna olen advokaadibüroo partner. Julgen öelda, et olen advokaadibüroo igapäevatööga päris hästi kursis. Ma tean, mida tähendab töötamine advokaadibüroos erinevatel ametikohtadel ja ka partneriks saades teadsin, mis mind ees ootab. Samas andis advokaadibüroo töö tundmine nö rohujuuretasandilt ehk assistendi ametikohalt alustades mulle ka teadmise, mida ja kus võiks teha teistmoodi või milliseid võimalusi katsetada. Karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks oleks võimaluse korral hea proovida erinevaid ameteid, mida advokaadibüroo pakub. See aitab mõista erinevaid olukordi ja neid lahendada. Miks mitte teha büroosiseseid töövarju päevi, kus näiteks advokaat on töövarjuks assistendile, büroojuhile või partnerile. Olenemata sellest, millisel karjääriredeli pulgal advokaadibüroos parasjagu ollakse, ei saa ära unustada kõige olulisemat – see amet peab meeldima!