Reedel, 10. septembril toimus Vabamus (Toompea 8) emeriitadvokaat Kaido Pihlaka äsjailmunud raamatu “Sõjakohtu – riigikaitsekohtu sünnivalud Eestis” esitlus. Esitlusel osalejad said võimaluse saada raamat autori pühendusega.
Raamat on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes.
Esitletud raamat on jätkuks elulooraamatu – Külapoisist emeriitadvokaadiks – käsitletud Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsiooni viimaste aastate konverentsidel käsitletud sõjakohtute temaatikale ning seda nii Eesti kui ka teiste riikide (Soome, Läti, Ukraina, Ungari, Inglismaa, USA) asjatundjate ettekannete põhjal. Ilmunud raamat koosneb viiest osast, kus lisaks eessõnale ja järelsõnale on inglisekeelne kokkuvõte ning arvukates lisades seaduseelnõude projektid ja seletuskirjad seoses Riigikaitsekohtu loomise käigus tõusetunud ja käsitletud probleemide selgituseks ja mõistmiseks.
Raamatu II osa käsitleb sõjakohtu käivitamist ja rajamist Eesti Vabariigi loomisel, kuid ka Vene Keisririigi sõjakohtute süsteemi, sest sõjakohtute tegevuse käivitamisel oli vajadus ja võimalus tugineda Vene Keisririigi seadustele ja praktikale, kuna meie juristid olid lõpetanud kas Peterburi või Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja seega „kodus“ nii selle seadusandluse kui ka kohtupraktikaga. Kuid see kohtusüsteem ei olnud siiski sobib rajatava demokraatliku Eesti Vabariigi kohtusüsteemile. Kohtusüsteemis oluliste muudatuste tegemise ajal oli kohtuministriks advokaat Jüri Vilms. Raamatu selles osas on käsitletud ka kommunistide poolt korraldatud riigipöörde katseid. Tingituna keerulisest olukorrast erinevatel Vabadussõja rinnetel, olid need riigipöörde katsed ka ohuks riigi iseseisvusele ning eeldasid kiiret, karmi reageerimist ja sõjakohtute tegevuse rakendamist. Kuid samas kujunenud olukord tingis möödapääsematu kiire vajaduse oma riigi kohtusüsteemi loomiseks ja seda ka sõjakohtute osas.
Raamatu III osa käsitleb Sõjaringkonnakohtus menetletud kommunistide riigipöörde katseid toimepanijate protsesse aastatel 1922 – 1924, seejuures on ka esitatud konkreetsete kohtuprotsesside kohtuotsused ja nende juurde kuulunud materjalid.
Raamatu IV osa käsitleb Vabadussõjalaste Liidu liikmete kohtuprotsesse Sõjaringkonnakohtus aastatel 1934 – 1936, seejuures on esitatud konkreetsete kohtuprotsesside otsused jne, kuid ka vastavad Riigikohtu otsused. Selle ajastu kaasaegsete ja asjaosaliste mälestuste, kuid ka riigiarhiivi dokumentide põhjal võis teha järelduse, et siseriiklikus, erakondade vastasseisust tingituna, rikuti täitevvõimu poolt võimude lahususe põhimõtet, püüdega mõjutada kohut kohtualustele karmima karistuse mõistmiseks. Sellise eeldatava täitevvõimu suunise kaudselt kinnitab Sõjaringkonnakohtu otsustus mitte kohaldada konkreetses asja vabadussõjalaste liidrite suhtes kriminaalõiguse olulist põhimõtet – Nullum crimen, nulla poena sine lege, millise põhimõtte järgimine oleks välistanud karmima karistuse mõistmist. Kuigi kohtualuste kaitsjad, s.h. vandeadvokaat Jaan Teemant esitasid kassatsioonikaebuse, leidis siiski ka Riigikohus, et selles konkreetses asjas ei ole vajalik järgida Nullum crimen, nulla poena sine lege põhimõtet.
Raamatu IV osas on avaldatud ka autori seiskohti selles, kas ja kuidas oleks võimalik olnud vabadussõjalaste riigipöörde katset üldse vältida. Seejuures arusaadavalt on tuginetud ka erinevate autorite, s.h. Soome ajaloolaste seisukohtadele. Kuid lisaks sellele on esitatud ka autori omapoolne hinnang ja arvamus selle kohta, miks ja kuidas toimis sõjakohus nn. „vaikival “ ajastul, arvestades asjaolu, et vabadussõjalaste juhi, advokaat Artur Sirki lähim abiline, usaldusmees, esindaja oli Aleksander Viidik, kes osutus poliitilise politsei agendiks, keda 12.märtsi 1934.a. riigipöördega seoses ei vahistatud, kui üle Eesti vahistati esialgselt 500 vabadussõjalast. Samas on enam kui tõenäoline, et A. Viidik oli topeltagent, s.o. tegi kaastööd Venemaa eriteenistustega, sest Eesti okupeerimisel sai temast NKVD kaastöötaja, sama tegevust jätkas ta Tallinnas ka Saksa okupatsiooni ajal ja ka peale sõda.
Huvipakkuvad on vabadussõjalaste kaasaegsete sõjavälise taustaga isikute hinnangud, et kogu vabadussõjalaste riigipöörde katse toimus nagu filmiliku stsenaariumi alusel, kus püstolitega varustatuna, olevat püütud kehtestatud riigikorda kukutada ja võim riigis haarata, jättes seejuures arvestamata asjaoluga, et riigi täitevvõimu käsutuses oli eriväljaõppega sõjaväe, politsei ning hästivarustatud lahingutehnikaga üksused. Erilist tähelepanu väärivateks on seejuures osutunud presidendi K. Pätsi küsimused, kahtlused ja ettepanekud presidendikantselei ülemale Elmar Tambekile seoses vabadussõjalaste protsessidega Sõjaringkonnakohtus, kus nad järjekindlalt kinnitasid, et nad ei ole süüdi, mispärast president soovis leida võimaluse nende asjas menetluse uuendamiseks. Selle K. Pätsi soovi välistas Varese nukuvalitsuse moodustamine ja alanud sõda.
Raamatu V osa – Miks Eesti vajab täiendavat erikohut ? on käsitletud meie riigiametnike ja poliitikute erinevaid ning sageli ka vastuolulisi ja arusaamatuid seisukohti selles, miks ei olevat vaja luua Riigikaitsekohut erikohtuna, kuigi seda võimaldab EV põhiseadus ning sellise erikohtu toimimiskulud rahu ajal oleksid marginaalsed, selle kohtu eripäraks on tema erinev toimimine ja pädevus rahu ajal ning eriolukorras, s.o. erakorralise – ja sõjaseisukorra ajal. Viimastel aastatel toimunud riigikaitsekohtu kui erikohtu loomise keerdkäikudest ja ka positiivsetest arengutest ülevaate saamiseks on esitatud raamatu lisas, sh ka EROK Juristide sektsiooni ideekavand ja riigikaitsekohtu kui erikohtu seaduseelnõu projektid ja mahukad seletuskirjad. Samas ka Riigikogu liikmete, vastavate komisjonide esindajate, nn kolme kindrali ja kolonelleitnanti ühistaotlus:
- muudatusettepanekud riigikaitseseaduse eelnõule ( 112 SE ) ja
- muudatusettepanekud eelnõule 114 SEI ( kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal).
Lisades on esitatud ka Justiitsministeeriumi eelnõude projektid ja seletuskirjad, mis annavad ülevaate tehtud mahukast tööst ja arengutest, mis kogumis kinnitavad, et oli jõutud juba teatud arvestatava tasemeni ehk rahvalikult väljendades „ saadi üle koerast ja suuresti ka sabast“, kuid ametisse astunud uus valitsus võttis valitsuse esitatud seaduseelnõud 2021.aasta aprillis menetlusest tagasi.
- Tekst ja fotod: emeriitadvokaat Kaido Pihlakas
