Eile toimunud Advokatuuri üldkogul valiti uueks esimeheks pikaajalise advokaaditöö kogemusega Hannes Vallikivi. Üldkogul leiti ühiselt, et Eesti Advokatuuri üks peamisi eesmärke Eesti õigusmaastikul on õigusabi kättesaadavuse parandamine vähekindlustatud inimeste seas.
Uueks Eesti Advokatuuri esimeheks valitud Hannes Vallikivi tõi oma pöördumises välja, et riigi õigusabi on ja jääb Eesti Advokatuuri jaoks üheks oluliseks teemaks. „Riigi õigusabi alarahastus ohustab teenuse kvaliteeti, teenusepakkujate ja tervikuna meie kutse mainet ning kogu riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkust. Ametist lahkuv juhatus on alustanud konstruktiivset dialoogi justiitsministeeriumiga. Uus juhatus jätkab koostöös ministeeriumi ja kohtutega lahenduste otsimist.“
Oma eelseisva ametiaja olulise ülesandena toob Vallikivi lisaks õigusabi kättesaadavamaks tegemisele advokaatide teenuse kvaliteedi hoidmise. Samuti peab Vallikivi vajalikuks uue strateegilise plaani välja töötamist, kuna praegune on suures ulatuses edukalt ellu viidud. “Õigusteenuste osutamist mõjutavad tehnoloogia kiire areng ja klientide suurenev efektiivsuse ootus. Need arengud mõjutavad meie liikmete konkurentsivõimet, õigusteenust puudutavat regulatsiooni ja järelevalvet advokaatide üle. Advokatuur peab kujundama ise oma visiooni ja seda realiseerima,” lisas Vallikivi.
„Kolme aasta jooksul, mis pidasin Advokatuuri esimehe ametit, on Eesti Advokatuuri liikmete arv kasvanud pea 1000ni,“ ütles Eesti Advokatuuri esimehe ametist lahkuv Sten Luiga. Kuid kvantiteedist tähtsamaks peab Luiga teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust.
Aastal 2015 läbiviidud World Justice Project raportis on Eesti saanud ülemaailmses järjestuses õigusriikide seas 15-nda koha ja Euroopa järjestuses 10-nda koha. Eestist tahapoole jäävad Belgia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, endised idabloki riigid ja Vahemere maad. „Riigi kohta, kes alles veerand sajandit on saanud taas üles ehitada omariiklust on see ülikõrge koht,“ rõhutab Luiga. Samas toob ka raport välja, et Eesti probleem on õigusabi kättesaadavus.
Õigusabi kättesaadavuse parandamise olulisust rõhutas oma videopöördumises ka Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalu: „Eesti vajab õigusabireformi vähekindlustatud inimeste õiguste kaitseks. Õigus õigusabile on üldse eeldus, et inimene saaks paljudel juhtudel oma õigusi realiseerida. Selleks tuleb õigusabi süsteemis suurendada oluliselt õigusnõustamise mahtu, muuta kiiremaks abi määramise korralduse ja keskenduda tegelikele abivajajatele.“
Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis üldkogul, et advokaatidel ja prokuröridel tasub senisest enam koostöökohti otsida. „Meil on teiega mängumaad, kus jagame ühist eesmärki ja kus meil on ruumi koos tegutseda. Näiteks majanduskuritegude puhul saavad kannatanute esindajad ja prokurörid teha koostööd puhtama majanduskeskkonna nimel. Ühiselt peame teiega seisma ka laste õiguste eest kriminaalmenetluste vältel, et neist kasvaksid terve hinge ja vaimuga noored,“ rääkis Perling.
Lisaks uuele Eesti Advokatuuri esimehele pandi üldkogul paika ka uus juhatus, kuhu kuuluvad Indrek Sirk, Jaanus Tehver, Imbi Jürgen, Karina Lõhmus-Ein, Katrin Orav, Maivi Ots, Toomas Vaher, Madis Päts ning asendusliige Kirsti Pent.
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era-ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) liige ning 01.05.2004. aastast Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) täisliige. Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 01.09.2015. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 979.
Lisainfo:
Kristel Voltenberg, kantsler
Eesti Advokatuur
Rävala pst 3, Tallinn
Tel: 662 0665
E-post: Kristel.Voltenberg@advokatuur.ee