Viru Maakohtu esimees Astrid Asi räägib õigusriigi väljakutsetest Ida-Virumaal.
Ida-Virumaal on praegu liiga vähe juriste ja advokaate. Miks see nii on?
Tõepoolest, Ida-Virumaal ei jätku juba aastaid piisaval määral kvaliteetset õigusabi. Ilmselt samadel põhjustel vaevlevad tasemel juristide puuduse käes ka teised pealinnast kaugemad piirkonnad – stabiilset sissetulekut pakkuvaid suurkliente on vähe ja leidub muid objektiivseid põhjusi, mis sunnivad oma võimetes kindlaid advokaate jääma pealinna või Tartusse. Peale nimetatud põhjuste seondub Ida-Virumaaga rida müüte – näiteks, et siin on võimatu hakkama saada ilma väga hea vene keele oskuseta. Arvatavasti takistab see hirm juriste, kes on sündinud aastal 1990 ja hiljem.
Miks on Eestile oluline see, et meil oleks advokaate ka Ida-Virumaal kohapeal? Miks ei piisa headest advokaatidest Tallinnas?
Eeskätt on põhimõtteliselt tähtis, et igas Eesti piirkonnas oleks igasuguse elatustasemega inimestele tagatud piisavalt kiire ja kvaliteetne õigusabi. Ilmselt on üleliigne hakata tooma näiteid, missugused võiksid olla õigusriigi kontekstis negatiivsed tagajärjed, kui mõni elanikkonna grupp lõigataks ära kvaliteetsest õigusabist. Kohtumenetlustes väljendub probleem selles, et menetlused kipuvad venima (seda ei soovi ju keegi), sest kohalikud advokaadid on pidevalt liiga hõivatud, ning ka selles, et mujalt siia menetlustes osalema tulnud advokaatide sõidukulud maksab keegi menetlusosalistest kinni. Ei tundu suures plaanis õiglane, et siinsed inimesed peavad näiteks tallinlastega võrreldes ainuüksi õigusabikuludele rohkem kulutama pelgalt seetõttu, et kohapealt ei ole võimalik advokaati leida. Küsimus on võrdses kohtlemises või – kui soovite – sotsiaalses õigluses.
Kohapeal kvaliteetse õigusabi leidmise lihtsustamine võimaldaks kokkuvõttes saavutada ka kohtulahendite kõrgemat kvaliteeti ning vähendaks lõppkokkuvõttes kogu kohtusüsteemi töökoormust. Pean silmas nüanssi, et kohapealsel advokaadil on võimalik oma kliendiga vahetumat kontakti saavutada, argumente läbi töötada ja seeläbi jõuab kohus põhjalikuma lahendini, paljudel juhtudel saaks vaidlused lahendatud aga ilma kohtuta. Advokaatide vähesus ja nn kaugelt toomisega kaasnevad lisakulud viivad paraku selleni, et inimesed pöörduvad kättesaadavamate, kuid kontrollimata kvaliteediga teenust osutavate nõustajate poole, millest lõppkokkuvõttes võib inimesele olla rohkem kahju kui kasu. Ida-Virumaa kontekstis on taoliste nõustajate küsimus eriti terav, kuivõrd pahatihti on tegemist isikutega, kelle riigikeele oskuse tase ei võimalda olla kursis riigis kehtivate õigusaktidega, rääkimata Riigikohtu lahenditest.
Kui suur täpselt on juristide puudus Ida-Virumaal?
Seda ei ole võimalik täpselt mõõta – üksnes kohtul baseeruvast arvutusest siin ei piisa. Vahest ainult üks illustreeriv näide – kui Narva kohtumajas on paralleelselt kohtu all paar viie-kuueliikmelist gruppi, siis on teistes menetlustes istungiaegade leidmine äärmiselt keeruline, sest kogu kohalik advokaatkond on hõivatud nende paari asjaga. See omakorda puudutab teravalt kõigi kohtulahendit ootavate inimeste õigusi. Eriti murelikuks teeb, kui seetõttu ei ole võimalik mõistliku aja jooksul istungeid määrata kiiret reageerimist vajavates tsiviilasjades – näiteks laste eestkoste küsimused jmt.
Lisaks advokatuurile ja kohtule on häid juriste vaja nii eraettevõtetes kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes.
Mis võib noori advokaate tagasi hoida Ida-Virumaale tööle minemast?
Eespool oli juba juttu müütidest. Kauaaegse tööstuspiirkonnana ei peeta siinset kanti võib-olla kuigi esteetiliseks. Noori võib vaevata küsimus, kas jätkub piisavalt vaba aja veetmise võimalusi, samuti peetakse tänavakuritegevuse taset arvatavasti märksa kõrgemaks, kui see tegelikult on. Samas näitab minu vahetu kogemus, et nii linnapildis kui ka keskkonnas laiemalt on viimaste aastate areng olnud silmapaistev, siia on kõvasti panustatud ja loodetavasti see nii jätkub. Nagu öeldud – põhjuseks on hirmud ja müüdid ning mõistagi suuremate ja jõukamate elukeskkondadega seonduvad ahvatlused.
Aga arvatavasti loeb ka mainekate, prestiižsete büroode vähesus Ida-Virumaal – noorele ambitsioonikale juristile ei saa pahaks panna soovi alustada karjääri nimekas advokaadibüroos, kuid neid on siin hetkel veel vähe. Olen veendunud, et üle riigi tuntud nimega büroo filiaali avamine mõnes Ida-Virumaa linnas tõstaks noorte huvi siin töötamise vastu.
Kas noortel advokaatidel oleks Ida-Virumaal ka arenguvõimalusi, mida Tallinn ei paku?
Arenguvõimalused oleks kahtlemata suurepärased. Tahtmata liiga teha Ida-Virumaal praegu praktiseerivatele advokaatidele, võib arvata, et konkurents on siin vähemalt Tallinnaga võrreldes hõre – teisisõnu, noorel advokaadil on siin võimalik endale kiiresti nime teha, osaledes suurtes või keerulistes, üle riigi kõneainet pakkuvates protsessides. Samal ajal tihedama konkurentsiga piirkondades tuleb noorel juristil võib-olla aastaid tegeleda avalikkuse huvisfäärist väljapoole jäävate protsessidega, sest suurtes protsessides osalevad kogenud ja tuntud tegijad.
Viimasel ajal on olnud märgata, et üleriigiline meedia tunneb aina rohkem huvi Viru maakohtu kohtumajades toimuva vastu. Tuleb tunnistada, et siin ongi väga palju just sisuliselt huvitavaid kaasusi karistusõiguse eri valdkondadest.
Kas Ida-Virumaal töötamiseks peab oskama vene keelt?
See sõltub konkreetsest töökohast. Kahtlemata on vene keele (aga ka teiste võõrkeelte) oskusest kasu, töötagu advokaat või jurist kas Tallinnas, Pärnus või Tartus. Nii ka siin. Ei tee saladust, et minu vene keele oskus on kesine, kuid kohtus töötamist see ei takista. Advokaadi töö on teistsugune, see eeldab kliendiga vahetu ja usaldusliku kontakti saavutamist ja hoidmist. Kui advokaat ei valda vene keelt ja klient ei valda riigikeelt, niisugust kontakti ei teki, kui just klient ei ole advokaadist (või vastupidi) sedavõrd suures vaimustuses, et tõlk kaasatakse juba kliendisuhte algstaadiumis. Samas vene keele oskuse omandamiseks või parandamiseks ei ole kindlasti paremat paika kui Ida-Virumaa, igapäevatöö käigus ei ole vene keele oskuse parandamine väga keeruline.
Kas Tallinnas on võimalik tööd saada, olles alustanud oma karjääri Ida-Virumaalt?
Nimesid nimetamata, teame ju suurepäraseid näiteid Lääne-Virumaal karjääri alustanud advokaatidest, kes tänaseks on läbi löönud Tallinnas või Tartus suurtes ja kõmulistes protsessides. Paljud siin kohtuniku või kohtu konsultandi ametis alustanud on liikunud hiljem Eesti teistesse kohtutesse, eelkõige Harju Maakohtusse. Järelikult on kindlasti võimalik ka Ida-Virumaal karjääri alustades läbi raskuste edukalt tähtede poole pürgida.
Ilmselt mõtlevad vähesed head noored juristid, et võiks juurahariduse kätte saada ja siis eluks ajaks Ida-Virumaale kolida … Ehkki see võib loomulikult nii minna. Kas saate mõne eduloo rääkida kellestki, kes tuli siia tööle, kellele siin meeldis ja kes siis läks mujale ja oli edukas? Või kes ongi siia jäänud, sest väga meeldis?
Esimesena meenub Pavel Gontšarov, kes on pärit Ida-Virumaalt, õppis Tartus, töötas maakohtus kohtunikuna, tõusis esimehe positsioonile ja töötab nüüd Tallinna Ringkonnakohtus. Viru Ringkonnaprokuratuuris on praegu mitu tublit prokuröri, kes on siia tulnud Viru stipendiumi või praktika toel ning teinud vaid mõne aastaga suurepärast karjääri.
Millise profiili ja huvidega juriste oleks Ida-Virumaale kõige rohkem vaja?
Kõige rohkem oleks ilmselt vaja tsiviilõigusele spetsialiseerunud juriste, aga mitte ainult. Õiguskeskkond tervikuna on muutumas aina keerulisemaks, kohati võib ajakirjanduse vahendusel jääda mulje, et suur osa Eesti elanikkonnast on kvaliteetsest õigusabist ära lõigatud ega oma vähimatki ettekujutust, kuidas tegutseda, kui tekib vajadus juristi või advokaadi järele. Kohtunikuna on ebameeldiv istungil tajuda, et ühele poolele võib õigus jääda ainuüksi sellepärast, et tema esindaja on professionaalsem.
Mis juhtub, kui praegune olukord kestab ja advokaate või juriste juurde ei tule?
Eespool sai viidatud kohtumenetluste venimisele ja õigusabi kvaliteedile. Musta stsenaariumi korral tekib ühel hetkel olukord, mida võib nimetada ääremaastumiseks – juurdepääs esmatarbekaupadele (siin õigusabile) muutub järjest keerulisemaks ja kallimaks või tuleb teha järeleandmisi kvaliteedis. Kui tahame jätkuvalt hoida au sees põhiseadusesse raiutud põhimõtteid, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning kõigil on õigus riigi ja seaduse kaitsele, siis järelikult ei saa niisuguse olukorra tekkimist lubada.
Ei ole uudis, et paljud siinse piirkonna elanikud elavad Tallinna ja Tartu elanikega võrreldes teistsuguses inforuumis, mistõttu ei pruugi teave uutest õigusaktidest ja olulisematest muudatustest jõuda nendeni õigel ajal ja adekvaatselt. Inimeste teadlikkus oma õigustest ja kohustustest on oluliselt kehvem, kui võiks olla. See on üks oluline põhjus, miks just Ida-Virumaal peaks olema tagatud kvaliteetse õigusabi lihtne ja taskukohane kättesaadavus. Ühiskonnas võiks olla rohkem isikuid, kes võtaks vaevaks aeg-ajalt kohalikus meedias lihtsamaid õigusküsimusi selgitada ning inimeste õigusteadlikkust tõsta.
Kuidas võiks advokaatide põuda leevendada? Kas see põud on ainult Ida-Virumaal või mujal ka?
Viru Maakohus osaleb koostöös siinsete õiguskaitseasutustega ettevõtmises, kus tutvustame õigusteaduse üliõpilastele elu- ja töötingimusi Ida-Virumaal. Seni on huvi olnud väga suur ja päris mitu noort inimest on pärast tutvumisvisiiti ka praktikale tulnud. See on ilmekas näide, kuidas eelarvamused ja tegelikkus erinevad ning et tegelikult on siin väga hea töötada. Arvan, et kui siinseid võimalusi senisest veelgi laiemalt ja lahkemalt tutvustada, võib kõnealune „põud“ ka leevenema hakata. Kuid teine ja pikas perspektiivis ilmselt olulisem viis on tekitada kohalikes noortes huvi juristi ameti vastu ning veenda neid pärast ülikooli tagasi tulema. Kohalikel oleks arvatavasti ka teatav eelis tänu vene keele oskusele.
Ühtlasi innustaksin noorema põlvkonna juriste mõtlema innovaatilistele lahendustele, kuidas saaks kvaliteetse õigusabi kättesaadavust parandada tänapäevaste tehnoloogialahenduste abil. Viru Maakohus on kindlasti valmis selles vallas kaasa mõtlema ning väärt ideede rakendamisse panustama. Videokonverentsi võimaluste kasutamine on Viru Maakohtus juba praegu igapäevane. Seda tehnoloogiat saaks kindlasti veelgi laiemalt kasutada, kui seadusandja ja menetlusosalised selleks soovi avaldaks.
Kuna kohtumenetlus on aeganõudev ja kallis ning üha enam asuvad tsiviilõiguslike vaidluste pooled eri riikides, levivad maailmas jõudsalt Online Dispute Resolution’i keskkonnad, mis võimaldavad vaidluste kiiremat ja odavamat lahendamist. Eesti e-riigina võiks olla aktiivsem taoliste lahenduste arendamisel ja rakendamisel, et parandada kvaliteetse õigusabi kättesaadavust, kiirendada õigusvaidluste lahendamist ja vähendada ka kohtute töökoormust. Kui neid võimalusi rohkem kasutada, ei pruugi kokkuvõttes ollagi tähtsust küsimusel, kus advokaadibüroo ja advokaat füüsiliselt asuvad.
Rääkige oma tööst Ida-Virumaal. Milline näeb välja Teie tööpäev?
Nagu kohtunikul ikka: valmistun protsessideks ja juhin istungeid, kirjutan lahendeid, juhendan menetlusgruppi. Lisaks spetsiifilised esimehe ülesannetega seonduvad kohustused, mis on arvatavasti suures osas väga sarnased teiste maakohtu esimeeste kohustustega, kuid kohati ka erinevad seoses just kõnealuse problemaatikaga.