Advokatuuri esimees tutvustas riigikohtunikele märtsis ametisse asunud juhatuse ees seisvaid põhilisi ülesandeid ning advokatuuri liikmeskonda puudutavat statistikat ja tendentse (sh liikmeskonna kasvu peatumine, liikmesuse peatamise sagenemine jne). Arutati ühiseid teemasid, sh juristide järelkasvu, õigusteenuse kvaliteedi ning riigi õigusabiga seotud küsimusi.
Muuhulgas käsitleti justiitsministeeriumis ette valmistatavat juristide ühise kutseeksami eelnõu, mille eesmärk on muuhulgas tõsta õigusteenuse kvaliteeti seeläbi, et allutada kõik kohtus esindavad juristid juristieksami läbimise nõudele.
Riigi õigusabi puhul oli kõne all vajadus tõsta tasumäärasid, aga ka parandada riigi õigusabi kvaliteeti ja laiendada riigi õigusabi osutavate advokaatide ringi. Eriti riigi õigusabiga seoses tõid kohtunikud välja, et praegu esitatakse liiga palju sisuliste eduväljavaadeteta määruskaebusi, mille perspektiivitust võiks advokaadid klientidele rohkem selgitada ning juhul, kui klient jääb sellele vaatamata kindlaks soovile kaebus esitada, siis vältida kaebustes tarbetut asjaolude ja senise menetluskäigu kordamist.
Riigikohtunikud leidsid, et oleks vaja kujundada võimalikult ühtne arusaam sellest, millised on kohtuasjades välja mõistetavad vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ja selleks oodatakse initsiatiivi advokatuurilt. Kohtunike hinnangul võiks vähemalt teatud miinimumkulude suurus olla kehtestatud õigusaktiga või kokku lepitud hea tavana, et selle üle mitte vaielda.
Samuti panid riigikohtunikud ette, et advokatuur võiks veelgi aktiivsemalt reageerida seadusandlikele algatustele ja praktikatele, mis ohustavad isikute põhiõigusi, sest füüsiliste isikute põhiõiguste eest seisjaid ühiskonnas napib.