PRESSITEADE
14. jaanuar 2015
Advokatuur esitab Justiitsministeeriumile ettepanekud advokatuuriseaduse muutmiseks
Advokatuuri liikmeskonna jätkuvast kasvust tingituna ning tagamaks organisatsiooni efektiivne ja jätkusuutlik toimimine, esitab advokatuuri juhatus täna Justiitsministeeriumile ettepanekud advokatuuriseaduses muudatuste tegemiseks.
Korrastamist vajavad advokatuuri ettepanekul ennekõike advokatuuri liikmesuse peatamise regulatsioon, aukohtumenetluse läbiviimise ja täiendõppe kord, aga ka muud küsimused, mis areneva organisatsiooni ja seda ümbritseva keskkonnaga paratamatult kaasas käivad. Ministeeriumile edastatavas eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas advokatuuri arengusuundadega perioodiks 2011–2020.
„Eelnõuga ajakohastatakse advokatuuri liikmesuse peatamise regulatsiooni, muuhulgas sätestatakse liikmesuse peatamise võimalikkus edaspidi üldreeglina üksnes kindlaksmääratud perioodiks. Advokaadikutsele esitatakse üha kõrgemaid nõudmisi ning pikaajaline eemalolek aktiivsest kutsetööst võib osutuda murekohaks nii katkenud sideme osas organisatsiooniga kui ka advokaadikutses nõutavate pädevustega,“ selgitas advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg. „Senise suulise hindamisvestluste korralduse osas on soov minna üle lahendusele, mille kohaselt hindamisvestlusele kutsutu õigusteadmiste kontroll viidaks läbi sarnaselt juba toimuvatele kirjalikele eksamitele. Nimetatud muudatused võib kokku võtta kui advokatuuri selge suuna advokaadikutses nõutava kõrge standardi hoidmiseks ja edendamiseks,“ täiendas Voltenberg.
Muuhulgas võetakse kasutusele emeriitadvokaadi staatus, mis omistatakse edaspidi auga ametist lahkunud ja vanaduspensioniealiseks saanud advokatuuri liikmele advokatuuri juhatuse otsuse alusel. „Emeriitadvokaadid ei osuta õigusteenust advokaadina, kuid läbi emeriitadvokaadi staatuse saavad endised kolleegid ka edaspidi kaasa rääkida advokatuuri arengut puudutavates küsimustes,“ selgitas Voltenberg.
Lisaks nähakse ette aukohtu istungite helisalvestamine senise sõna-sõnalise ümberkirjutuse asemel. Sellega on tagatud kaks olulist eesmärki – menetluse kvaliteedi tõus ja menetlusressursi ratsionaalne kasutamine ning paberkandjal oleva informatsiooni oluline vähenemine. Samuti luuakse seadusemuudatustega võimalus kehtestada teatud ühekordseid, nn toimingupõhiseid tasusid. Näiteks võib olla põhjendatud tasu küsimine korduseksami sooritamise eest, mis aitaks kompenseerida eksami ettevalmistamiseks tehtavaid kulutusi. Hetkel sellise tasu kehtestamise võimalus puudub. „Omavalitsuslikel põhimõtetel tegutseva organisatsiooni puhul on väga oluline pidevalt analüüsida ja tänapäevastada baasi, millega vajalikke ja soovitud arenguid toetada,“ selgitas Voltenberg.
Seadusemuudatuste paketi Justiitsministeeriumile edastamisele eelnes nende arutelu nii advokaatide hulgas kui esmane tutvustus ministeeriumis. Advokatuur loodab konkreetsete muudatusettepanekute vormumisega seaduseks edasi liikuda vaatamata eesseisvale valimiste perioodile tempokalt ja tarmukalt.
Advokatuuris on 14. jaanuari seisuga 934 liiget, kellest 598 on vandeadvokaadid, 109 vanemabid, 215 abid ja 12 assotsieerunud liikmed. Tegevuse on erinevatel põhjustel peatanud 198 liiget.
Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele. Tal peab olema juriidiline kõrgharidus, ta peab valdama kõnes ja kirjas eesti keelt, olema aus ja kõlbeline ning sooritama advokaadieksami. Advokaadiks soovija peab esitama ka advokaadibüroo pidaja nõusoleku advokatuuri liikmekandidaadi tööle võtmiseks.
Eesti Advokatuur on advokaatide kutseühendus, mille loomisest möödus eelmisel aastal 95 aastat. Advokatuuri esimees on vandeadvokaat Sten Luiga.
Lisainfo:
Kristel Voltenberg, kantsler
Eesti Advokatuur
Rävala pst 3, Tallinn
Tel: 662 0665
E-post: Kristel.Voltenberg@advokatuur.ee