Advokatuuri juhatusele, Kohtute Haldamise Nõukojale ja Justiitsministeeriumile on edastanud 22.01.2021.a pöördumise advokaadid Rein Laid, Jüri Leppik, Vahur Kivistik, Andres Past, Tõnu Tuulas, Mihkel Gaver ja Paul Keres seoses Harju Maakohtu töökorraldusega, mis kolleegide hinnangul järjepidevalt ohustab menetlusosaliste elu ja tervist. Pöördumises palutakse advokatuuri juhatusel, Kohtute Haldamise Nõukojal ja Justiitsministeeriumil võtta koheselt selge seisukoht üldmenetluste edasilükkamiseks kriminaalasjades.
Juhatus mõistab kolleegide muret enda ja teiste menetlusosaliste tervise pärast ning peab oluliseks seda, et kõigis kohtutes rakendataks võimaluste piires kõiki kohaseid meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja nakatumisriski maandamiseks. KHN-i soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal (16.03.2020.a.) on suures osas jätkuvalt asjakohased vaatamata eriolukorra lõppemisele ning nende järgimine koos kohtumenetlust reguleerivates seadustes 2020.a. jooksul tehtud muudatuste kohaldamisega peaksid võimaldama viia kohtuistungeid läbi viisil, mis arvestab kohtu, kohtuteenistujate ja menetlusosaliste, sh advokaatide, tervise kaitse kaalutlustega. Samuti peab advokatuuri juhatus oluliseks kohtumajades Terviseameti asjakohaste soovituste, eelkõige „COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks“, järgimist maksimaalsel võimalikul määral.
Juhatus ei toeta ettepanekut lükata üldmenetluse kriminaalasjades kohtuistungite pidamine edasi seoses COVID-19 levikust tuleneva ohuga menetlusosaliste tervisele ja elule. Kohtuvõimu järjepidev toimimine on õigusriigis äärmiselt oluline ning sellest tulenevalt saab riigis valitsev üldine olukord olla aluseks kohtuistungite, sh üldmenetluse kriminaalasjade istungite, edasilükkamiseks vaid sellises erandlikus olukorras, kus kohtuistungi pidamine ei ole võimalik. Sellist erandlikku olukorda juhatuse arvates praegu ei esine. COVID-19 levikust tulenevat ohtu menetlusosaliste tervisele ja elule on võimalik vältida kohtuistungite pidamisega nn virtuaalruumis või hübriidistungi (osa istungil osalejaid viibivad kohtusaalis ja osa on sellega ühenduses videosilla kaudu) vormis ning kohtusaalis viibivate isikute nakatumisriski maandamiseks saab rakendada adekvaatseid praktilisi meetmeid. Loomulikult ei saa ükski viiruse leviku piiramisele suunatud meede muuta nakatumise riski olematuks, kuid teoreetiline viiruse edasikandumise risk ei anna piisavat põhjust kohtusaalis peetava kohtuistungi edasilükkamiseks.
Juhatus möönab, et üldmenetluse kriminaalasjades kaasneb nn virtuaalruumi kasutamisega nii õiguslikke kui praktilisi probleeme ning kaitseõiguse teostamine on sellisel viisil kohtuistungil osalemise korral mõnevõrra (eriti vahi all viibivate isikute kaitsmisel sageli ka oluliselt) raskendatud. Sellest tulenevalt peab iga kaitsja ja menetlusosalise esindaja konkreetses kaasuses hindama, millisel viisil (videosilla vahendusel või vahetult kohtusaalis viibides) on kohtulikus arutamises osalemine esindatava huvide kaitseks vajalik, ning üldjuhul peaks kohus võimaldama advokaadil valida virtuaalruumi kasutamise ja kohtusaalis viibimise vahel. Menetlust juhtiv kohtukoosseis peaks võimaluste piires arvestama advokaatide valikutega kohtuistungil osalemise viisi osas.
Kui advokaat ei pea kaitsealuse või esindatava huvide kaitset silmas pidades võimalikuks istungil osaleda videosilla vahendusel või kui kohus määrab õigusemõistmise huvides asja arutamise vahetult kohtusaalis toimuva istungi vormis, ei ole viimati nimetatud vormis kohtuistungi läbiviimine advokatuuri juhatuse hinnangul iseenesest vastuolus ühegi õigusnormi, haldusakti ega KHN-i soovitusega. Mõistetavalt tuleb kohtusaalis asja arutamisel valida menetlusosaliste hulka arvestava suurusega kohtusaal, tagada kohtusaalis viibivate isikute hajutamine, jälgida kaitsemaskide kasutamist, korraldada pindade desinfitseerimine ja kohtusaali õhutamine ning rakendada muid kohaseid meetmeid viiruse leviku riski vähendamiseks, määrates ka vajadusel tavapärasest suurema sagedusega istungi vaheaegu. Kui advokaat ei pea oma tervise ja elu kaitsmise huvides ikkagi võimalikuks kohtuistungil osaleda, peab ta korraldama oma esindatava huvide kaitsmise eesmärgil asenduskaitsja osalemise kohtuistungil või ülesande täitmisest loobuma, võimaldamaks sellise kaitsja või esindaja menetlusse astumist, kes saab kliendi huvide esindamist jätkata.
Juhatus on seisukohal, et kui kohtusaalides vahetult toimuvate kohtuistungite läbiviimisel on kohtumajas rakendatud meetmetega ja asja arutava kohtu koosseisu poolt menetluse juhtimisel antud korraldustega tehtud omalt poolt kõik võimalik Terviseameti soovituste järgimiseks, ei ole alust heita kohtutele ette kohtuistungi pidamisega menetlusosaliste elu ja tervise ohtu seadmist.
Juhatus kutsub kohtuid üldmenetluste kriminaalasjades pakkuma menetlusosalistele võimalust kohtuistungil osalemiseks videosilla vahendusel, kui see ei ole vastuolus õigusemõistmise huvidega ja on praktiliselt teostatav. Samal ajal peab juhatus samavõrd oluliseks seda, et üldmenetluse kriminaalasjades (nagu ka teistes kohtuasjades) peab asjade sisuline arutamine jätkuma ning ainuüksi viiruse leviku oht ei ole piisav põhjus kohtuistungite edasilükkamiseks.
Juhatus kutsub üles kaaluma vajadust kehtestada (eelnevalt Terviseametiga kooskõlastades) konkreetsemad nõuded kohtuistungi pidamiseks sobiva ruumi valikuks (istungisaali suurus sõltuvalt kohapeal viibivate inimeste arvust ning vajadusel ka väljaspool kohtumaja suuremate koosolekuruumide kasutamine) ning vaheaegade tegemiseks kohtuistungil.
Juhatus peab vajalikuks ka toonitada, et haigustunnuste esinemisel, lähikontaktsuse tuvastamisel või muu nakkuskahtluse korral tuleb vältida vahetuid kohtumisi ning seda peaksid arvestama ka kohtud istungile mitteilmumise põhjendatuse kontrollimisel.
Juhatus edastab käesoleva seisukoha 22.01.2021.a. pöördumise teinud advokaatidele ning ühtlasi teeb selle teatavaks kõigile Eesti Advokatuuri liikmetele, Kohtute Haldamise Nõukojale ja Justiitsministeeriumile.