Eestil ja Soomel on alati olnud veidi kummaline aga siiski eriline side. Käesolev artikkel keskendub neile sidemetele alates Nõukogude Liidu lagunemisest.
Eestit ja Soomet on tihti veidi rahvusromantiliselt iseloomustatud kui väikest ja suurt venda. Nõukogude võimu ja selle lagunemise periood vastab sellele kirjeldusele üpris iseloomulikult. Soome oli paljuski kõige lääneliku ja seega hea ning ihaldusväärse kehastus. Nagu järgnevalt esitatud näidetest nähtub, siis täitis Soome pärast Eesti taasiseseisvumist ka n-ö vanema venna ülesandeid ning andis olulise panuse selleks, et Eesti saaks suhteliselt ruttu ennast läänelikule kursile ümber seatud.
Kui 1987. aasta septembris väljastasid NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu määruse, mis lubas teiste riikidega ühisettevõtteid asutada, siis esimene ühine advokaadibüroo loodi just koos soomlastega. Eesti Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumi, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning mitme Helsingi büroo nõusolekul asus ühisettevõtte rajamist eest vedama tänane emeriitadvokaat Kaido Pihlakas. Soome poolel piirdusid ettevalmistused mitme advokaadibüroo ühisettevõtte Helest Avoin Yhtio loomisega, et riske maandada, kuid Nõukogude Liidus oli asjaajamine mõistagi ootamatusterohkem. Esimesel korral registreerimine Moskvas ebaõnnestus. Selgus, et tegemist oli esimese korraga, kui taotleti võimalust, et kapitalistliku riigi advokaadid looks ühisettevõtte Nõukogude advokaatidega, mis tekitas üksjagu nõutust. Teisalt oli loomulikult Moskva asjaajamismehhanismid vastloodud ettevõtte juhtidele vastuvõetamatud. Küsimus lahenes alles pärast seda, kui ühisettevõtete registreerimiste pädevus anti ka liiduvabariikidele. Nii jõuti lõpuks HETA-nimelise advokaadibüroo registreerimiseni 26. oktoobril 1989 Tallinna Linnavalitsuses. Alus koostööle oli pandud.
Vaid mõned aastat pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis siin oma büroo loomiseni ka esimene Soome vandeadvokaat. Aku Sorainen tegeles Balti temaatikaga juba 1991. aastal oma magistritöö raames, kui uuris kolme äsja taasiseseisvunud riigi äriõigust. Juba kaks aastat hiljem avas ta Eestis oma õiguspraksise, millest on arenenud terves Baltikumis tegutsev tunnustatud advokaadibüroo. Omal ajal oli tegemist ühe esimese bürooga, mis hakkas siinsesse ärikultuuri juurutama põhjamaiseid väärtuseid nagu läbipaistvus või altkäemaksu vaba äri, mis tänaseks on saanud siin valdavaks.
Oluline on olnud ka Soome advokaatide roll advokatuuride tasandil 1990. aastatel toimusid regulaarselt Soome ja Eesti advokaatide ühisseminarid, kus mõlemalt poolt esineti loengutega parasjagu aktuaalsetel küsimustel. 1999. aasta aastaraamatus kurdetakse Eesti advokaatide vähest huvi ürituse vastu ja umebs sellel ajal see üritustesari ka lõpeb. Advokatuuride sisuline koostöö muidugi nende seminaridega ei lõppenud. Nii on kohtutud erinevate konkreetsete küsimuste lahendamiseks ja arutamiseks. Näiteks toimus kohtusid 2006. aastal advokatuuri eetika ja metoodika komisjoni kohtumine Soome advokatuuri vastava komisjoni ja peasekretäriga, mille eesmärk oli just eetikaalaste kogemuste vahetamine ja üksteisele oma vastava tegevuse tutvustamine. Lisaks on koostööd tehtud näiteks 2015. aastal projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames, kus vastavas komisjonid osalenud liikmed käisid MTÜ Lastekaitse Liit ja Soome Lastekaitse Keskliidu poolt korraldatud kohtumisel Soome perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaatidega Advokaadibüroos Sandström & Koulu Oy arutamas selle valdkonna aktuaalsete probleemide üle. Töö kõrval on meeles peetud ka mitteametlike sidemete hoidmist. Selle üheks heaks näiteks on alates 2002. aastast toimuv Eesti ja Soome advokaatide vaheline tenniseturniir, mis toimub vaheldumisi kummaski riigis. Samuti on ühiselt harrastatud korvpalli.
Alahinnata ei saa kindlasti ka rahvusvahelist koostööd. Jällegi oli Soome heaks partneriks eestlaste rahvusvahelisele areenile tutvustamisel ja suhete loomisel. 1990. aastatel oli soomlastel oluline roll eestlaste tutvustamisel aga ka juhendamisel ja õpetamisel, kuidas sellistes keskkondades toime tulla. Sellest ajast pärineb tava arutada olulisemaid rahvusvahelisi organisatsioone puudutavad küsimused läbi ka Soome kolleegidega ning püüd kujundada välja ühised seisukohad. Lisaks on andnud Eesti olulistes küsimustes, kus meil pole olnud võimalust osaleda, volituse Soomele meie seisukohti esindada.
On üsna selge, et 1990. aastatel oli Soome–Eesti koostöö rõhuasetus eestlaste koolitamisel, järeleaitamisel ja rahvusvahelisele tasandile kaasamises ning selle eest tasub tänulik olla. Tänaseks saab tõdeda, et suured vahed kahe riigi advokaatide ja advokatuuride vahel tasandunud ja koostöö on iseloomulik kahele enam-vähem võrdsele naaberriigile – st on sõbralik ja tihe ning puudutab lisaks suurtele põhimõttelistele küsimustele ka tihedalt igapäevaseid üksteise kodanike abistamise küsimusi.
Autor Katariina Sofia Päts
Kasutatud materjalid:
Kaido Pihlakas. Külapoisist emeriitadvokaadiks. Tallinn: Ammukaar 2019
Eesti Advokatuuri aastaraamatud 1999-2019
Sõrm, M. Ämarik, O. Soraineni sagedus: 90ndad olid pöörased (2020). https://tasku.delfi.ee/sorainen/Buzzsprout-5382547
https://www.sorainen.com/et/inimesed/aku-sorainen/
Pilt:https://www.ludwigmuseum.hu/en/exhibition/related-by-sister-languages-estonian-hungarian-contemporary-art-exhibition