Advokatuuri esimees: liiga sageli kohtab suhtumist, et isiklike rünnakute talumine on õiguselukutsete esindajate „tasu seesˮ

Pressiteade
20. märts 2026

Advokatuuri esimees: liiga sageli kohtab suhtumist, et isiklike rünnakute talumine on õiguselukutsete esindajate „tasu seesˮ

Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen märkis advokatuuri üldkogul peetud kõnes, et advokatuur on aasta jooksul oluliselt panustanud õigusloomesse ka siis, kui arvamuse esitamiseks on vähe võimalusi. Ta sõnas, et advokaatidel tuleb oma töös lähtuda kõrgest standarditest, kuid rõhutas, et isiklikud rünnakud advokaatide ja teiste õiguselukutsete esindajate vastu on rünne ka õigusriigi põhimõtete vastu.

Eesti Advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni kõne advokatuuri üldkogul 20. märtsil MUBAs, lühendatud kujul:

Õigusloomes oli möödunud tööaasta advokatuurile erakordselt töörohke. Esitasime tänu oma erialakomisjonidele 30 ettepanekut efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale. On väga hea meel, et nende ettepanekutega on ka palju arvestatud. Ainult kaks ettepanekut 30st on sellised, mida Vabariigi Valitsus selgelt heaks ei kiitnud. Ülejäänud on kas osaliselt või täielikult heaks kiidetud, Riigikogus menetluses (näiteks riigihangete lihtsustamine) või juba konkreetsed tegevused elluviimiseks käsil (näiteks regulatiivse liivakasti võimaldamine finantstehnoloogia ettevõtetele või äriregistris protokollide ja otsuste automatiseeritud genereerimine).

Me esitasime 25 arvamust seaduse väljatöötamiskavatsustele ja seaduseelnõudele. Nendest võib kokkuvõtvalt nimetada märgilisemad valdkonnad:

Kohtureform ja menetluste kiirendamine – sellel aastal uskumatu kiiruse ja pööretega liikunud protsess;
Eelnõud, kus advokatuur püüdis riigi jälgimispüüdlusi taltsutada – nn superandmebaasi ja täitmisregistri eelnõud;
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu – advokaadi kui ametiisiku küsimus;
Kutsesaladuse kaitse, mis on meie jaoks absoluutselt keskse tähtsusega. Kahjuks on see eelnõu ministeeriumis menetluses juba pea viis aastat. 2025. aasta lõpus töö selle eelnõuga õnneks taastus, tänaseks on koostatud nn ametiprivileegide eelnõu ja loodan, et see jõuab veel ka selle Riigikogu koosseisu menetlusse.

25 arvamust eelnõudele on väga palju, arvestades, et advokatuuri arvamuste koostamise eest ei maksta kellelegi tasu, kui jätta kõrvale advokatuuri juristi töö, kes koondab saadud arvamused ja vormistab need ning esimehe töö, kes need läbi loeb ja allkirja alla paneb. Sisulist tööd teevad kolleegid advokatuuri erialakomisjonides. Teevad seda hoolikalt ja pühendunult, sest nad näevad, et seda on vaja teha. Minu väga suur tänu teile, et leiate selleks aega ja energiat. Advokatuuri komisjonid hindavad kõiki eelnõusid selle pilguga, kas need on kooskõlas põhiseadusega, kas need on selged ja arusaadavad. Mõnigi kord tundub see töö asjatu. Mõnigi kord on ilmne, et meie arvamust ei oodatagi, näiteks kui tagasiside andmiseks on aega kaks tööpäeva. Viimase kohtureformi eelnõuga just nii oli.

Aga me ei jäta seda tööd. Advokatuur on ministeeriumidele ja Riigikogule kujunenud väga oluliseks partneriks ja mõnikord meie arvamusi ka arvestatakse. Kui meil on võimalus anda panus õigusriigi põhimõtete püsimisele ja põhiõiguste kaitsele läbi õigusloome, siis me seda võimalust kasutame.

Möödunud tööaastal on juhatusel olnud pretsedenditult palju tegemist sellega, et advokaatidele on esitatud kahtlustus või süüdistus kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjade arv ei ole iseenesest suur, aga meie organisatsioonile on iga selline juhtum raske. Õnneks peaaegu alati advokaadi suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteokoosseisu puudumise tõttu või lõpeb menetlus õigeksmõistmisega. See tulemus iseenesest rõõmustab, aga teame ju hästi, et iga kriminaalmenetlus varjutab kolleegi ja kogu kutse mainet ning kurnab inimest – mõnikord sunnib ka tööst loobuma. Äärmiselt harva tuleb ette advokaatide süüdimõistmisi – see tähendab igal juhul lõppu advokaaditööle.

Nende möödunud aasta kriminaalasjade pinnalt on joonistunud välja kaks advokaadi kutsetööga kaasnevat olulist riski:

Esiteks sanktsioonide rakendamisega seonduv. Tuletan meelde, et sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuste rikkumine ka ettevaatamatusest on täna Eestis kuritegu. Iga advokaat peab ennast harima ja järgima hoolsusmeetmeid. Advokatuur organisatsioonina püüab advokaate abistada, aga igaüks peab ise teadvustama seda kohustust senisest oluliselt rohkem.

Siin on kerkinud ka uus teema riigi õigusabi kontekstis. Nimelt – kas riigi õigusabi korras määratud kaitsja peab enne ülesannete täitmisele asumist tegema sanktsioonikontrolli riigi õigusabi saajale. Väidan, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja põhiseaduses väljendatud kaitseõiguse põhimõttega tuleb arvestada sõltumata sellest, milline sanktsioonirežiim isikule kohaldub. Riik ei tohi otsustada, kellel on õigus saada kaitset ja kellel mitte. Kui riik on seaduse ja menetleja otsusega määranud, et inimesel peab olema kaitsja, siis oleks absurdne, kui advokaat peaks enne õigusteenuse osutama asumist küsima kaitsja ülesannete täitmiseks küsima sellelt samalt riigilt luba. Advokatuur on sellega seoses koostanud pöördumise prokuratuuri ja rahapesu andmebüroo poole ja püüame saavutada siin lähiajal seisukohtade ühtlustamise.

Teine terav probleem on advokaat kui ametiisik. Ilmselt ei ole me veel kõik harjunud mõttega, et ka advokaati, kes osutab avalikule sektorile õigusteenust, võidakse käsitada ametiisikuna. Kehtiva seaduse järgi on võimalik otsust või toimingut korruptsioonivastase seaduse mõttes sisuliselt suunata ka üksnes õigusteenust osutades. On ilmne, et advokaat, kes nõustab avaliku sektori klienti, võib avaldada mõju otsusele või toimingule – õigusteenuse osutamisel annabki advokaat juba olemuslikult soovitusi, mida peaks arvesse võtma. Kehtiva seaduse suurim puudus see, et karistatavuseeldused ei vasta määratletuse põhimõttele. Praegune regulatsioon ei võimalda advokaadil piisava kindlusega hinnata, millal võib avalikule sektorile õigusteenuse osutamine tuua kaasa ametiisiku staatuse ning sellest tuleneva kriminaalõigusliku vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest. Et siin suuremat selgust saavutada, on advokatuur Riigikogu menetluses oleva korruptsioonivastase seaduse eelnõu raames teinud oma ettepanekud, mis praegu on põhiseaduskomisjonis ka heakskiitu leidnud. Osaleme aktiivselt ka korruptsioonivastase seaduse revisjoni töörühmas.

Kolmanda möödunud aasta olulise teemana pean esile tooma rünnakud õigussüsteemi professionaalsete osaliste vastu. Olen liiga sageli kohanud suhtumist, et „see on meil tasu sees“. Ma ei ole nõus sellega, et sõim, ähvardused advokaadi ja tema lähedaste suhtes, laim, valeinfo avaldamine, aga mõnel juhul ka ahistav jälitamine, füüsiline ähvardamine ja vägivald on kuuluvad loomupäraselt advokaadi kutse juurde. Isegi kui paljud meist on väga tugevad ja saavad probleemidega hakkama, siis ei ole õige neid rünnakuid pidada ebaoluliseks. Sest advokaadi, kohtuniku, prokuröri, kohtutäituri ründamine on rünne õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete vastu.

Aga hea meel on tõdeda, et kus on rünnakud, seal on ka kaitse. Euroopa advokatuuride katusorganisatsiooni CCBE initsiatiivil on Euroopa Nõukogu loonud advokaadikutse kaitse konventsiooni. Selle eesmärk on just nimelt tugevdada advokaadikutse kaitset ning õigust tegutseda advokaadi kutsealal sõltumatult, kartmata diskrimineerimist, kutsealase tegevuse takistamist või või rünnakuid, ähvardusi, ahistamist ja hirmutamist. Konventsioon aitab tagada advokaatide vaba ja sõltumatut kutsetegevust ning advokatuuride sõltumatust.

Eesti riik allkirjastas konventsiooni esimeste seas 2025. aasta mais, tänaseks on allkirjastajaid juba 29 riiki. Justiits- ja digiministeerium valmistab ette konventsiooni ratifitseerimist ja sellega seoses ka seadusemuudatusi, et konventsiooni nõuded oleks täiel määral täidetud. Advokatuur on sellega seoses teinud põhjalikud ettepanekud õigusaktide täiendamiseks. Olen lootusrikas, sest Justiits- ja Digiministeerium on nendesse ettepanekutesse toetavalt suhtunud – nüüd on vaja need eelnõud ka lõpuni viia ja Riigikogus vastu võtta.

Lõpetuseks tahan teile meelde tuletada, et advokaadikutse eriline roll nõuab ka meilt endilt kõrgete standardite järgimist. Meie kutseala üks olulisemaid põhimõtteid on advokaadi sõltumatus. See tähendab eelkõige sõltumatust riigist, avalikust võimust. Aga me sageli ei mõtle sellele, et me advokaatidena peame säilitama ka sõltumatuse oma kliendist. Kui me soovime, et meid ei samastataks meie klientidega, siis peame me kõigepealt ise hoiduma samastumisest oma klientidega.

Lojaalsus ja kliendi huvide esikohale seadmine on meie töö juhtmõtted. Aga kliendi huvidest lähtumine ei ole absoluutne. Seda tasakaalustabki sõltumatuse põhimõte, seaduslikkuse ja kutse-eetika järgimise nõue. Kliendi asja on võimalik ajada nii, et me säilitame teatava distantsi enda ja kliendi vahel. Ainult see võimaldab meile sõltumatuse. See piir on õhuke ja selle piiri tunnetamine nõuabki kõrget professionaalsust ja tugevat isiksust. Aga me teame, et see on võimalik: on väga palju advokaate, kes seda piiri kunagi ei ületa. Õigupoolest on neid enamik.

Foto: Eesti Advokatuuri esimehe Imbi Jürgen tänasel üldkogul, autor Rene Riisalu / Eesti Advokatuur

Lisainfo: 
Imbi Jürgen
Eesti Advokatuuri esimees
advokatuur@advokatuur.ee
662 0665