EESTI ADVOKATUURI EETIKAKOODEKS
Vastu võetud Eesti Advokatuuri 08.04.1999.a üldkogu otsusega
Muudetud Eesti Advokatuuri 05.05.2005.a. üldkogu otsusega nr 4.
Muudetud Eesti Advokatuuri 13.03.2007.a üldkogu otsusega nr 4.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eetikakoodeksi reguleerimisala
Eetikakoodeks koondab advokaadi kutse-eetika nõuded ning head tavad. (05.05.2005)
– Aukohtu 04.10.2010 otsus vandeadvokaatide X ja Y suhtes – ametialase käitumise eetilised standardid erinevad seaduse sätetest. Nad väljendavad kutseala esindajate suutlikkust mõtestada oma ülesandeid väärtuste kaudu, mis vastavad nii kutseala esindajate ootustele kui ka üldsuse ootustele. Eetikareeglite näol on tegemist eneseregulatsiooniks mõeldud käitumisjuhistega, millega tunnustatakse, et seaduse järgimine pole mehhaaniline tegevus ning just see asjaolu teeb advokaadi vastutavaks nii üksteise kui ka üldsuse ees.
§ 2. Kutse-eetika nõuete järgimine
(1) Advokaadi kutse kohustab advokaati järgima kutse-eetika nõudeid.
(2) Kutse-eetika nõuete järgimist tagab iga advokaadi teadlikkus advokaadi kutsega kaasnevatest kohustustest ning advokatuuris valitsev avalik arvamus.
(3) Kui advokaat kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta, vältimaks kutse-eetika nõuete rikkumist, nõu saamiseks vanema kolleegi poole.
(4) Eetikakoodeksis sätestatud kutse-eetika nõuete rikkumise eest võib advokaadi suhtes algatada aukohtumenetluse ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristuse.
– Aukohtu 19.07.2012.a otsus vandeadvokaadi vanemabi X suhtes – kutsealased standardid kujutavad endast parimat praktikat, mida kõik vastava kutse esindajad peaksid püüdma arendada ja mille poole kõik peaksid püüdlema, ning mille tähtsust tuleb endale teadvustada. Advokaadid peavad rangelt vältima kutsealaste standardite rikkumist ja suhtuma lugupidavalt ja austusega kutse-eetika reeglitesse. Ka üldsuse usaldus ja austus advokaatide vastu on õigussüsteemi toimimise üks olulisi garantiisid, mistõttu peavad advokaadid täitma oma ülesandeid rangelt kooskõlas sätestatud nõuetega.
§ 3. Kutse-eetika nõuete tõlgendamine
(1) Kutse-eetika nõudeid tõlgendatakse seaduse, advokatuuri üldkogu ja juhatuse otsuste, aukohtu lahendite, eetika- ja metoodikakomisjoni soovituste, advokatuuris kujunenud praktika ja tava, samuti vanema kolleegi arvamuse ja advokaadi südametunnistuse alusel. (05.05.2005)
(2) (kehtetu alates 05.05.2005)
II peatükk
ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Advokaadi sõltumatus
(1) Õigusteenust osutades juhindub advokaat seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest.
(2) Advokaat ei või õigusteenust osutades alluda avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses.
(3) Advokaat võib kuuluda erakonda ja mittetulunduslikesse organisatsioonidesse ning nende juhtorganitesse, kuid ta ei tohi õigusabi andmisel juhinduda oma poliitilistest, usulistest, maailmavaatelistest või muudest veendumustest ja erakondlikust kuuluvusest. (05.05.2005)
(4) Advokaadil on keelatud tegutseda kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või mis on muul viisil sobimatu advokaadi kutsega.
– Advokaadi tegutsemine õigusbüroo juristina on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega. Aukohtu 10.01.2001.a. otsus X suhtes.
(5) Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid.
(6) Advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.
§ 5. Konfidentsiaalsus
(1) Advokaadi ja kliendi vaheline suhe rajaneb usaldusel. Seetõttu on teave, mida advokaat on seoses õigusteenuse osutamisega saanud, konfidentsiaalne.
(2) Advokaat on kohustatud saladuses hoidma mistahes teavet, mida ta on seoses õigusabi osutamisega saanud ja samuti selle teabe allikat, välja arvatud juhul, kui seadusest tuleneb otsene kohustus teavet avaldada või kui kliendi poolt antud volitustest või ülesandest tuleneb kliendi nõusolek teabe avaldamiseks. (05.05.2005)
(3) Konfidentsiaalsus laieneb ka advokaadi poole õiguteenuse saamiseks pöördumise faktile, samuti õigusabi sisule ja advokaaditasu suurusele. Konfidentsiaalsuse rikkumiseks ei ole advokaaditasu suuruse teatamine kohtule kohtukulude väljamõistmiseks.
(4) Advokaat peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu kliendi dokumentidele, kirjavahetusele ja muudele teabekandjatele, samuti advokaadi poolt kliendile õigusteenuse osutamisel koostatud dokumentidele, mis on advokaadi valduses seoses kliendi ülesannete täitmisega.
(5) Advokaat ei või anda seletust ega tunnistajana ütlusi asjaolude kohta, mis on temale teatavaks saanud seoses õigusteenuse osutamisega.
(6) Advokaat ei tohi advokaadi kutsetegevusega seotud dokumente ja muid teabekandjaid anda kõrvalistele isikutele, samuti ametiasutustele, kellele need dokumendid ja teabekandjad ei ole adresseeritud, välja arvatud juhul, kui seadusest tuleneb otsene kohustus taoliseks andmekandjate esitamiseks või kui kliendi poolt antud volitustest või ülesandest tuleneb kliendi nõusolek taoliseks andmekandjate esitamiseks. Konfidentsiaalsuse rikkumiseks ei ole nimetatud dokumentide ja teabekandjate andmine ja neis sisalduvate andmete avaldamine järelevalvet teostavale advokatuuri juhatusele ja advokaadi distsiplinaarasja arutavale aukohtule. (05.05.2005)
– Kui klienti teenindanud advokaat lahkub büroost ja esitab seejärel uue büroo kaudu endise kliendi vastu nõude, kasutades seejuures varasemalt oma endiselt kliendilt saadud informatsiooni, loob see uuele büroole lubamatu eelise ning on käsitletav vääritu käitumise ning eetikakoodeksi § 5 lg 6 ja § 9 lg 1 rikkumisena. Aukohtu 14.04.2005.a. otsus X suhtes.
(7) Konfidentsiaalsuskohustus ei ole ajaliselt piiratud. Advokaat on kohustatud järgima konfidentsiaalsust ka pärast kutsetegevuse lõpetamist. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ei saa õigustada avaliku huviga ega sellega, et see võimaldaks kliendi huve paremini kaitsta. (05.05.2005)
(8) Konfidentsiaalsuskohustusest võib advokaati kirjaliku nõusolekuga vabastada üksnes klient või tema õigusjärglane. (05.05.2005)
§ 6. Äriline teavitamine
(1) Advokaadibüroo võib oma tegevuse kohta anda avalikkusele suunatud teavet, sealhulgas edastada teavet advokaadibüroo ärinime, tegevusvaldkondade, asukoha ja tööaja, samuti advokaadibüroos tegutsevate advokaatide nimed, senise tegevuse, tegevusvaldkondade ja teaduskraadide ning osutatavate õigusteenuste hinnakirja kohta.(13.03.2007)
(2) Advokaadi ja advokaadibüroo tegevusest ärilise teavitamise korral peab järgima advokaadi kutse-eetika nõudeid, sealhulgas advokaadi sõltumatuse, konfidentsiaalsuskohustuse, väärikuse ja kollegiaalsuse põhimõtteid.
(05.05.2005)
§ 7. Kõlvatu võistlus
(1) Advokaat ei või hankida kliente ebaausal teel, kallutades teise advokaadi klienti vahetama advokaati või samal eesmärgil halvustada kolleege või teisi advokaadibüroosid või nende poolt pakutavat õigusabi.
(2) Advokaat võtab üle ülesande kliendile õigusteenuse osutamiseks asjas, milles varem on õigusteenust samale kliendile osutanud teine advokaat, üksnes pärast seda, kui ta on ülesande ülevõtmisest teavitanud kliendile varem õigusteenust osutanud advokaati. Advokaat vabaneb varem õigusteenust osutanud advokaadi teavitamise kohustusest, kui teavitamine võib kahjustada kliendi huve.
(3) Kui advokaat võtab vastu ülesande esindada või kaitsta isikut, kelle esindamiseks või kaitsmiseks on advokaadile teadvalt riikliku õigusabi osutamiseks määratud teine advokaat, on kokkuleppel ülesande vastu võtnud advokaat kohustatud sellest viivitamata teavitama õigusabi osutamiseks määratud advokaati.
(4) Suhtlemisel kliendiga või õigusabi soovijaga ei tohi advokaat esitada halvustavaid hinnanguid või võrdlusi teiste advokaadibüroode ja advokaatide suhtes.
(5) Advokaat ei avalda kolleegi halvustavaid või tema asjatundlikkust kahtluse alla seadvaid väiteid.
(6) (kehtetu 13.03.2007)
§ 8. Kliendi huvide kaitse
(1) Advokaat peab õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele. Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega, säilitades au ja väärikuse.
– Aukohtu 28.02.2008.a. otsus vandeadvokaat X suhtes – Hilinenult kohtuistungile ilmumist ning pelgalt istungi pealtkuulamist, olemata seejuures kaitsjana menetluslikult aktsepteeritud, ei saa vaadelda kaitseülesande täitmisena.
– Aukohtu 04.06.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – advokaat peab tegutsema kliendi huvides, kuid samas andma kohtule teada kahtlustest, mis on seotud esindatava kliendi tsiviilkohtumenetluse õigus- ja teovõimega. Kohtu informeerimata jätmine võib viia asja ebaõige lahendamiseni, kui hiljem selgub, et advokaadi kahtlused esindatava teovõime osas olid põhjendatud.
– Aukohtu 13.09.2012.a otsus vandeadvokaadi vanemabi X suhtes – kohtulahendile võib edasikaebuse jätta esitamata üksnes juhul, kui selleks on kliendi kirjalikult taasesitavas vormis sellekohane seisukoht ja advokaat ei näe perspektiive vaidlustuse esitamiseks.
– Aukohtu 15.11.2011.a otsus vandeadvokaadi vanemabi X suhtes – olukorras, kus isikul on tekkinud vale arusaam, et advokaat on tema kaitsja, peaks advokaat asjaolusid isikule põhjalikumalt selgitama.
– Aukohtu 19.01.2012.a istungi protokoll vandeadvokaat X suhtes esitatud kaebuses – kaitsja ja asenduskaitsja peavad leppima kokku, kuidas omavahel kaitsjaülesanded jagatakse, et isiku õigused ei jääks kaitseta. Kuivõrd kaitsja nimetab asenduskaitsja enda asemele ajavahemikus, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, siis lasub peamine kaitsealuse õiguste eest seismise kohustus kaitsjal.
(2) Advokaat kasutab kliendi ülesande täitmisel neid seadusega kooskõlas olevaid viise ja vahendeid, mis võimaldavad kliendi huve paremini kaitsta. Seejuures lähtub advokaat seadusest, oma teadmistest ja kogemustest ning südametunnistusest. Kui see pole vastuolus seadusega, kutse-eetika nõuetega või kliendi huvidega, arvestab advokaat kaitsmis- või esindusviiside ja vahendite valikul kliendi soovi. Kui klient on õigusteenuse lepingus piiranud advokaadi õigust teatud kaitsmis-või esindusviise või -vahendeid kasutada, on see piirang advokaadile kohustuslik. (05.05.2005)
– Aukohtu 12.09.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – advokaadi ülesanne on esindada oma kliendi huve parimal võimalikul viisil ja selleks, et advokaat saaks kujundada pädeva seisukoha, on vajalik tutvuda kõikide asjassepuutuvate materjalidega.
(3) Advokaat võib õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Juhul, kui kliendi soovid on vastuolus kliendi tegelike huvidega, seadusega või advokaadi au ja väärikusega, selgitab advokaat kliendile oma seisukohti ja kliendi seadusevastastest või põhjendamatutest nõudmistest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kui klient ei loobu oma nõudmistest, on advokaadil õigus õigusteenuse leping lõpetada.
– Aukohtu 13.09.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – olukorras, kus advokaat ei kontrolli või väldib temale edastatavat posti, ka elektronposti, võib tõsiselt ohtu seada kliendi huvide kaitse.
– Aukohtu 15.09.2011.a otsus vandeadvokaat X suhtes – olukorras, kus kaitsealuse tahe ei ole advokaadi jaoks üheselt selge, peab advokaat olema ise aktiivne kaitsealuse tahte väljaselgitamisel. Just eeskätt kaitsja kohustus on selgitada isikule kohtuotsuse sisu ning seda, millised on edasikaebamise võimalused. Samuti peab advokaat oma tegevuse korraldama selliselt, et ta saaks tähtaegselt kaitseülesandeid täita.
§ 9. Au ja väärikus
(1) Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest.
(2) Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka advokaadi käitumisele väljaspool kutsetegevust.
– Aukohtu 27.11.2002.a. otsus X suhtes – Üldjuhul ei ole taunimisväärne vastutulek kliendi palvetele, mis ei ole seotud kutsetegevusega, kuid seda üksnes piirini, kuni ei ole ohtu seatud kutsetegevuse huvid. Isiklike asjade kohaletoimetamine kinnipeetavale ei kuulu advokaadi kutseülesannete hulka. Advokaat, kes toimetab kaitsealusele saadetisi, mille sisus ta ei saa olla täiesti kindel, seab end ise saadetise sisu suhtes riisiko alla, mis võib kaasa tuua advokaadi läbiotsimise ja temalt seletuse nõudmise ning lõppkokkuvõttes kahjustada advokaadi sõltumatust, samuti nii advokaadi enda kui ka kogu advokatuuri mainet. Arvestades võimaliku ohu potentsiaali, peab advokaat reeglina kriminaalasjas keelduma temalt taotletava kutsetegevuse välise kullerteenuse osutamisest. Äärmuslike asjaolude kokkulangemise korral võib ainsaks lubatavaks viisiks esemete üleandmisel olla saadetise eelnev põhjalik kontroll advokaadi enda poolt ja selle valduse otsene ja kohene üleandmine uurijale läbiotsimiseks.
III Peatükk
SUHTED ADVOKAADIBÜROOS
§ 10. Järelevalve kutse-eetika nõuete täitmise üle
(1) Järelevalvet kutse-eetika nõuete täitmise üle advokaadibüroos teostab advokaadibüroo pidaja. (05.05.2005)
(2) Vandeadvokaadist patrooni kohustuseks on jälgida, et tema juhendamisel olevad vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadi vanemabid järgiksid kutse-eetika nõudeid.
§ 11. Konfidentsiaalsus advokaadibüroos
(1) Konfidentsiaalsuse järgimise advokaadibüroos kindlustab advokaadibüroo pidaja. (05.05.2005)
(2) Advokaadibüroo pidaja korraldab advokaatide kutsetegevusega seotud konfidentsiaalsete dokumentide ja muude teabekandjate hoidmist selliselt, et need ei satuks kõrvaliste isikute kätte. Õigusteenuse osutamisel saadud teabekandjaid ei või anda kõrvalistele isikutele. (05.05.2005)
(3) Advokaadibüroo pidaja tagab, et advokaadi või büroo nimega kirja- või muude dokumentide planke ja trükiseid ning büroo sümboolikat ei kasutaks kõrvaline isik. (05.05.2005)
IV peatükk
SUHTED KLIENDIGA
§ 12. Ülesande vastuvõtmine
(1) Advokaadil on õigus otsustada, ka ta võtab õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastu või mitte.
(2) (kehtetu 05.05.2005)
(3) Advokaat ei või ülesannet vastu võtta, kui on ilmne, et õigusabi taotletakse seadusega vastuolus oleva huvi kaitseks või kui kliendi nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks.
– Aukohtu 07.05.2004 otsus vandeadvokaat X suhtes – kirjade üleandmine kaitsealusele ei kuulu advokaatide ülesannete hulka ning on lubamatu.
– Aukohtu 30.01.2004 otsus vandeadvokaat X suhtes – advokaadi poolt kinnipeetavatele pakkide üleandmine on seadusevastane.
– Aukohtu 22.06.2006.a otsus X suhtes – Lootusetuna saab vaadelda asja, millel ei ole mingit perspektiivi, näiteks kui kaebuse rahuldamine on välistatud. Kliendi ülesannet ei saa aga lugeda lootusetuks kui esimese astme kohus on loonud kahtluse kliendi kasuks või kui Riigikohus on kassatsioonkaebuse menetlusse võtnud.
(4) Advokaat ei võta ülesannet vastu, kui tema töökoormus seda ei võimalda, samuti siis, kui advokaadi kutseoskused- ja teadmised selles valdkonnas ei võimalda kliendi huve parimal võimalikul viisil kaitsta.
(5) Kui õigusabi taotleja seda soovib, teatab advokaat, mis põhjusel ta ülesannet vastu ei võta.
(6) Advokaat on ülesande vastu võtnud, kui selle kohta on sõlmitud seaduse nõuetele vastav õigusteenuse leping.
§ 13. Huvide konflikt
– Aukohtu 22.06.2006.a otsus X suhtes – Advokaat peab vältima ka huvide konflikti ohu tekkimist, s.t kutse-eetika rikkumiseks ei ole ainult kliendi huvide reaalne kahjustamine, vaid ka huvide konflikti ohu loomine.
(1) Advokaat ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende isikute huvid on vastuolus. Advokaat ei või osutada kliendile õigusteenust juhul, kui esineb asjaolu, mis kahjustab või võib kahjustada advokaadi võimet täita käesoleva koodeksi § 8 lg. 1 nõudeid ja tegutseda üksnes kliendi huvides (huvide konflikt), välja arvatud juhul, kui advokaat on sellisest asjaolust klienti teavitanud ja klient siiski soovib, et advokaat talle õigusteenust osutaks. (05.05.2005)
– Aukohtu 26.04.2000.a. otsuses vandeadvokaat X suhtes – juhul kui ühe büroo erinevad advokaadid soovivad osutada õigusabi vastaspooltele, tuleb kliente teavitada õigusabilepingu sõlmimisel, et ülesanne on täitmiseks võetud büroo mõne konkreetse advokaadi, mitte aga büroo poolt tervikuna.
– Aukohtu 22.06.2006.a otsus X suhtes – Olukord, mille puhul advokaat pretendeerib samale varale kui tema klient, kujutab endast üldjuhul huvide konflikti.
Ka olukorras, kus advokaat ise leiab, et huvide konfliktiga ei ole tegemist, tuleb kliendile anda võimalus väljendada selles küsimuses oma seisukoht, s.t kas klient näeb antud olukorras huvide konflikti või selle ohtu, ning kas ta soovib sellistel asjaoludel kliendisuhte jätkumist. Et klient saaks sellise otsuse teha tuleb advokaadil talle vastav informatsioon ka edastada.
Informeerimiskohustus ei sõltu kliendi füüsilisest või vaimsest seisundist, sest kliendi võime edastatud informatsioonist aru saada ei muuda advokaadipoolset informeerimise kohustust.
– Aukohtu 15.02.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – sama asjana vaadeldakse seda, kui vaidluse olulised asjaolud või kohtumenetluse ese määravas osas kattuvad, mitte ei ole oluline kohtuasja number.
– Aukohtu 15.02.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – Huvide konflikti ei pruugi esineda olukorras, kus sama asja raames on sama advokaadibüroo teine advokaat varasemalt vastaspoolt esindanud. Teoreetiliselt võiks selline olukord tekkida siis, kui advokaat vahetab oma tegutsemiskohta. Mõistlikult ei saa eeldada, et advokaat oleks igavesti ühele kliendile lojaalne, kuid see ei tähenda, et advokaadil ei oleks jätkuvalt konfidentsiaalsuskohustust. Viimane kohustus kehtib advokaadil igavesti.
– Aukohtu 11.02.2011.a otsus vandeadvokaat X suhtes – olukorras, kus sama büroo vandeadvokaat on kliendi nimel saatnud välja allkirjastatud pankrotihoiatuse, ei ole sama büroo teise vandeadvokaadi tegevus sellele vastuse projekti koostamisel kooskõlas advokaadi eetikaga.
(2) Huvide konflikti ilmnemisel keeldub advokaat õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesannet vastu võtmast. Advokaat on kohustatud loobuma ülesande täitmisest, kui pärast selle vastuvõtmist ilmneb asjaolu, mis eelmise lõike kohaselt oleks välistanud ülesande vastuvõtmise. (05.05.2005)
– Aukohtu 11.02.2011.a otsus vandeadvokaat X suhtes – olukorras, kus sama büroo vandeadvokaat on kliendi nimel saatnud välja allkirjastatud pankrotihoiatuse, ei ole sama büroo teise vandeadvokaadi tegevus sellele vastuse projekti koostamisel kooskõlas advokaadi eetikaga.
(3) Advokaat võib osutada õigusteenust mitmele isikule samas asjas, kui ei esine huvide konflikti. Huvide konflikti ei esine muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005)
§ 14. Õigusteenuse osutamine
(1) Advokaat on kohustatud ülesande vastuvõtmisel või sellest keeldumisel, samuti ülesande täitmisel või ülesande täitmisest loobumisel kohtlema kõiki isikuid võrdselt, sõltumata kodakondsusest, rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või muudest sarnastest asjaoludest.
(2) Advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Asjatundliku õigusteenuse eelduseks on see, et advokaat täiendab pidevalt oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Advokaat ei või kasutada kliendi huvide kaitsmiseks seadusega vastuolus olevaid viise ja vahendeid.
(21) Advokaat peab kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. (05.05.2005)
(3) Advokaat täidab kliendi ülesande mõistliku aja jooksul või õigusteenuse lepingus kokkulepitud tähtpäevaks ning hoidub kliendile põhjendamatute kulutuste tekitamisest.
– Aukohtu 19.03.2008.a. otsus assotsieerunud liikme X suhtes – Teatud piirini on advokaadil õigus otsustada, millises järjekorras ta oma tööd teeb, kuid selline õigus oma tööd planeerida ei õigusta asjade menetlemise väljumist mõistliku aja piiridest. Võrdsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb üldjuhul isikute taotlused lahendada nende saabumise järjekorras.
– Aukohtu 09.12.2010.a otsus vandeadvokaadi vanemabi X suhtes – harjumatus uue riigi õigusabi infosüsteemiga ei saa olla objektiivseks takistuseks õigusteenuse osutamisel enam kui kolme kuu vältel.
(4) Advokaat peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt, võimalusel pöördumises kasutatud keeles.
– Aukohtu 22.06.2006.a otsus X suhtes – Kliendi teavitamiskohustuse sisustamisel tuleb kliendipoolset ülesannet mõista laiemas kontekstis ja lähtudes kliendi sisulisest eesmärgist, sest õigus saada tõepärast informatsiooni kõigist ülesandega seotud asjaoludest on kliendi vääramatu õigus, mis omab iseseisvat väärtust ning millel põhineb advokaadi ja kliendi usaldussuhe.
– Aukohtu 12.03.2008.a. otsus vandeadvokaadi X suhtes – Vaidluse korral peab advokaat olema valmis tõendama, et on täitnud kohustuse teavitada klienti regulaarselt ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest.
– Aukohtu 19.03.2008.a. otsus assotsieerunud liikme X suhtes – Käesolev säte hõlmab kohustust teavitada klienti ka ebaselgeks jäänud asjaoludest ning pöörduda segaseks jäänud asjaolude ilmnemisel kliendi poole selgituste saamiseks.
– Aukohtu 15.11.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – arvestades advokaadi töö iseloomu, on mõistlik eeldada, et advokaat kontrollib oma e-kirju vähemalt kord päevas.
(5) Advokaat ei ole kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe õigsust. Advokaat ei vastuta kliendi poolt talle esitatud andmete tõelevastavuse eest.
(6) Advokaadibüroo pidaja tagab, et kliendi poolt advokaadile ülesande täitmiseks usaldatud või ülesande täitmisel kliendi nimel saadud raha, väärtpabereid ja muud vara hoitakse eraldi advokaadibüroo või advokaatide varast ning selle üle peetakse eraldi arvestust. (05.05.2005)
§ 15. Õigusteenuse lepingu täitmine
Advokaat on kohustatud kliendilt saadud ülesande täitma hoolikalt ja täpselt vastavalt kliendiga sõlmitud õigusteenuse lepingule. Õigusteenuse lepingu piirest väljuvaid ülesandeid, mida klient on advokaadile andnud või mis on kliendi huvide kaitseks vajalikud, võib advokaat kas kokkuleppel kliendiga täita või nende ülesannete täitmisest loobuda.
§ 16. Kliendi asja materjalid
(1) Kliendi asja materjalid koosnevad kliendi poolt antud ülesande täitmise käigus advokaadile üleantud dokumentidest, kirjavahetusest ja advokaadi poolt kliendi ülesandel koostatud õigusdokumentidest. Advokaat on kohustatud hoidma kliendi asja materjale iga kliendi kohta eraldi ja tagama nende säilimise ja konfidentsiaalsuse. (05.05.2005)
(2) Advokaadi poolt enda tarbeks infokandjale salvestatud teave ei kuulu kliendi asja materjalide hulka, küll aga laieneb sellele konfidentsiaalsus.
(3) Advokaadile üleantud originaaldokumendid tagastakse kliendile tema nõudmisel pärast ülesande täitmist, samuti õigusteenuse lepingu lõpetamisel või ülesande täitmisest loobumisel, kui need dokumendid ei ole võetud kohtutoimikusse.
(4) Advokaadil on õigus kliendi ülesandel koostatud või kliendi poolt talle üleantud dokumentide suhtes rakendada kinnipidamisõigust juhul, kui klient on jätnud osutatud õigusteenuse eest tasumata. (05.05.2005)
§ 17. Tasu õigusteenuse osutamise eest
(1) Tasu suurus ja vorm õigusteenuse osutamise eest (advokaaditasu) määratakse kokkuleppel kliendiga ja sätestatakse õigusteenuse lepingus.
(2) Kui klient on jätnud kokkulepitud tingimustel tasu maksmata, on advokaadil õigus keelduda kliendile õigusteenuse osutamisest ja õigusteenuse leping lõpetada.
(3) Advokaat võib anda tasuta (pro bono) õigusabi.
(4) Kui isikul võib olla õigus riiklikule õigusabile, peab advokaat teda sellest võimalusest teavitama. (05.05.2005)
(5) Kui õigusabi eest on tasunud riik, ei ole advokaat õigustatud võtma kliendilt advokaaditasuna või kulude hüvitusena muid rahasummasid.
§ 18. Õigusteenuse osutamisest loobumine
(1) Advokaat on kohustatud loobuma õigusteenuse lepingus ettenähtud ülesande täitmisest ja lõpetama lepingu, kui klient:
1. esitab võltsitud tõendeid ja advokaat on tõendi võltsimisest teadlik;
2. nõuab, vaatamata advokaadi selgitusele, et advokaat kasutaks seadu sega vastuolus olevaid vahendeid või viise kliendi huvide kaitsmiseks;
3. nõuab, et advokaat tegutseks viisil, mis ei ole kooskõlas advokaadi au ja väärikusega või kutse-eetika nõuetega.
(2) Advokaat võib oma algatusel loobuda endale õigusteenuse lepinguga vöetud ülesande täitmisest või lõpetada õigusteenuse lepingu, kui:
1. kliendi ülesande täitmisel ilmneb §-is 13 nimetatud huvide konflikt;
2. klient ei täida või rikub õigusteenuse lepingu olulist tingimust;
3. klient tegutseb advokaadi juhiste vastaselt või muul viisil väljendab selgelt, et ta on kaotanud usalduse advokaadi vastu;
4. klient annab advokaadile kliendi huve kahjustavaid või ülesande täitmi seks ilmselt kasutuid juhiseid ning hoolimata advokaadi selgitusest, ei loobu nende juhiste järgimise nõudmisest;
(3) Advokaat ei või riikliku õigusabi andmisel omal algatusel loobuda endale võetud kohustustest kaitsta kahtlustatavat, süüdistatavat, kohtualust või esindada tsiviil- või haldusasjas maksejõuetut füüsilist isikut, välja arvatud juhul kui esineb huvide konflikt. (05.05.2005)
– Aukohtu 10.09.1997.a. otsus vandeadvokaadi abi X suhtes. Kriminaalmenetluses ei saa advokaat kaitsekohustusest omal algatusel loobuda, seda ka olukorras kus klient vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei täida õigusteenuse lepingust tulenevaid kohustusi.
(4) Õigusteenuse andmisest loobumine ei võta advokaadilt õigust tasule juba osutatud õigusabi eest.
§ 19. Suhted kliendiga kriminaalmenetluses
(1) Advokaat ei või loobuda endale kokkuleppel või määratud korras võetud ülesandest kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitsmiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud kohustus kehtib menetlustoimingu (menetlusstaadiumi) piires, milleks on õigusteenuse lepingus kokku lepitud või milleks on advokaadile määratud korras ülesanne antud. Ülesanne kaitseks esimese või teise astmekohtus hõlmab ka advokaadi kohustust esitada kohtulahendi peale kaebuse, kui kaitsealune seda soovib ja selleks on õiguslik alus.
– Aukohtu 06.03.2008.a. otsus vandeadvokaat X suhtes – Käesolev Eetikakoodeksi säte eeldab advokaadipoolset aktiivset käitumist: kassatsioonikaebuse esitamise soovist ei pea advokaati teavitama kaitsealune, vaid advokaat peab ise astuma samme, et kaitsealuse tahe selles küsimuses välja selgitada, vajadusel kasutades selleks lisaks tavapärasele kirjavahetusele ka tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid (faks, e-mail) ning vangla juhtkonna kaasabi.
– Aukohtu 12.01.2012 otsus vandeadvokaat X suhtes – Nii kriminaalmenetluse seadustiku kui eetikakoodeksis sätestatud kutse-eetika normide kohaselt peab kaitsja tegema endast kõik oleneva, et kaitsealuse õigused oleksid kaitstud. Olukorras, kus kaitsealuse tahe ei ole kaitsjale üheselt selge, peab advokaat olema ise aktiivne kaitsealuse tahte väljaselgitamisel. Aukohtu hinnangul on eeskätt kaitsja kohustus selgitada isikule kohtuotsuse sisu ning välja selgitada, millised on edasikaebamise võimalused.
(3) Kui kaitsealune eitab temale süüks arvatud teo toimepanemist, on advokaat seotud kaitsealuse positsiooniga. Advokaat ei ole seotud kaitsealuse positsiooniga õigusliku hinnangu andmisel kaitsealusele süüks arvatud teole, kuid ta peab kaitsepositsiooni kaitsealusele teatavaks tegema.
(4) Kaitstes kohtualust, kelle huvid on vastuolus samas kriminaalasjas teise kohtualuse huvidega, hoidub advokaat teise kohtualuse põhjendamatust süüdistamisest, kahjustamata seejuures oma kaitsealuse huve.
V peatükk
SUHTED KOHTUGA
§ 20. Suhtlemine kohtuga
(1) Advokaat on kohustatud kohtus käituma väärikalt, korrektselt ja kohtu suhtes lugupidavalt nii kõnes, kirjas kui teos. Advokaat peab hoiduma kohtu tegevuse ja kohtulahendi ebakohasest kriitikast. Advokaat ei arvusta kohtu tegevust ega seadusjõus olevat kohtulahendit meedias ega avalikkuse ees. Arvustamiseks ei loeta arvamuse avaldamist jõustunud kohtulahendis sisalduvate õigusteoreetiliste seisukohtade ja õiguslikku laadi põhjenduste kohta.
– Aukohtu 14.11.1995 otsus vandeadvokaat X suhtes – suhtlemisel kohtuga ei ole advokaadil eetiline laskuda kuulujuttude levitamisele või arutelule.
– Kui advokaat allkirjastab kohtu teatise istungi toimumise kuupäeva kohta, milles puudub märge kohtuistungi toimumise täpse kellaaja ja kohtusaali osas, oleks otstarbekas võtta kontakti, kas kohtuniku, viimase sekretäri või kantseleiga ning need andmed ise täpsustada, et vältida hagi läbivaatamata jätmist ning hilisemaid pretensioone kliendi poolt. Aukohtu 28.05.2003.a. otsus X suhtes.
– Aukohtu 12.09.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – kohtuga suhtlemine asja materjalide edastamise või muudes olulistes küsimustes peaks hilisemate arusaamatuste vältimiseks toimuma kirjalikult.
– Aukohtu 09.12.2010.a otsus vandeadvokaadi vanemabi X suhtes – lugupidav suhtumine eeldab, et advokaat täidab kohtunõude õigeks ajaks või olukorras, kus see on takistatud, palub tähtaja pikendamist. Ilma objektiivse põhjuseta kohtunõudele õigeks ajaks vastamata jätmine ei ole advokaadile kohane käitumisviis.
(2) Advokaat on kohustatud õigeaegselt teavitama kohut asja kokkuleppel lahendamisest, samuti asjaoludest, mis võivad tingida kohtuistungi edasilükkamise.
– Aukohtu 04.10.2000.a. otsus advokaat X asjas – asjaolu, et kohtunik avaldab eelnevalt arvamust istungi võimaliku edasilükkamise suhtes, ei anna advokaadile õigust istungile mitte ilmuda. Hilinemine on sisuliselt samaväärne ilmumata jäämisega, kui kohtuistung põhjusel, et esindaja pole ilmunud, edasi lükatakse.
Olles hõivatud teistes kohtuasjades ning esitades kohtule taotlusi asja arutamise edasilükkamiseks, tuleb arvestada asjaoluga, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ei ole taolistel juhtumitel tegemist seadusliku takistusega, mistõttu kohus võib tsiviilasja jätte läbivaatamata, millega kaasneks kahju kliendile.
– Aukohtu 08.02.2012.a otsus vandeadvokaat X suhtes – advokaat peab kohut teavitama ka juhul, kui kaitsealune ise ei soovi kaitsja osavõttu või kui kaitsealune on leidnud endale uue kaitsja.
(3) Advokaat ei tohi kohtunikku protsessiväliselt mistahes viisil mõjutada.
§ 21. Kliendi huvide kaitse kohtumenetluses
(1) Advokaadil ei ole õigust esitada tõendeid ega väiteid, mis kahjustavad tema kliendi huve.
(2) Advokaadil on keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist.
(3) Advokaat ei tohi esitada väiteid, mis viitavad mistahes rassilistele, usulistele, rahvuslikele või soolistele eelarvamustele.
§ 22. Suhtlemine menetlusosaliste ja tunnistajatega
(1) Advokaat on kohustatud vastaspoole ja teiste menetlusosaliste suhtes käituma väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt nii kõnes, kirjas kui teos. Advokaat hoidub menetlusosaliste isikuid halvustamast.
– Aukohtu 25.04.2011.a otsus vandeadvokaat X suhtes – poolte huvid on paratamatult vastuolulised, millest tingituna võivad poolte vahel lahkhelid kergesti tekkida, kuid eeskätt peab viisakas ja kannatlik olema advokaat ise, olenemata vastaspoole provokatiivsest käitumisest. Samal ajal on advokaat õigustatud taotlema sedasama ka teistelt. Olenemata poolte vahelisest negatiivsest õhkkonnast peab advokaat suutma jääda kannatlikuks ja rahulikuks.
(2) Advokaat ei tohi esitada menetlusosalistele teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet.
– Aukohtu 10.06.1997.a. otsus vandeadvokaadi abi X kohta – vastaspoolele (ka läbirääkimistel) teadvalt ebaõigete andmete esitamine on keelatud ja seda ei saa õigustada advokatuuri seaduses sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on advokaadil lubatud õigusabi andmiseks vabalt valida vahendeid ja viise, ega samas seaduses sätestatud kohustusega kliendi huvide kaitsel kasutada kõiki vahendeid ja viise, mis pole seadusega keelatud.
(3) Advokaat ei tohi kohtuväliselt mõjutada tunnistajaid ning avaldada survet muudele menetlusosalistele, neid tahtlikult eksitada või kasutada oma protsessiõigusi pahatahtlikult.
§ 23. Suhtlemine muude ametiasutustega ja isikutega
Nõuded, mis kehtivad advokaadi suhtlemisel kohtuga, kehtivad ka advokaadi suhtlemisel vahekohtuga ning muude ametiasutuste ja isikutega.
– Aukohtu 10.05.2011.a otsus vandeadvokaadi X ja vandeadvokaadi vanemabi Y suhtes – advokaat peab oma tegevust korraldama selliselt, et suhtluses ametiasutustega ei oleks viimased sunnitud advokaadiga kontakti saamiseks pöörduma advokatuuri poole.
– Aukohtu 11.07.2011.a otsus vandeadvokaat X suhtes – ametnike poolt saadetud kirjade eiramine ei ole advokaadile kohane käitumine.
VI peatükk
SUHTED KOLLEEGIDEGA
§ 24. Suhtlemine kolleegidega
– Aukohtu 22.03.2012.a otsus vandeadvokaat X ja vandeadvokaat Y suhtes – kõik vaidlused ja lahkhelid tuleb lahendada omavahel või kutseorganisiseselt, mitte püüda neid lahendada avalikus kohtumenetluses. Selline teguviis ei ole kolleegide suhtes lugupidav ega väärikas.
(1) Advokaadi suhted kolleegidega rajanevad vastastikkusel austusel ja usaldusel. Advokaat suhtub kolleegi heatahtlikult, ausalt, viisakalt ja korrektselt, on abivalmis ja koostööaldis. Nende nõuete täitmine ei tohi kahjustada kliendi huve. (05.05.2005)
– Aukohtu 28.02.1996.a. otsus vandeadvokaat X asjas – algatatud distsiplinaarasja arutamisega venitamine, aukohtule ebaõigete ning tegelikkusele mittevastavate ning kolleegi kompromiteerivate andmete esitamine, on kutse-eetika nõuete eiramine, millega avaldatakse ilmset lugupidamatust Eesti Advokatuuri ja tema aukohtu suhtes, kahjustades Eesti Advokatuuri ja Eesti advokaadi mainet.
– Aukohtu 28.02.1996.a otsus vandeadvokaat X asjas. Vastaspoole advokaadist esindaja advokatuuri liikmelisuse ning teovõimelisuse kohtu kaudu kindlaks tegemise taotlus on kolleegi solvav ning Eesti Advokatuuri ja Eesti advokaadi mainet kahjustav.
– Advokaadi poolt, kes ei ole advokaadibüroo pidaja (advokaadiühingu juhatuse liige), kliendilepingu sõlmimine ja sellest büroo juhataja informeerimata jätmine on büroo juhataja suhtes ebaaus ja vääritu käitumine. Aukohtu 14.04.2005.a. otsus X suhtes.
(2) Kutsealastest ja isiklikest küsimustest tekkinud lahkhelisid advokaatide vahel püütakse lahendada kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, võib advokaat kolleegide vahelise vaidluse lahendamiseks pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole.
(3) Advokaat kasutab kolleegi vastu õiguskaitsevahendeid üksnes siis, kui on ammendatud kõik muud võimalused vaidluse lahendamiseks.
(4) Advokaat ei lahenda kolleegide vahelisi vaidlusi meedias ega avalikkuse ees.
– Aukohtu 18.04.1995 otsusele vandeadvokaat X suhtes – advokatuuri liikmete poolt ajakirjanduses advokatuuriteemaliste artiklite avaldamine on vajalik ja põhjendatud, kuid oma ajakirjandusliku tegevusega ei tohi advokatuuri liige kahjustada advokatuuri mainet, oma avalikes esinemistes peab lähtuma kutse-eetika ja kollegiaalsuse põhimõtetest. Advokatuuri ja kolleegide kohta käiv konstruktiivne ja põhjendatud kriitika tuleb avaldada advokatuuri organites. Avalikes esinemistes ei või advokaat kasutada kutsenimetuse sünonüümina vulgaarkeelendeid. Kahemõttelised võrdlused ja vihjed advokaatide õiguslikult kaheldavatele sissetulekuallikatele kahjustavad advokaadi kui õigusabistaja autoriteeti ja usaldusväärsust.
(5) Kui advokaat osutab õigusabi asjas, milles vastaspoolt teadaolevalt nõustab samuti advokaat, suhtleb advokaat vastaspoolega üldjuhul tema advokaadi teadmisel või kaudu. Kui advokaat kliendi asja ajamisel pöördub otse vastaspoole poole, teavitab ta sellisest pöördumisest vastaspoole advokaati. (05.05.2005)
VII peatükk
SUHTED AVALIKKUSEGA
§ 25. Suhtlemine avalikkuse ja meediaga
(1) Advokaat arvestab avalikkusega suhtlemisel kutse-eetika nõudeid. (05.05.2005)
– Vt Aukohtu lahend § 24 lg 4 kohta.
(2) Avalikkuse ees ja meedias esineb advokaat üksnes enda nimel, välja arvatud juhul, kui ta on õigustatud advokatuuri nimel esinema oma ametikoha tõttu või kui ta on selleks volitatud.
VIII peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 26. Eetikakoodeksi jõustumine
Eesti Advokatuuri eetikakoodeks jõustub 1999.aasta 1.juunil.