Autor: Risto Hübner, vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri juhatuse liige
Alates OpenAI poolt ChatGPT turuletoomisest 2022. a lõpus on ülemaailmselt, sh õigusvaldkonnas, aset leidnud enneolematult kiired arengud tehisintellekti rakenduste kasutamisel ja arendamisel. Paljud rahvusvahelised advokaadibürood on teatanud generatiivse tehisintellekti kasutamise pilootprojektidest, loodud on lugematul arvul uusi tehisintellektil põhinevaid õigustehnoloogia lahendusi, mitmed ülikoolid on alustanud spetsiaalselt juristidele suunatud tehisintellekti uurimislaboritega – need on vaid mõned näited, mis viitavad olulistele õigusvaldkonda puudutavatele muutustele, mida toob kaasa tehnoloogia areng. Lisaks toimub samaaegselt Euroopa Liidu tehisintellekti määruse arutelu, mille viimane versioon on äsja saanud avalikuks.
Võib arvata, et ainuüksi eeltoodu võiks panna ka enamuse advokaate endalt küsima, mida peaks tegema, et käia ajaga kaasas ja olla võimeline ka tulevikus tegutsema advokaadina üha kiiremini muutuvas maailmas. Kas kätte on jõudnud aeg, kus iga jurist peaks vähemalt baastasemel õppima infotehnoloogiat, andmekaitset, infoturvet ja muud sellist? Kas Eesti õigusharidus ja juristide koolitamine vajab olulisi muudatusi? Väga suure tõenäosusega see just niimoodi on. Kuna peaaegu igast ettevõttest on saamas IT-ettevõte, on kõigi juristide jaoks kriitilise tähtsusega enda pidev arendamine ja eriti just tehnoloogiavaldkonnas uute teadmiste hankimine. Tehnoloogia kiire areng on andnud elukestvale õppele uue sisu ja on tõenäoline, et advokaadid, kes ei omanda uusi teadmisi, kaotavad oluliselt konkurentsivõimes ega saa jätkusuutlikult osutada asjatundlikku õigusabi. Üksnes juurateadmistest enam alati ei piisa.
Seejuures on just generatiivne tehisintellekt ka advokatuuris üha enam tõstatanud küsimuse, kas ja milliseid juhiseid võiksid advokaadid vajada seoses generatiivse tehisintellekti kasutamisega kutsetegevuses. Seda on oluline küsida, sest generatiivse tehisintellekti laialdane kasutamine on märkimisväärselt suurendanud ja ka toonud kaasa uusi riske, mille realiseerumine võib seada ohtu advokaadikutse igapäevaseks osaks olevate kutse-eetika nõuete täitmise – näiteks konfidentsiaalsuskohustuse. Just selliseid aspekte arvesse võttes oli Ameerika Ühendriikides California osariigi advokatuur üks esimesi maailmas, kes 2023. aasta novembris kiitis heaks advokaatidele suunatud juhendi generatiivse tehisintellekti kasutamiseks advokaadi kutsetegevuses, arvestades Californias kehtivaid kutse-eetika nõudeid nagu nt konfidentsiaalsus, pädevus ja hoolsus, kliendile informatsiooni andmine jms.
Generatiivse tehisintellekti kohta on oma seisukoha projekti eelmise aasta novembris koostanud ka Ameerika Ühendriikide Florida advokatuur, kes mh leidis, et advokaat peaks küsima kliendilt nõusoleku, kui ta soovib õigusteenuse osutamisel kasutada kolmanda osapoole generatiivse tehisintellekti rakendust, millega kaasneb konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine. Samuti käsitleb see seisukoht tehisintellekti rakenduste kasutamisel saadud informatsiooni õigsuse kontrollimist, õigusteenuse eest tasu küsimist ja advokaaditeenuse reklaamiga seonduvat.
Spetsiaalse kutsealast vastutust puudutava juhendiga on hiljuti tulnud välja ka Briti Columbia provintsi advokatuur (The Law Society of British Columbia) Kanadas, kes oma juhendis käsitleb tehisintellekti kasutamisega seotud võimalikke probleeme nagu advokaatide pädevus, konfidentsiaalsus, ausus, infoturve, pettus ja süvavõltsingud (deepfakes), autoriõigused jne. Lisaks avaldas oma vastava juhendi advokaatidele eelmise aasta novembris Inglismaa ja Wales’i advokatuur (The Law Society of England and Wales) ning vastavad juhendid või seisukohad on kas juba koostatud või koostamisel ka mitmetes teistes jurisdiktsioonides.
Eesti Advokatuuri juhatus kaalub samuti vastava juhendi koostamise vajalikkust ning on palunud selle kohta oma seisukoha kujundada advokatuuri intellektuaalse omandi- ja IT õiguse komisjonil. Sõltumata eeltoodust peab siiski juba täna iga advokaat veenduma, et kutsetegevuses generatiivse tehisintellekti nagu ka mistahes muu tehnoloogia kasutamisel järgitakse kõiki advokaatidele kohalduvaid õigusaktide ja kutse-eetika nõudeid. Samuti on vajalik, et advokaadid täiendaksid end lisaks õigusteadmistele regulaarselt ka tehnoloogiavaldkonnas. Eriti oluliseks võib seejuures pidada andmekaitse ja küberturvalisusega seonduvat, mille kohta vähemalt baasteadmiste omandamine on oluline ainuüksi sellepärast, et paremini mõista tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske.
Tehisintellekti võimalustest ja ohtudest advokaaditöös räägime täpsemalt 18. aprillil 2024 toimuval advokatuuri koolitusel, kuhu saab end registreerida osalejaks advokatuuri EA õppeportaalis.