Emeriitadvokaat, Kaitseväe kapten reservis Kaido Pihlakas on juba aastaid visalt tegelenud teemaga, mis on sõjaõiguse asjatundjate seas palju poleemikat tekitanud – meie kohtute tegevuse reguleerimine eriolukorras. Käesolevas intervjuus Kaido Pihlakas sellest ideest täpsemalt räägibki.
Kust tekkis huvi sõjaõiguse vastu?
Sõjaõigusega hakkasin tegelema seetõttu, et juristkonnas pöörati sellele vähe tähelepanu. Olin üks Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) asutajatest 1989 ja selle esimene esimees. See organisatsioon ajapikku kasvas, aga mulle tundus, et kõik ikkagi ei arene meie riigile ja riigikaitsele vajalikus suunas. Valmistati ette ohvitsere, kelle erialast kompetentsi ei kasutatud piisavalt ära. Kuna meie riigikaitseressurssides ei ole lõputult vahendeid, peaks riik kasutama maksimaalselt ära tsiviileriala spetsialiste. Näiteks ei ole Kaitseväel otstarbekas ja vajalik ise ette valmistada (koolitada) kitsa eriala spetsialiste, nagu näiteks juriste, kirurge, side ja infotehnolooge jne. sest arvestades meie riigi piiratud finants- ja inimressurssi, on vajalik anda vajalikus arvus tsiviileriala spetsialistidele sõjalise erialane täiendkoolitus, kaitseväes korraldavatel baaskursustel.
Millise panuse riigikaitsesse saaksid anda juristid s.h. advokaadid?
2006. aastal tekkis mõte, et vaja on luua EROK juristide ühendus ning selgus, et meil on lünk Eesti seadustes, mis reguleeriks kohtute tegevust erisust sõjaseisukorra ajal. Samas Kaitsevägi oli Tartus asuva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) kaudu viimastel aastatel koolitanud vastavatel kursustel märkimisväärsel arvul reservis olevaid ohvitsere, kuid reeglina valmistati ette ja anti täiendkoolitust nn. üldisel sõjalisel väljaõppel ning seega mitte erialaspetsialistidele reservis. Tänu toonaste Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi juhtkonna mõistvale suhtumisele ja EROK Juristide sektsiooni ettepanekutele, korraldatigi KVÜÕA- tes 2013 esimene nn. juristide, reservohvitseride täiendkoolitus. Kuid samas EROK Juristide sektsioon oli loodud juba 2006. aastal, eesmärgiga aidata kaasa meie riigikaitseõiguse edendamisele ning reservohvitseride juristide sõjaerialasele täiendkoolitusele. Sektsioonis toimuvatel aruteludel süvenes veendumus, et kohtute seadust ja menetlusseadust on vaja muuta ja täiendada, kuna ei olnud institutsionaalselt sätestatud kohtute toimimise erisus eriolukorras, s.o. sõjaseisukorra ajal. EROK JS esitas oma seisukohad 2015 a. menetluses oleva Riigikaitseseaduse täiendamiseks, kuid mitmetel põhjustel ei peetud võimalikuks meie ettepanekut siis realiseerida. Kuid samas 2015 Justiitsministeeriumi initsiatiiviil alustati Laiapindse riigikaitseõiguse lähteülesande realiseerimist, milles kavandati ka analüüsida kohtute tegevuse eripära eriolukordades.
Mida selle lünga täitmiseks teha annaks?
Selleks, et see teema asjaomaste ministeeriumitel pildist ei kaoks, oleme korraldanud rahvusvahelisi sõjaõiguse ja riigikaitse alaseid konverentse, kusjuures 2017 mais toimus VIII rahvusvaheline konverents. Viimasel kolmel aastal on meie konverentside arutelud fokuseeritud kohtute toimimisele eriolukordades, s.h. sõjaseisukorras ning vajadusele seadusega reguleerida ja luua täiendavalt erikohus nn. Riigikaitsekohus, milline sõjaolukorras tegutseks erikohtuna, kõrvuti tavakohtutega, millises jätkaksid toimimist ning erikohus seejuures kahe astmelise kohtuna. Meie rahvusvahelistel konverentsidel on analüüsinud oma maa seaduste ja kohtute tegevust eriolukordades tunnustatud spetsialistid Soomest, Ungarist, Ukrainast, Iisraelist ja Lätist. Leiame, analüüsides teiste riikide kogemusi, on Eestile kui väikeriigile sobivad analoogsed süsteemid näiteks Soomes ja ka Ungaris.
Miks just Soome?
Oleme seda meelt, et Eestile oleks kõige sobivam kehtestada midagi analoogset Soome süsteemiga, kohandades seda meie vajadustele ja võimalustele. Soomes on 6. kohtu juures olemas kohtunikud, kes saavad sõjaväelist erialast koolitust, kuid tavaolukorras teevad oma tavatööd üldkohtutes. Kõik kaitseväega seotud kohtuasjad ilmselt suunatakse reeglina nendele kohtunikele. Leian, et Soomes kasutatav süsteem kohtute tegevuse kohandamiseks eriolukordades on Eestile sobivaim. Ei saa aga õigeks pidada meie nende spetsialistide arvamusi, kes peavad piisavaks üksnes kohtunikele täiendavate koolituste korraldamist. Vajalik on kogu vajalik seadusandlik baas kohtuteefektiivse tegevuse reguleerimiseks eriolukordades, eriti sõjaseisukorra ajal. Tänased vastupidised spetsialistide ja poliitilised otsustused ei suurenda ega tugevda meie riigikaitset, eriti aga kohtute kiire ja legitiimse toimimise heidutavat tähendust ning ei taga ka kohtunike tegevuseks piisavaid garantiisid sõjaseisukorra ajal.
Millised ohud kaasnevad sellega, et kohtute töö eriolukordades ei ole piisavalt reguleeritud?
Meie konverentsil 2015 esines ettekandega Ukraina Ülemkohtu Kriminaalkolleegiumi kohtunik, kes rõhutas, et Ukrainas likvideeriti sõjakohtud ning see oli üks põhjustest miks Ida-Ukrainas olukorda kiiresti kontrolli alla ei saadud. Tavakohtud oma kolme astmega ei ole selliste juhtumite lahendamiseks efektiivselt rakendatavad. Näiteks Eestis 1924. aasta mässukatse ajal oli olemas sõjakohus ja vajalik lahendus ja piisav heidutus realiseeriti kiiresti. Niinimetatud pronksiöö rahutuste ajal saadi asi kontrolli alla ja tagati ka vajalik heidutus üksnes tänu kohtu ja prokuratuuri juhtide mõistvale koostööle, kuid selleks siiski ilmselt puudusid piisavad õiguslikud garantiid neile endile ja see oli efektiivne üksnes lühiajaliseks tegutsemisel tekkinud eriolukorra lahendamiseks.
Mis juhtuks kui kohtunik- või ametkond omal käel eriolukorras kiirelt reageerida püüaks?
Kui eriolukorras tehakse kiire nn. kokkuleppeline ajutine süsteem tekkinud erakorralise seisukorra lahendamiseks, siis oleks selle algatajad ja realiseerijad ilmselt olemasolevate seadustega osaliselt pahuksis. Riigikaitsekohtu, kui erikohtu loomise õiguslik baas on vaja luua rahu ajal ja lahendatud peab saama selle efektiivseks toimimiseks kõik vajalikud tingimused eriolukordades, eri sõjaolukorra ajal. Meil on vaja erikoolituse läbinud kohtunikke, prokuröre, advokaate, kes rahuajal teevad oma igapäevast erialast tööd, kuid kes on saanud ka sõjaerialase täiendkoolituse.
Kus täna sellist erialast õpet teha saab?
Sõjalist täiendõpet saavad sellest huvitatud isikud, allohvitserid, varasema kvalifikatsiooniga ohvitserid-juristid soovi korral realiseerida EROK ja tema Juristide sektsiooni kaudu täiendõppega KVÜÕA-tes. Leiame, et lähiaastatel, ilmselt 2019. oleks vaja korraldada täiendav juristide erialaohvitseride täiendkoolitus, millisel osaleks vähemalt viis (5) kohtunikku ja sama arv prokuröre, advokaate ning asjaomaste ministeeriumite juriste. Need eriettevalmistuse saanud juristid oleksid ilmselt lisaks 2016 – 2017 KVÜÕA-s juristide, erialaohvitseride baaskursuse läbinutele piisavaks arvuks Riigikaitsekohtu tegelikuks ja efektiivseks käivitamiseks eriolukorra ajal, eriti sõjaolukorras. Nende reservisolevate juristide – ohvitseride lahinguväljaks saab olema ka kohtuistungite pidamine kohtute ruumides, vaid ka väliolukordades.
Kaitseväe juhtkond on EROK JS konverentsidel rõhutanud kaitseväe analüüsidel põhinevat seisukohta ja vajadust kasutada juriste ning ka sõjaaja ametikohtadel.
Kas tänaseks on toimumas mingeid muudatusi?
Justiitsministeerium realiseerib laiapindse riigikaitseõiguse lähteülesande programmi, on loodud ekspertide töögrupid, analüüsitud muutmist ja täiendamist vajavaid valdkondi. Vastu on võetud konkreetne riigikaitseliste seaduste eelnõude realiseerimise ajakava, kuid kahjuks on ettepanekud nn. Riigikaitsekohtu loomiseks seni kahtlevad ja vastuolulised, kuna on jäetud ka piisavalt analüüsimata teiste riikide kogemusi ning põhiliselt käsitletud erakorralist seisukorda, mitte aga sõjaseisukorra eripära.
Milliseid tegevusi on veel lähiajal plaanis, et meie riik oleks ka kohtupidamiseks eriolukordades valmis?
Näiteks oli meil plaan teha järgmisel kevadel suurõppusel SIIL 2018 väliolukorras näidiskohtuistung. Vaatajaskond oleks kaitseväelased, kaitseliitlased ja näitaksime kuidas tegutseb kohus sõjaajal. EROK JS oli sellise istungi üldised põhimõtted kavandanud ja toimusid läbirääkimised Kaitseväe Peastaabiga, et 2018 kevadise suurõppuse ajal osaleksid ka mõned kohtunikud, prokurörid ja advokaadid, kes on saanud sõjaerialase täiendõppe, kellel on nüüd sõjaväeline nooremleitnandi auaste, korraldaksid näidiskohtuistungi, et näidata kaitseväelastele kuidas toimuks kohtuistung sõjaajal ning samas luua menetlusosalistele praktiline kogemus efektiivseks kohtupidamiseks välitingimustes. Kahjuks on asutud Peastaabis seisukohale, et 2018 suurõppusel SIIL sellist meie poolt kavandatud näidisistungit ei toimu. Eesti 100 tähistamiseks EROK JS soovib korraldada rahvusvahelist seminari-konverentsi, kus meile jagaksid kogemusi teiste riikide spetsialistid, nn. sõjakohtu erialaohvitserid juristid.
Milliseid olukordi eriolukorra kohus lahendaks?
Sõjapidamine, konfliktide lahendamine riikide vahel on muutunud. Konventsionaalne, traditsiooniline rahvusvahelise sõjaõiguse poolt reguleerimist taotlev olukord on asendunud asümmeetrilise sõja mitmesuguste vormidega, mida ilmekalt näitab Venemaa tegevus Ida-Ukrainas, kus kasutatakse kõikvõimalikke uudseid lahendeid, nagu eraldustunnusteta nn. vabatahtlikud rohelised mehikesed – terroristid, küberrünnakud, ideoloogilised rünnakud jne. Ka meie Eestis peame arvestama, kuid mitte ainult muutunud olukordadega Euroopas. Peame arvestama kiiresti võivate eriolukordadega, kus me ei saa terroristi ja märgistamata eritunnusteta relvastatud isikutele tagada rahuajal meil kehtivat kolmeastmelist kohtusüsteemi, aeglast menetlust, kaebuste esitamise tähtaegu jne.
Mis ajaks võiks need probleemid lahendatud olla?
Asjad Justiitsministeeriumis liiguvad põhimõtteliselt õiges suunas ning on vajalik, et ka teiste riikide kogemusi analüüsitaks ammendavalt ja realiseeritaks ajakavas planeeritud tegevus, s.h. vajalike riigikaitselist tähtsust omavate seaduseelnõude esitamine. Oluline on, et Eestis teeksime selle võimalikult kiiresti korda, et võetaks vastu ka vajalikud poliitilised otsustused ja et asi ei sumbuks erakondlikesse vaidlustesse.
Piltlikult öeldes, kui majas ei ole turvasüsteeme, siis tulekahju ajal neid paigutada on hilja.