Karolina Ullman, vandeadvokaat, NJORD Advokaadibüroo partner
Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) avaldas mõni aega tagasi oma teise juhise „Ettevõtete ühiskondlik vastutus ja õigusvaldkond“[1]. Käesolev artikkel selgitab, mida iga Eestis tegutsev advokaat peaks teadma ettevõtte ühiskondlikust vastutusest ja kuidas see meie tööd juba mõjutab.
Ettevõtete ühiskondlik vastutus (Corporate Social Responsibility) on ülemaailmne trend ja praeguse info kohaselt tuleb eeldada, et see on tulnud, et jääda. Ettevõtete ühiskondlik vastutus baseerub inimõiguste tunnustamisel nagu need on defineeritud ÜRO inimõiguste voliniku poolt välja antud põhimõtetes (UN Guiding Principles). Me näeme igapäevaselt, kuidas suuremad äriühingud löövad kaasa sotsiaalse suunitlusega projektides, toetades erinevaid ettevõtmisi. Näiteks Eesti Energia noortele ettevõtjatele suunatud Entrum programm, Swedbank’i programm „Ma armastan aidata“ ja SEB Heategevusfondi tegevused. Lisaks on ettevõtete ühiskondliku vastutuse algatusteks ka sellised projektid nagu Toidupank, „Teeme ära“ ja „Noored kooli“, mis on juba eraldiseisvad organisatsioonid ning mis kasvavad päev-päevalt.
Kuidas mõjutavad ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõtted mind kui Eestis tegutsevat advokaati? Kas see on midagi, millega ma peaksin tegelema oma igapäevases töös? Mina arvan, et peaks.
Miks ja millal?
Esiteks teenindavad Eestis asuvad advokaadibürood klientidena rahvusvahelisi ettevõtteid. Nendel klientidel on ilmselt olemas sisemine koodeks, ettevõtte ühiskondliku vastutuse reeglid või muud sarnased põhimõtted, mida nende tegevjuhid üle maailma on kohustatud järgima. Rahvusvahelise kliendi Eestis asuvale tütarettevõttele õigusteenust osutades peaks advokaat teadma, milliseid sisemisi reegleid on klient kohustatud järgima. Vastasel juhul võib osutatud õigusabi olla vähese või olematu väärtusega.
Üldjuhul on klient advokaaditeenuse sisu defineerimisel sõltuv oma advokaadist. Võttes vastu käsundi, pead arvestama inimõigustega nende laiemas tähenduses ning kliendi sisemise eetikakoodeksiga selle kitsamas tähenduses. Kuigi klient võib anda juhiseid õigusteenuse osutamisel arvestatavate faktorite osas, on meie kui advokaatide kohustuseks edendada õiguskuulekust ka laiemal tasandil.
Nõuanne ettevõtte ühiskondliku vastutuse rakendamise kohta
Harvad ei ole olukorrad, kus advokaatidel palutakse hinnata äriühingu tegevuse vastavust kehtivale õigusele.
Sellistele küsimustele vastamine võiks olla lihtne. Samas, kas dokumendid nagu OECD Juhised Hargmaiste Ettevõtete jaoks on käsitletavad õiguse allikana? Kas nõuanded soft law osas on käsitletavad õigusabina? Kas meie kui advokaadid oleme pädevad sellise õigusabi osutamiseks? Ja advokaadi perspektiivist, kas meie kindlustuskaitse hõlmab võimalikke kahjusid sellise õigusabi korral?
Hoolsuskohustust järgiv advokaat ja advokaadibüroopidaja peab nendele küsimustele vastama. Selles valguses on CCBE koostanud nimekirja järgmistest soovitustest:
- selgita välja õigusabi ulatus koos kliendiga; st uuri välja, kas õigusabi antakse üksnes hõlmates traditsioonilisi õigusakte või tuleb arvestada ka muude reeglite ja juhiste kohaldumisega;
- piira advokaadibüroo vastutust ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõtetega seonduvate nõuannete osas selge eriklausliga või üldise välistusega;
- selgita oma kindlustusandjaga välja kindlustuskatte ulatus; st uuri kindlustusandja käest, kas kindlustuskaitse ulatub vaid traditsioonilise õiguse osas antud õigusteenusele või katab see ka õigusabi, mis on osutatud seoses muude reeglite ja juhistega;
- mõistlikuks võib osutuda kindlustuse üldtingimuste ja standardite läbirääkimine advokatuuri poolt;
- advokatuuril tuleks kaaluda koolituste pakkumist, et tutvustada ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõtteid;
- kui advokaadibüroo otsustab välja töötada enda ettevõtte ühiskondliku vastutuse põhimõtted, tuleb nende järgimata jätmisel pidada silmas sellega kaasneda võivat vastutust.
Täiendav valdkond, milles advokaadid ettevõtete ühiskondliku vastutusega kokku puutuvad, on „iludusvõistlused“ [2] ja riigihanked. Aeg-ajalt on advokaadiühingu ühiskondliku vastutuse põhimõtted vajalikud kliendi (või potentsiaalne kliendi) jaoks, kui kliendil on kohustus tagada, et kõik talle teenust osutavad isikud järgivad enda või kliendi ettevõtte ühiskondliku vastutuse poliitikat.
Seoses eeltooduga kerkivad esile täiendavad küsimused: Kuidas vältida konflikte erinevate klientide sotsiaalse vastutuse põhimõtete vahel? Kas advokaadibüroo võib ennast allutada kliendi vastavushindamisele? Kuidas käituda, kui klient nõuab advokaadibüroolt sotsiaalse vastutuse põhimõtete kinnitamist, mille kohaselt nt „pidevad ületunnid ei ole lubatud“ või allakirjutanu „peab austama õigust pereelule“, kui samal ajal klient nõuab ülesande täitmise nimel advokaadibüroolt töötamist ööpäevaringselt ja nädalalõppudel.
Kuna ühelgi advokaadibürool ei ole sellist turupositsiooni, et seista vastu klientide sellistele nõudmistele, soovib CCBE, et kohalikud advokatuurid kaaluksid kõigile Euroopa Liidus tegutsevatele advokaadibüroodele kohalduvate reeglite väljatöötamist. Advokaadibürood peaksid olema valvel ning mitte allutama end ühegi kliendi auditeerimisele, mis võiks seada ohtu advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse täitmise. Väga sageli ei ole kliendid teadlikud advokaadibüroo spetsiifilisest rollist ning nende suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsusnõuetest.
Advokaadibüroo ja tema kohustused
Advokaatide jaoks on veel üks ettevõtte ühiskondliku vastutuse tahk – selleks on advokaadibüroo enda ühiskondlik vastutus.
Eestis tegutsev advokaadibüroo peab eelkõige järgima advokatuuriseadust ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit. Lisaks sellele on Eesti Advokatuur heaks kiitnud CCBE Euroopa advokaatide eetikakoodeksi, mille järgimine on samuti kohustuslik.
Lisaks eeltoodule kehtivad advokaadibüroode suhtes veel täiendavad ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõttest tulenevad kohustused. Siia hulka kuuluvad näiteks reeglid Eesti advokaadibüroodele, mis tegutsevad puuduliku regulatsiooniga riikides. Kui advokaadibüroo pakub teenust riikides, milles rahvusliku õiguse alusel kehtestatud teenusestandard on koduriigis olevast oluliselt madalam, siis on CCBE soovitanud advokaadibüroodel välja töötada teenuse osutamise tingimused, mis välisriikides osutatavatele teenustele pakuvad koduriigis kehtiva kaitsega võrdväärset. Eesti kontekstis tuleks kaaluda nende põhimõtete rakendamist advokaadibüroodel, kes osutavad teenuseid näiteks Valgevenes.
Mitmed advokaadibürood ja advokaadid osutavad teenust ka tasuta ehk pro bono, võib-olla mitte just igapäevaselt, kuid kindlasti regulaarselt. Eesti Advokatuur koos Lastekaitse Liiduga korraldab tasuta õigusabi osutamist vähekindlustatud peredele perekonnaõiguse küsimustes. See on hea näide selle kohta, kuidas advokatuur mängib rolli osaleda ettevõtete ühiskondliku vastutuse realiseerimisel.
CCBE on juhendi lisana andnud välja dokumendi “Võtmeküsimused, millele tähelepanu pöörata“ [3] , mis on suunatud advokaadibüroodele, hõlbustamaks nende tegevust seoses ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõtete koostamise ja rakendamisega. See on suurepärane algusmaterjal, edendamaks ühiskondliku vastutusega seonduvat mõtlemist Eesti advokaadibüroodes, nii suurtes kui ka väikestes.
***
Artikli autor on NJORD Advokaadibüroo partner, vandeadvokaat ning samuti Rootsi Advokatuuri advokat, tegutsedes selle rahvusvahelise osakonna juhatuse esimehena.
[1] Social Corporate Responsibility and the Legal Profession” Guidance II, veebruar 2014. Kättesaadav: www.ccbe.eu
[2] Iludusvõistlus ehk erahange
[3] Inglise keeles „Key Questions to address”