Autor: Eesti Advokatuuri esimees, vandeadvokaat Hannes Vallikivi
24. septembril 2017 möödus 145 aastat Eesti Advokatuuri esimese esimehe Jaan Teemanti sünnist
Nõnda vastas Jaan Teemant tunnistajana 13. mail 1936. aastal vabadussõjalaste kohtuprotsessil prokuröri pinnimisele, kas relvastatud riigipööret kavandanud liikumine on püüdnud teda meelitada poliitilisse tegevusse. Teemant põhjendas kohtule, et tema maailmavaade on teine ja tema vanuses seda enam muuta ei saa.
Eesti Advokatuuri esimese esimehe Jaan Teemanti 145. sünniaastapäeval jagan tänaste advokaatidega mõnd kaasaegsete meenutust ja fakte, mis kirjeldavad selle advokaadi par excellence ja riigimehe maailmavaadet ja iseloomu.
24. septembri 1932. aasta Postimees kirjutas Teemanti 60. sünnipäeva puhul: “J. Teemant on rekordilise arvu kordasid olnud riigivanemaks. Teda tuntakse kui temperamentset poliitikategelast, kes oma esinemistega riigikogus sagedasti tuld ja tõrva külvanud. Ta ei põrka tagasi pihta andmast ka oma lähematele poliitilistele kaaslastele. Alles tema viimane esinemine “kroonivaidlustel” riigikogus tõendas, et J. Teemant ei salli võltsi ega silmakirjatsemist. Avaliku tegelasena on J. Teemant küll sagedasti raske arvustustule all seisnud, kuid tema kuju on jäänud püsima austamisväärsena ja sümpaatsena.”
Teemanti käredat iseloomu, aga samas advokaadilikku olekut meenutas Teemanti kahe valitsuse haridusminister ja kuldsuuna tuntud Viljandi kirikuõpetaja Jaan Lattik: “Jaan Teemant, advokaat ja veelkord advokaat. Alati põles maa ta jalge all. Alati ta ruttas. See pole sugugi anekdoot, et Teemant ühele voorimehele, kes pakkunud oma teenistust, et kas härrad ei sooviks sõita, oli ütelnud: “Ei ole aega.” Ise aga kihutanud jalgsi Toompeale kohtusse. Oli äge kui mustlase püss, mis laseb pauku mõlemast otsast. Kärkis ja paukus. Samas kündis, kui just mitte päike, siis vähemalt kuu üle riigivanem Teemandi palge.” Selle viimasega pidas Lattik silmas, et Teemantil ei puudunud inimlik ja hooliv pool. Valitsusjuhina oli Teemant aga väga põhjalik, pidas pikki istungeid ja nõudis kõigilt kabinetiliikmetelt samasugust pühendumust.
Omaaegse Tartu üks tuntumaid avaliku elu tegelasi, samuti advokaat Oskar Rütli kiitis Teemanti lihtsust ja õiglast meelt: “Tema tublidusest ja maamehelikust õiglustundest ja visadusest ja kui hääst otsitud advokaadist teatakse palju lugusid.” Ja veel: “Teemant oli õiglane ja tubli, eesti talutarest tulnud mehe tüüp. Ta oli põllumeeste erakonna üks nurgakividest.” Teemant (nagu Rütli ja paljud teisedki) oli ise pärit maalt ja töötas end üles maarahva advokaadina. Ta jäi tegevadvokaadiks kuni vangistamiseni 1940. aasta juunis.
Olgugi teise Eesti poliitika suurkuju Konstantin Pätsi pikaaegne kaasvõitleja, sai Teemantist üks autoriteetsemaid vaikiva ajastu kriitikuid. Ta oli eelviimane kõneleja Riigikogu 2. oktoobri 1934. aasta koosolekul enne Riigikogu vaikivasse olekusse sundimist. Teemant lõpetas oma kõne prohvetliku hoiatusega valitsuse aadressil: “Eesti rahvas suudab enese juures maksma panna demokraatlikku korda, mille tõttu neil, kes tegutsevad teises suunas, võib-olla tuleb aruandmisel öelda: palun kergemat karistust.”
Koos nelja teise riigivanema, Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke, Ants Piibu ja Otto Strandmanniga nõudis Teemant 1936. aasta oktoobris Pätsilt poliitiliste vabaduste taastamist, et uut põhiseadust välja töötama asuv Rahvuskogu saaks loodud demokraatlikul moel.
Sümpatiseerimata vabadussõjalaste poliitilisi vaateid, kaitses Teemant advokaadina 1934–1935 mitmel kohtuprotsessil vabadussõjalasi ja kritiseeris kaitsekõnedes teravalt valitsuse otsitud süüdistusi ja kaitseseisukorra meetmete tarvitamist tsiviilisikute vastu. Ta vastustas Pätsi ja Laidoneri tegevuse põhiseaduslikkust ja oleks selle eest äärepealt ise sattunud kohtu alla.
“Radikaal-mõtleja” Teemant oli niisiis poliitiku ja advokaadina väsimatult töökas, enese ja teiste suhtes nõudlik, põhimõttekindel ja otsekohene inimene, kes vankumatult uskus rahvavõimu ja õiguslikku riiki. Teist selliste omadustega liiget, kel nõnda palju teeneid Eesti rahva ees, ei ole Eesti Advokatuuris olnud.
Foto: Postimehes 20.11.1934 ilmunud karikatuur, kus Päts “lihvib” Teemantit ülal mainitud kaitsekõne pärast
Foto: Postimehes 24.09.1932 ilmunud karikatuur Teemanti 60. juubelile pühendatud artikli juures, mis viitab Teemanti tegutsemisele koalitsioonikaaslaste (asunike) taltsutamisel
