NJORD Advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Triinu Hiob teeb ja jõuab palju – ta juhib NJORDis vaidluste lahendamise valdkonda, on ICC rahvusvahelise vahekohtu aktiivne liige, lepitab kindlustusvaidlusi, võtab vastu advokaadieksameid ja osaleb Tartu Ülikooli magistritööde kaitsmiskomisjonide töös. Ja on kirglik jalgrattaga liikleja, kes sõidab rattaga tööle ka siis, kui külma on väljas 18 kraadi.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Juhin NJORD Advokaadibüroos vaidluste lahendamise tiimi ja tegutsengi peamiselt vaidluste lahendamise ja ennetamise alal. „Vaidlushuvi“ tekkis mul üsna juhuslikult, aga väga konkreetsel hetkel. Ülikooli kolmandal kursusel põhiseaduslikkuse järelevalve aines mängisime läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ja mina sattusin täitma rolli, mida keegi ei tahtnud – kaitsma seaduse väljatöötajana potentsiaalselt põhiseadusevastast normi. Argumenteerimine üksi mitte just kõige mugavamal positsioonil pakkus minusugusele tagasihoidlikule juuratudengile väljakutse ja tekitas samas arusaamise, et mulle meeldikski sellist rolli täita. Tänagi köidab mind just vajadus pidevalt pingutada, anda endast parim, õppida, olla loominguline.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Oma praeguse bürooga ma liitusin pea seitse aastat tagasi juba partnerlusplaaniga ja see teekond oli väga sile. Ma olen tänaseni ütlemata tänulik oma kaaspartneritele Veikkole, Karolinale ja Katrinile, kes selle mulle võimalikuks tegid ja väga toetavad olid. Meie büroos on enamik partnereid naised. Samas ei ole sool minu partneriks saamisel olnud mingit rolli kumbagi pidi – see ei ole partneriks saamist raskendanud ega lihtsustanud. Kõik, mis on juhtunud, on olnud võimalik ikkagi tänu konkreetsetele inimestele soost sõltumata.
Sooga seotud raskust tunnetasin korra hoopis varem, kui ma noorepoolse advokaadina lapsehoolduspuhkuselt naasin. Kuna mu tütar on praeguseks juba 16–aastane, on aeg seda emotsiooni tuhmistanud, kuid mäletan oma toonast mõtet: ma teadsin ette, et poolteist aastat eemal tähendab mingit tagasilangust, aga ma ei kujutanud ette, et see langus on nii tuntav. Pärast eemalolekut olin samas oluliselt ambitsioonikam, hakkajam ja motiveeritum kui enne, nii et ronisin peagi lohust (sest lausa auk see küll ei olnud) välja.
Millised on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Mulle meeldib kujundada büroo arengut, olla otsustajate hulgas ja juhtida suurepärast tiimi. Ei saa salata, et partneri positsioon annab mõnevõrra ka võimalust valida, millega tegelen, samuti tunnen esimest korda elus, et ma suudan oma tulevikku kindlustada. Samas ei saa üle ega ümber sellest, et partneri positsioon tähendab ka palju suuremat vastutust – kuidas tagada kõigile töö ja sissetulek, kuidas toetada kolleege nende tee leidmisel ja eesmärkide saavutamisel, kuidas lahendada probleeme keeruliste klientidega jne. Näen siiani oma tööalase emana vandeadvokaat Liina Linsit, kes partnerina oli minu juhendaja, kui ma olin noor advokaat. Ta kujundas mind väga palju, kuigi ta võib-olla seda ise ei märganudki, samuti toetas palju. Nüüd pean enda ülesandeks olla „emaks“ oma tiimiliikmetele – toetada, kaitsta ja vajadusel ka südamele koputada.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Ma arvan, et päris suur roll on sellel, et naised on keskmiselt vähem enesekindlad kui mehed. Nad ei ole nii julged kõrgeid eesmärke seadma, ammugi neid eesmärke teistele avaldama ja soove esitama. Kui noor naisadvokaat töötab ainult meeste juhitud büroos, siis ta ei pruugigi seda julgust saavutada. Mul on vedanud, sest kogu minu advokaadikarjääri jooksul on mul olnud mõlemast soost juhte ja eeskujusid.
Kindlasti on varasemalt mänginud rolli ka see, et pereelu on naistele toonud kaasa pause karjääris. Samas mulle tundub, et siin on märgata vähenevat trendi – haritud ja hoolivad mehed võtavad aktiivselt pereelust osa ja vahe sugude vahel väheneb.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Igasuguse organisatsiooni, mitte ainult advokaadibüroo, juhtimises on ideaalne, kui on esindatud erinevast soost, erineva tausta ja erinevate vaadetega inimesed. Erinevus rikastab. Erinevad inimesed suudavad avastada erinevaid kitsaskohti ja leida erinevaid lahendusi.
Minu kunagine kolleeg avaldas aastate eest arvamust, et maailmas oleks vähem sõdu, kui riikidel oleks rohkem naisjuhte. Naised on alalhoidlikumad, kaalutlevamad. „Sõdade“ ärahoidmiseks kuluvad need omadused ära ka advokaadibüroo juhtimisel. Samas on tasakaaluks ja arengu säilimiseks tarvis ka lennukust, julgust, katsetamislusti. Seega parim variant on, kui sõltumata soost on koos nii pehmema kui ka jõulisema loomuga juhte.
Eelkõige just eeskujude olemasoluks on vajalik, et lisaks erinevatele iseloomudele oleksid juhtide hulgas esindatud ka erinevad sood. See julgustab mõlemast soost noori kõrgemale püüdlema.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Ma ei ole otseselt kogenud, et klient valiks bürood naispartnerite olemasolu järgi. Pigem mulle tundub, et meie regioonile – Põhjamaadele – on omane vaadata vähem inimeste sugu ja rohkem muid kvaliteete. Mõtlen vahel, et meie riigi lähiajalool on olnud arengule ka üks suur pluss – nõukogude inimene oli tööinimene, sõltumata oma soost. Seega ei peeta imelikuks ei meeste ega naiste kohtus esinemist ega lennuki juhtimist. See pole päris sama enesestmõistetav kõikjal Lääne-Euroopas. Saksamaal on jätkuvalt lasteaedasid, millel on mitmetunnine lõunapaus, ja selleks ajaks tuleb lapsed koju viia. Seal on töö- ja pereelu ühitamine palju suurem väljakutse. Väiksema lõhe tõttu pole meil ehk ka nii tavaline, et korporatsioonid seaksid teenuse osutajat valides kriteeriumiks soolise tasakaalu.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Meie büroos on naistel juba nii suur osakaal juhtimises, et me peame mõtlema teistpidi tasakaalule – et ikka mehelik vaade ka olemas oleks. Samas me ei ole seadnud eesmärki, et otsime juhtimisse juurde just mehi. Me soovime näha juhtimise tasandil parimaid inimesi: suurepäraste teadmistega, heade liidriomadustega, inspireerivaid, hoolivaid, lennukaid. Õnneks ongi büroo seest kasvamas mõlemast soost selliseid inimesi.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Mulle tundub, et praegune suund juba iseenesest on üha paranev, eriti kui ma võrdlen seda enda advokatuuri astumise ajaga 2003. aastal. Osalt on sellesse panustanud riik oma väärika vanemahüvitiste süsteemiga, mida üha julgemalt kasutavad lisaks naistele ka mehed. Kui pere loomine mõjutab mõlemast soost töötajaid sarnaselt, ühtlustuvad tasapisi ka karjäärivõimalused. Bürood, mis torkavad jätkuvalt silma erilise maskuliinsusega, paistavad mulle isiklikult pigem ajast mahajäänuna.
Seda positiivset trendi saab toetada kogemuslugude jagamisega – edukad naisadvokaadid, aga ka töö kõrval oma peret kõrgelt väärtustavad meesadvokaadid. Me kõik oleme ju eeskätt inimesed. Lisaks advokaadiks olemisele oleme me kellegi kaasad, vanemad, lapsed, sõbrad. Me teeme hästi tööd, aga meil on ka pehmem pool. Selle poole näitamine aitab noortel mõista, et nad võivad sihtida kõrgele ka siis, kui nad soovivad elult midagi veel peale advokaadiks olemise. Edu vältimatu eeldus ei saa olla töötamine 60 tundi nädalas.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Kõige olulisem on leida see, mis paneb silmad särama. Lihtne on teha mitte ainult hästi, vaid suurepäraselt neid asju, mis sind vaimustavad. Tuleb lihtsalt need asjad üles leida.
Ma mäletan, kuidas ühel hetkel minu tööalases elus – see oli just lapsehoolduspuhkuselt naasmisel – oli minu ees valik, kas suunduda tööõiguselt ja vaidlustelt pigem tehingutele. Tehingunõustamine oli väga prestiižne, seal liikus suur raha. Ja samas see valdkond ei köitnud mind. Ma olen tänulik oma sõbrannale, kes aitas mul teha otsuse jätkata valdkonnas, mis oli vähem glamuurne, aga meeldis mulle. Edukaks saab ikkagi ainult sellist tööd tehes, mis pakub rahuldust.
Siit ka soovitus kõigile noortele, nii naistele kui meestele: ära sea eesmärgiks raha. Liigne rahale orienteeritus ei edenda karjääri ja lõppastmes ei too see isegi mitte raha. Tee ka asju, mis ei too sulle sisse, aga arendavad sind ennast või bürood või ühiskonda laiemalt.