Küllike Namm on omanimelise advokaadibüroo juhtivpartner ning tuntud eelkõige tugeva kriminaalõiguse advokaadina. Küllike töötas pärast Eesti taasiseseisvumist 1990-ndatel aastatel ka kohtunikuna, aga 1997. aastal liitus advokatuuriga. Küllike Namm on palju panustanud ka advokatuuri arengusse, olles kuulunud nii juhatuse kui aukohtu koosseisu. 2015. aastal pälvis Küllike Namm advokatuuri aasta advokaadi tunnustuse just oma kõrgetasemelise kutsetöö eest.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Tegelen valdavalt kriminaalmenetlustega nii kohtus kui kohtueelses menetluses, seega kaitseadvokaadi tööga. Samas on mul pidevalt töös ka eraõiguse ja haldusõiguse kaasuseid. Lühidalt öeldes olen kohtuadvokaat ja mulle meeldib see pinge, mida kohtumenetlus pakub, samuti kiiret reageerimist vajavad menetluslikud olukorrad.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Oma advokaadikarjääri alustasin vandeadvokaadi vanemabina oma ema vandeadvokaat Lea Mandeli büroos 1997. aastal. Töötasin seal kaks ja pool aastat ning pärast seda asutasin 2000. aastal omanimelise advokaadibüroo. Kuna olen olnud partner büroo algusest peale, siis ei ole ma kokku puutunud raskustega, millised on seotud partneriks saamisega. Minu büroo tegevus algas ajal, kui minu noorim laps oli kooliealine, mina ise olin 40-aastane ja seega on olnud kogu büroopidamine pausideta. Ma ei ole kunagi mõelnud, mis oleks olnud teisiti, kui ma oleks olnud mees.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Esimesena tuleb pähe vastutus, eelkõige vastutus oma kollektiivi ees, et inimesed oleksid rahul ja tahaksid koos seda tööd teha. Et nende iga tööpäev algaks ikka mõttega, et ma tahan tööle minna.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Kuna ma ise olin ka juba enne advokaadibüroo asutamist olnud ettevõtte juht, siis ma ei oska arvata, et meestes oleks midagi sellist, mis annaks neile büroo juhtimises eelised. Kui naine ja mees saavad võrdselt panustada oma aega töösse, sh advokaaditöösse, siis ma usun, et tulemused on samaväärsed. Samas teatud perioodil panustavad naised rohkem lastesse ja perekonda. Töö võib selles olukorras muutuda teisejärguliseks ja selle esikohale nihutamine ei pruugi olla enam naise jaoks oluline.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Ma ei ole pidanud sellele küsimusele mõtlema, sest büroo alguses töötasid meil ainult naised. Täna on meie büroos on 5 korda rohkem naisi kui mehi. Juhtimis– ja otsustusprotsessis osalevad naiskolleegid võrdselt meestega ja mehed kuulavad, mida naised arvavad ning loomulikult ka vastupidi.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat?
Nii palju, kui on inimesi, on ka arusaamu. Tean kliente, kes on arvamusel, et naisadvokaat on parem kui meesadvokaat ja samas on ka vastupidiseid näiteid. Arvatavalt kliendid valivad advokaati ka probleemi olemusest lähtuvalt, rida delikaatseid teemasid on arvatavalt lihtsam jagada sookaaslasega. Probleemiks võib olla pigem advokaadi vanus kui sugu. Lihtsalt, kui advokaat on väga noor, siis lähtub klient juba eeldusest, et tal puuduvad nõutavad teadmised või kogemused. Mina ja minu naiskolleegid ei ole vähemalt minule teadaolevalt jäänud klienditööst ilma põhjusel, et nad on naised. Küll aga olen ma erinevatel nõupidamistel, kus ma olen olnud osalejatest ainus naine, kuulnud väljendit: „Mehed, mida me edasi teeme?“ Ma ei ole ka siis pidanud vajalikuks märku anda, et ma olen naine.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Meie büroos on 1/5 mehi ja 4/5 naisi. Meie eesmärk ei ole seda suhet muuta. See võib muutuda, aga mitte sellel põhjusel, et vaja oleks meeskolleege juurde võtta. Pigem võib selleks olla põhjus, et keegi tark, tubli ja meie kollektiiviga sobiv meeskolleeg soovib meile tööle tulla.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Ma ei usu, et peab midagi tegema, et naisi oleks juhtimises rohkem. Kui naine soovib olla juht, siis ma ei usu, et teda takistatakse sellel põhjusel, et ta on naine. Ja kui naine tahab juhiks saada, siis ta selleks ka saab, ta realiseerib püstitatud eesmärgi. Et naisi on juhtide hulgas sellisel määral nagu on,võib olla põhjendatav ka sellega, et naine ei tahagi juhtida, sest juhitav olla võib olla turvalisem ja lihtsam. Advokatuur võiks teha sellekohase uuringu kolleegide hulgas ja kui tõesti selgub, et naiskolleegide hulgas on neid, kes tahavad aga ei ole saanud oma juhi potentsiaali realiseerida, siis selgitada välja selle põhjused.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Kuna advokaaditöö on suhe kliendiga, siis eelkõige peab noor kolleeg läbi mõtlema järgmised küsimused:
-
Kas ta tahab ja on suuteline tegema tööd, mis alati ei paku rõõmu ja rahulolu. On üldteada, et advokaadiga ei tulda jagama rõõme, vaid ikka muret ja probleemi. Kas ta on valmis selleks, et valdavalt algavad kliendikohtumised, ja -kõned väljendiga „mul on üks mure“ ning rõõme jagatakse harva, pigem tehakse seda büroos kolleegide vahel;
-
Kas ta on suuteline tegema vahet, et kliendi probleem on advokaadi töö ja mitte advokaadi probleem;
-
Kas ta on valmis mõnel eluperioodil olema sisuliselt 24/7 tööl ja advokaat.
Kokkuvõtvalt olen siiski seisukohal, et tänaseks 25 aastat järjepidevat advokaaditööd on olnud keerukusele vaatamata minu jaoks pinget pakkuv ja huvitav.