Javascript is required

Naised advokaadibüroode tipus: Karolina Ullman

Karolina Ullman on Eesti advokaatide seas ainulaadne, sest tal on advokaadi kutse ka Rootsis. Õigusteadus on Karolina peres põlvkondade kaupa veres ja sellest ei pääsenud temagi! Pärit on Karolina Rootsist, kuid emapoolsed juured tõid teda Eestisse, kus ta juba viimased peaaegu 20 aastat tegutseb. Tänasel päeval on ta Advokaadibüroo NJORD juhtivpartner. 

 

Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?  

Praegu tegelen osaliselt intellektuaalomandi õiguskaitsega, samuti vastavuskontrolli valdkonnaga, kus küsimused võivad olla rahapesu tõkestamisest ja hasartmängust kuni reklaamini. Täna just oli teemaks, milliste normide alusel saab magusatootja väita, et tema kompvekid on vegan. Samal ajal olen endiselt büroos projektijuht, eriti suuremate tehingute puhul, kui välismaised kliendid soovivad korraga mitmes riigis tegutseda. Ja muidugi olen ka NJORDi juhtivpartner. Mind ei köida otseselt mingi kindel õigusvaldkond, aga ma naudin kliendisuhtlust ja töö korraldamist. Mulle meeldib müük, administreerimine ja tiimi kokkupanek nii, et kõik tundub õige ja sujub. Väga palju ma enam sisulist õigustööd ei teegi, vaid pigem delegeerin ja koordineerin ülesandeid. 

 

Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?  

Kuna mingil määral olen büroo üks asutajatest, siis on pisut keeruline vastata. Rootsis läksin pärast ülikooli tööle kohtumajja – see on seal tavaliselt esimene karjääriaste, kui soovid saada advokaadiks. Pärast kaht aastat kohtus asusin 2001. aastal tööle ühes keskmise suurusega Stockholmi advokaadibüroos. Neil oli plaan avada kontor ka Eestis. 2004. aastal kolisingi Eestisse, ülesandega leida häid kohalikke advokaate, kellega koos see kontor avada. 2005. aastal asutasime juba oma Eesti büroo. Meid oli siis kokku viis. Teistel advokaatidel oli minust erinev taust – neile kuulus varem õigusbüroo. Aga oli selline aeg, kus erandlikult oli neil õigus ka advokaadieksam teha ja advokatuuri liikmeks saada. Aastate jooksul on büroo partnerite koosseis muidugi muutunud. Neist, kes 2005. aastal alustasid, oleme tänaseks NJORDis järel mina ja Veikko Toomere. 

Büroo algusaegadel oli minu jaoks ootamatu erinevus otsustamiskultuuris. Kui soomlased, norralased ja taanlased on rohkem eestlaste moodi otsustajad, siis rootslased teevad otsuseid konsensuse põhimõttel ehk kõik peavad nõus olema. Meie kliendid olid tihti välisettevõtted, sageli Rootsist. Pidin neile pidevalt selgitama, et kui nad Eesti kliendiga lepingut sõlmivad, pole mõtet jääda ootama, et kõik üksmeelselt selle tingimustega nõustuksid: Eestis teeb otsuse juht ja ta ei hakka seda eraldi oma organisatsiooni sees kooskõlastama. Samal ajal koostasin meie büroo jaoks käsiraamatut, millega panna paika töörutiinid. Tahtsin, et alustava büroo eesmärgid ja töövoog oleks kõigile ühtemoodi selge. Igal teisipäeva hommikul tõin koosolekule selle manuaali kaasa ja ootasin kõigi heakskiitu. Aga seda ei tulnud! Mul kulus ikka mitu kuud, enne kui mõistsin: pean juhina ütlema, et see on meie käsiraamat ja nüüd hakkame selle järgi tööle. Eks ma olen ikkagi rootslane ja ootan, et kõik jõuaksid ise otsuseni, mis on parim. 

 

Mis on partneri positsiooni väärtused sinu jaoks? 

Ma ei tea, milline oleks mu karjäär juhul, kui oleksin jäänud Rootsi. Ilmselt ei oleks ma enam advokaat. Mulle meeldib just organiseerimine, otsustamine, üldine planeerimine, eelarvete koostamine, statistika, inimestevahelise koostöö edendamine. Kasutan oma võrgustikke probleemide lahendamiseks. Ma olen selles hea ja tõesti naudin seda! Suure osa elust olen neid tegevusi teinud advokaadibüroo kontekstis. Aga Stockholmis oleks võtnud otsustustasandile jõudmine väga kaua aega. Mul polnud tahtmist seda kümmet aastat panustada, et teha alles siis tööd, mis mulle päriselt meeldib. Partneril on info, ta teeb strateegilisi otsuseid, katsetab ja tegutseb kõige keerulisema töövahendi – teiste inimestega. 

Miks on sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25% naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49% naised? 

Mulle tegelikult ei meeldi inimeste soopõhine lahterdamine ja ma pole ka kunagi tunnetanud mingit probleemi selles, et olen naine. 

Rootsis on advokatuuris sama mure. Ma ei tea, kas see on ainult sooline küsimus. Arvan, et mingil määral on siin põhjuseks traditsioon – mehed on olnud juhid ja kuidagi on see nii jäänud.  

Teine põhjus on ehk selles, et tipus olijat peetakse kõige targemaks. Aga see ei ole nii. Tipus on müügiinimene. See, kes kõige rohkem müüb, saab ka kõige rohkem otsustada, ja neist saavad formaalsed juhid. 

Advokaadid on paraku tihti üsna halvad juhid. Müügiinimesed ei ole tavaliselt inimeste inimesed. Neil ei ole juhtimiseks ka eraldi koolitust. Ja tegelikult ei soovi eriti keegi juhtivpartner olla – selles töös on palju numbreid ja muud ettevõtlust, aga vähe õigusküsimusi.  

Äkki on naised selles osas targemad ja taipavad pärast esimesi aastad advokaadibüroos, et neil on parem olla kuskil ettevõttes jurist kui püüda advokaadibüroo tippu jõuda, kus loevad ainult müüginumbrid? Ja kui on järjepidevalt kehvad juhid, siis ei näe nad oma töötajates potentsiaali ega oska neid omakorda juhtideks kasvatada. 

 

Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on sinu arvates oluline?  

See pole otseselt sooline küsimus, vaid küsimus sellest, kuidas olla hea juht ning kas õige inimene on õigel kohal. Advokaatidele oleks vaja juhtimiskoolitust. Siis laheneb kindlasti suurem osa sellest küsimusest iseenesest. Ja kõik ei tahagi olla juhid.  

Ka meie büroos pole soolist tasakaalu, aga meil on see teistpidi kaldu: enamik partneritest on naised. See pole eraldi mingi saavutus, vaid pigem juhus. Meil on varem olnud partnerite seas ka meeste ülekaal. Aga kõik partnerid on alati olnud samal meelel: esimesel kohal on pere ja tervis ning alles siis töö. Tuleb leida oma tüüpi inimesed, kellega koos töötada ja bürood teha. Selles oleme küll olnud edukad. Kindlasti on büroosid, kus peetakse rahanumbrit alati olulisemaks. Meie meelest peab töö ka tore olema! 

 

Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? 

Ei ole kunagi midagi sellist kogenud. Loeb ikkagi inimese kompetents! Kui ettevõttel on vaja advokaadi abi, siis ta tahab ikka parima kogemusega inimest. Minu arvates oleks lihtsalt rumal valida advokaati soo järgi. 

 

Milline on sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil? 

Eks me püüame üldiselt tööelu tasakaalul silma peal hoida, aga mitte just soopõhiselt. See bilanss on meil paigast. Ja me ei näe selles ka suurt probleemi. Me ei hakka sellepärast rohkem mehi tööle võtma. Võtame tööle ikka parima kandidaadi, ükskõik, kummast soost ta on. Olulisem on see, et meil on inimesed mitmesuguse taustaga, erinevate kompetentsiga.  

 

Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?  

Minu arvates on vastus juhtimiskoolitus advokaatidele. Olen ise läbinud ühe sellise koolituse, mille korraldas Rootsi advokatuur. Ka Eesti advokatuur võiks juhtimiskoolitusi eest vedada. 

Advokaadibüroo on ettevõte, mille väärtus on tema inimesed. Sarnaseid ameteid on muidugi veel, näiteks arhitektuuribürood. See muudab juhtimise keeruliseks: sa müüd oskusi. Mingil määral tahetakse staaradvokaate. Tegelikult on vaja, et see advokaat oskaks koostööd teha: on vaja abisid, noori juriste, assistente. Advokaadi töö on väga mahukas ja koostööoskus on üks selle aluseid. Ehk ei ole see nii väikemates büroodes, aga meie projektides peab olema rohkem kui kaks inimest.  

Kui praegused juhid õpivad olema paremad juhid, siis märkavad nad võib-olla ka nooremaid, kel on annet ja potentsiaali saada juhiks. Ja see juhtimiskoolitus võiks olla kõigile soovijatele, mitte ainult praegustele juhtidele – see annab võimaluse näidata oma ambitsiooni. Naised, kes tahavad advokaadibürood juhtida, peavad selle välja ütlema. Keegi ei tule sulle ise seda kohta pakkuma. Nii et julgust!  

 

Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos? 

Tee rohkem seda, mis sulle päriselt meeldib. Nii on lihtsam selles valdkonnas ka eksperdiks saada. Ja toredam on ka. Näiteks mulle meeldib organiseerida! Võin organiseerida advokaadibürood, aga võin seda teha ka mujal. Kui millegi vastu on huvi, siis sealt tulebki alustada. Kui on soov jõuda tippu, tuleb sellega teadlikult tegeleda. Aga kui see pole su kirg, ei ole seda vaja.  

Soovitan valida ka enda jaoks õige elukaaslane. Ööpäevas on ainult 24 tundi ja selle piires tuleb oma valikutele realistlikult otsa vaadata. Kui soovid nii lapsi kui ka karjääri, siis tuleb see pusle enda jaoks ise kokku panna. Eestis on lapsega koju jäämiseks väga head tingimused. Seda ka isadele! Las iga pere otsustab ise, kuidas neile sobib. Ehkki kui kõik pered otsustavad, et ainult naine jääb koju, on ka midagi viltu. Lapse saamine on ikkagi kahe inimese otsus. Mehed saavad üha enam aru, et jäävad millestki ilma, kui nad oma lapsega koos aega ei veeda.  

Näiteks mulle ei sobinud pikalt kodune olla. Tahan vahel oma mõtted lõpuni mõelda, juua kohvi ära enne, kui see on jahtunud ja käia tualetis üksinda! Aga ka kaks aastat kodus olla on ainult kaks aastat su karjäärist. See ei tähenda, et seda karjääri ei tulekski. 

Lisaks on noored vanemad kõige efektiivsem tööjõud üldse! Nad teavad täpselt, kui palju aega neil on ja teevad oma töö nende loetud tundide sees ära. Tööandja ei tohiks pereinimesi karta – see on elu osa.