Ideaalis vastaks naiste osalemine advokaadibüroode juhtimises ja kasumi jaotamises nende loodud väärtusele sektoris, kus poole tööst teevad naised. Kuigi me liigume selle ideaali suunas ja muutused käivad, pole me veel kaugeltki kohal.
Seekordsetel Riigikogu valimistel osutus valituks rekordarv naisi, kuid siiski valisime oma kõrgeimasse esinduskokku kaks meest iga naise kohta (71 meest ja 30 naist). Sarnane vertikaalne soosegregatsioon iseloomustab ka advokaadibüroosid: olgugi pooled Eesti advokaatidest (aastavahetuse seisuga 49%) naised, täidavad nad büroodes reeglina madalamaid ametikohti.
2021. aasta mais analüüsisin Äripäevas ja advokatuuri blogis naiste rolli Eesti suuremate advokaadibüroode juhtimises. Selgus, et ehkki naisadvokaate oli neis büroodes keskmiselt 49 %, oli büroode juhatustes naisi vaid 21 % ja partnerite seas 23 %, ning naistele kuulus keskmiselt 21 % osalusest. Teema tekitas advokaatide seas rohkelt vastukaja. Diskussioon oli tulemuslik, sest sellest võrsusid advokatuuris tugevad algatused naisjuhtimise edendamiseks.
Advokatuur nügib naiste tõusmist juhiks
Naisjuhtide väärtustamiseks ja eeskuju andmiseks algatasime siinsamas advokatuuri blogis intervjuusarja „Naised advokaadibüroode tipus“, kus aasta jooksul rääkisid oma karjääri kujunemisest ja kogemustest 30 silmapaistvat naispartnerit, et anda samastumisvõimalus karjääriteel veel madalamaid astmeid võtvaile naisadvokaatidele ning normaliseerida naisena juhiks saamist. Teine oluline vahend meie naiste inspireerimiseks ja karjääri hoogustamiseks on naisadvokaatide sotsiaalmeediagrupp ja selle algatused. Ideid ja infot jagades nügitakse grupi liikmeid enesearengu teel, tunnustatakse ja innustatakse kolleege. Järjepidevalt kohtutakse inspireerivate koolitajate ja naisjuhtidega. Erakordselt sisukad olid kohtumised eestlastest advokaatidega, kes on jõudnud juhiks maailma tipp-büroodes: Airi Hämmalov M&A partnerina Baker&McKenzie’s ning Eveli Lume rahvusvaheliste vaidluste lahendamise partnerina Squire Patton Boggs’is. Selline initsiatiiv ja kolleegide kogukonna tekitamine tõi 2022. aasta „Advokatuuri Teemanti“ tunnustuse just Naisadvokaatide grupi eestvedajale ja paljude ürituste korraldajale vandeadvokaat Anne Veerpalule.
Eduka büroo tiim ja juhtimine peab olema sooliselt tasakaalus
Pea kõik meie intervjuusarjas osalenud naispartnerid pidasid naiste kaasamist büroode juhtimisse oluliseks. Soolisest tasakaalust tulenevat selget kasu nähakse selles, et nii pääsevad mõjule erinevad vaatenurgad ja suhtumised, mis tõstavad otsuste kvaliteeti.
Turg ehk klientide ootus suunab Eestis büroode soolist tasakaalu veel vähe. Tasapisi võib küll märgata, et suured välismaised kliendid tunnevad oma ESG või mitmekesisuse ja kaasamise eesmärkidest tulenevalt huvi ka neid nõustava tiimi ja büroo partnerkonna koosseisu suhtes. Kuid see ei ole ärikliendi jaoks nõustaja valikul kaugeltki määrav. Kindlast soost nõustajat võivad eelistada pigem erakliendid, kes vajavad advokaati näiteks perevaidlustes või kriminaalasjades, kus isiklik sobivus on eriti tähtis. Mõnikord arvatakse ka, et kui advokaat on kliendi vastassoost, mõjub kliendi positsioon usutavamalt (umbes nii, et kui juba naisadvokaat on võtnud meeskliendi positsiooni esindada, siis ilmselt on ka selle mehe nõuded oma endise naise vastu mõistlikud).
Olles sel teemal palju oma kolleegidega, sh noortega arutlenud, näen, et büroode vajadus naisi juhtimisse kaasata tuleneb täna eelkõige hoopis töötajate ootustest. Kuna õigusüliõpilaste enamik on naised, võivad paljud neist eelistada tööandjana selliseid büroosid, kus ka partnerite seas on rohkem naisi. Sellises büroos usutakse ka endal olevat edukam tulevik. Olukorras, kus bürood võitlevad teravalt uute töötajate pärast, on kaasaval ja mitmekesisust väärtustaval tööandjal eelis, mis perspektiivis tagab ka büroo edu ja jätkusuutlikkuse.
Naiste hulk juhatustes ja omanike seas on kahe aastaga oluliselt tõusnud
Kahe aasta möödudes on huvitav taas büroode juhtimist iseloomustavaid andmeid vaadata, et tuvastada trende ja järeleaitamisvajadusi. Parema võrreldavuse huvides käsitlen samade büroode andmeid nagu 2021. aastal (MTA andmetel 2020. aasta käibelt 15 suurimat bürood).
Andmed juhatuse liikmete, osanike/aktsionäride ning osaluse suuruse kohta äriregistrist 07.02.2023 seisuga ning büroodelt (Sorainen ja TGS).
* Osanike hulka ei ole arvatud advokaadiühingut kui oma osade omanikku.
** Osaluse osakaalu arvutamisel on kogu osaluse hulka arvatud ka osad, mille omanik on advokaadiühing ise.
*** Andmed partnerite kohta advokaadibüroode kodulehtedelt 07.02.2023 seisuga, ei sisalda assotsieerunud partnereid.
**** Andmed advokaatide arvu ja soolise koosseisu kohta advokatuuri andmebaasist 03.03.2023 seisuga, ei sisalda liikmesuse peatanud advokaate.
2021. aastaga võrreldes on naiste roll advokaadibüroode juhtimises keskmiselt rõõmustavalt palju kasvanud. Juhatuse liikmete hulgas on naiste osakaal tõusnud juba 29 %-ni (2021. aastal 21 %). Naispartnerite osakaal on 27 % (2021. aastal 23 %). Büroode osanike seas on naisi nüüd 31 % varasema 25 % asemel.
Sooline ebavõrdsus naiste kahjuks säilib ka juhtide ja osanike hulgas
Lähemal vaatlusel ei ole edenemine siiski nii suur. Naiste osakaalu juhatuse liikmete seas tõstavad bürood, kus juhatuse liikmeks on kõik osanikud. See viitab pigem spetsiifilisele juhtimismudelile ega tähenda, et juhatusse kuuluvad naised teevadki nendes büroodes kõiki olulisi juhtimisotsuseid. Kindlasti on juhtohjad naise käes nendes büroodes, kus juhtivpartner on naine, kuid selliseid büroosid on 15 hulgas praegu vaid 4 (Eversheds Sutherland Ots&Co, PwC Legal, Walless ja Lextal).
Vähim on 2021. aastaga võrreldes tõusnud naistele kuuluvate osaluste osakaal keskmiselt – vaid kahe protsendipunkti võrra. Ehkki naisi on büroode osanike seas keskmiselt 31 %, on nende osadega esindatud vaid 23 % häältest ehk naistel on eeldatavasti õigus vaid 23 % suurusele osale nende büroode kasumist. Vaid viies büroos vastab naiste hääleõigus ja kasumiosa nende osakaalule osanike seas või on sellest suurem. Enamikus büroodes ei ole osanike osalused võrdsed ja just naiste osalused on sageli väiksemad. See tähendab, et isegi kui naine saab büroo omanikeringi, ei pruugi ta kasumi jagamises võrdselt osaleda. Seega on paljudes büroodes säilinud sooline ebavõrdsus naiste kahjuks ka partnerite vahel.
Lillede kinkimise asemel tuleks edendada soolist tasakaalu
Kui küsisin intervjuudes naispartneritelt, mida nende arvates tuleks naiste osakaalu tõstmiseks büroode juhtimises ette võtta, selgus mõnevõrra üllatavalt, et pea pooled vastajad ei pea vajalikuks midagi teha. Leiti pigem, et muutused tulevad aja jooksul vältimatult iseenesest. Mõnest vastusest tuli välja hirm, et kui naiste edendamisega spetsiifiliselt tegeleda, jätab see mulje, justkui naised ei saaks iseseisvalt hakkama ning see teeb naistel enese tõestamise veelgi raskemaks. Nende arvamuste taustal ei olegi üllatav eelmise valitsuse justiitsministri Lea Danilson-Järgi seisukoht, et Eesti naised on tugevad ega vaja patronaaži riiklike meetmete näol, sest eelistavad ise teadlikult madalama palgaga töökohti.
Leian siiski, et soolise tasakaalu saavutamiseks on vaja aktiivselt tegutseda ja sellega seotud valehäbist on viimane aeg loobuda, nagu kirjutasid 06.03.2023 Äripäevas ilmunud loos ka advokaadid Maria Pihlak ja Elina Mizerova. Ka pooled meie intervjueeritud leidsid, et soolise tasakaalu saavutamist tuleb teadlikult tagant tõugata ja tõid esile hulga tööriistu, mida saab rakendada mitmel tasandil: kodudest riiklike poliitikateni välja. Igas kodus saame vältida soostereotüüpset kasvatust, julgustada oma tütreid enesekindlamalt ja ettevõtlikumalt tegutsema ning jagada meeste ja naiste vahel võrdsemalt nn tasustamata tööd. Iga advokaadibüroo partner saab pakkuda karjäärialast tuge oma büroo naistele või olla mentoriks ka mõne teise büroo naiskolleegile. Iga büroo saab panna paika läbipaistva karjäärimudeli, tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused teha arendavat tööd, juurutada paindlikku töökultuuri ning seada paika eesmärgid soolise tasakaalu saavutamiseks juhtimises. Advokatuur organisatsioonina saab toetada kogukondlikke algatusi, väärtustada häid eeskujusid, jagada parimaid praktikaid ning pakkuda juhtimis- ja enesearengukoolitusi, mis annavad naistele tuge juhirolli täitmisel ja aitavad vältida juhiks saamist takistavaid käitumismustreid.
Muutusi saame esile kutsuda me ise – oma suhtumise, sõnade ja tegudega. Seetõttu soovitan tänasel naistepäeval mitte piirduda naistele tulbiõite toomisega. Parim kingitus naistepäevaks on pigem teha iga õie asemel üks tegu, mis aitab kaasa mõne naise vabale eneseteostusele ja soolise tasakaalu saavutamisele meie peredes, töökohtadel ja ühiskonnas.
Imbi Jürgen
advokatuuri esimees