Arvamusloo autor on Eesti Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg
Üks olulisemaid teemasid, millele sellel õigusemõistmise nädalal erinevad õigusteemaga seotud osapooled tähelepanu pööravad, on õigusemõistmise jõudmine laiema osani ühiskonnast. Turu-uuringute ASi korraldatud küsitlus näitas, et üle poole eestimaalastest arvab, et õigusabi on kättesaadav ainult rikastele. Õigusriigile pole aga midagi ohtlikumat, kui arvamus, et asjakohane abi ja kohtusüsteem on mõeldud vaid valitutele.
Sellel, et tänane riigi õigusabi süsteem kõikide abivajajateni piisaval määral ei jõua, ma pikemalt peatuma ei hakka. Keskendun hoopis sellele, mida on advokatuur ja meie liikmed ära teinud omal käel, et õigusabi jõuaks suurema abivajajate hulgani, kui seda kajastab mistahes statistika või ka lihtsalt ühiskondlik tunnetus.
Teeme päriselt midagi ära
Kui 2010. aasta lastekaitsepäeval, 1. juunil alustasime koostöös Lastekaitse Liiduga heategevuslikku nõustamisprojekti „Hea nõu lastega peredele“, ei osanud me arvata, et see ettevõtmine on nii kestlik ning osutub sedavõrd laiapõhjaliseks. Peale iganädalaste tasuta nõustamiste Lastekaitse Liidu Tallinna büroos oleme tänaseks loonud Skype’i silla Hiiumaa ja Sillamäe abivajajatega. Regulaarselt toimuvad advokaatide seminarid lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatele, ilmuvad eesti- ja venekeelsed nõuandeartiklid ajakirjas Märka Last ning projekti püsirubriik ajakirjas Pere ja Kodu.
Kuid lisaks panusele, mida meie ettevõtmine on andnud sadadele peredele, on nõustamised pakkunud palju ka meie advokaatidele. Ma ei pea siinkohal silmas seda, et nõustajad peavad ise olema kogu aeg parimas intellektuaalses vormis ning selle tagamiseks on erinevate probleemidega tegelemine parim võimalus (tuues paralleeli kirurgidega, kes enamate ja keerukate lõikustega tagavad enda sõnul oma töö parima võimaliku kvaliteedi). Tsiteerin siinkohal advokaati, kes ühelt iganädalaselt tasuta nõustamiselt tulles nentis: „Tunnen, et sain täna päriselt midagi ära teha.“ Annetada abivajajale oma parimad teadmised tundega, et neist on nüüd ja kohe abi, see abi on inimesele väga oluline ning muul moel ilmselt kättesaamatu, on vaieldamatult hea tunne.
Vastutustundlik ettevõtlus pole ühekordne heategu
Advokaatide koordineeritud tasuta nõuanded pole siiski ainus, mida esile tõsta. Määravam on igapäevane töö ja selle kvaliteet, mida kõik meie liikmed oma büroodes üle Eesti teevad, ning ka see, millistesse väärtustesse panustab advokatuur oma arengus katusorganisatsioonina. Kui organisatsioon on hästi juhitud, eetikareeglid paigas ning pakutavad teenused kvaliteetsed nii advokatuuris kui ka igas advokaadibüroos, on see parim, mida just meie suudame ühiskonnale õigusriigi tagamiseks pakkuda. Meie igapäevane töö peaks olema, minu hinnangul ka on, loomulik osa vastutustundlikust käitumisest. USA ajaloolane Howard Zinn on ütelnud: „Me ei pea tegema suuri kangelaslikke tegusid, et teha muudatusi. Väikesed teod, mida mitmekordistavad miljonid inimesed, on need, mis muudavad maailma.“
Tean, et enamik advokaadibüroodest panustab pidevalt erinevate pro bono tegevuste kaudu sellesse, et õigusabi meie ühiskonnas oleks tegelikkuses laiemalt kättesaadav. Veelgi tähtsam aga on iga advokaadi ja advokaadibüroo igapäevane, võiks isegi ütelda rutiinne, kvaliteetne teenuseosutamine. Lisaks see miski, mida üldiselt tunnetatakse ühiskondliku vastutustundliku käitumisena. Nii seob pikaajalise koostöö kõrval Lastekaitse Liiduga advokatuuri ja advokaadibüroosid aastatepikkune koostöö Heateo SAga ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. Vähetähtsad ei ole organisatsooni enese juhtimise vastavus ISO kvaliteedistandardile ning spetsiaalselt advokaadibüroodele advokatuuri poolt väljatöötatud kvaliteedijuhtimise programm ning selle alusel väljaantavad tunnistused (AKT). Vastutustundlikkus ei ole pelgalt heategevus või mõnele kolmanda sektori ettevõttele annetatud raha. Advokatuuri puhul on see ligi 1000 advokaadi ja 200 büroo ning meie kantselei igapäevane töö, mille mõju Eesti ühiskonnale ei maksa alahinnata. See spekter on oluliselt laiem kui ühekordsed heategevusprojektid.
Hiljuti kuulutati Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel välja heategevuslik algatus „Annetame aega“, mis kutsub üles andma töötajatele aastas ühe tasustatud vaba päeva ning sisustama selle heategeva tegevusega. Teisisõnu – kinkima oma aega ja oskusi. Vastutustundlikkus äris, sh ka professionaalina vabatahtliku panuse andmine, on muutumas Eestis üha olulisemaks väärtuseks. Loodan siiralt, et Tööandjate Keskliidu algatust tunnustatakse laiemalt ning kindlasti tunnustavad seda nii advokatuur kui ka loodetavasti paljud advokaadibürood.
Advokaadid kui õigusühiskonna valvekoerad
Advokaatide roll ühiskonna ülesehitamisel on alati olnud märkimisväärne. Eesti Vabariigi rajasid sada aastat tagasi advokaadid, nagu Päts, Poska, Strandmann, Vilms ning mitmed teised. Pärast taasiseseisvumist olid advokaadid nende hulgas, kes aitasid kiiresti taas üles ehitada toimiva õigusriigi. Ka täna võtavad advokaadid julgelt sõna ühiskonda ja selle valupunkte puudutavatel teemadel, olgu selleks riigireform, põhiõiguste kaitse, liigselt lokkav õigusloome vm.
Advokatuuri ning meie liikmete vastutus ja kaasarääkimine laiapõhjalise õigusriigi tagamiseks on seega väga mitmetasandiline, ulatudes tasuta õigusnõust ja igapäevasest kvaliteetset tööst kuni sisuliste ja süstemaatiliste ettepanekuteni Eesti riigi arendamiseks. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et vastutustundlikkus on üks selge ja oluline osa Eesti Advokatuurist ning peale silmapaistvate projektide, mis on saanud tunnustust nii presidendilt kui ka erinevatelt organisatsioonidelt, on see tegelikult organisatsiooni kui terviku tavapärane toimimisviis. Arusaam, et see, mil moel ja kuidas me oma asja igapäevaselt teeme, mõjutab ühiskonda ja annab meile tunde, et oleme midagi olulist päriselt ära teinud.
Advokatuuri liikmete osalemine heategevus- ja sotsiaalse vastutuse (nn CSR) projektides:
Hea nõu lastega peredele. Kokku on aastate jooksul nõustatud üle 1000 abivajaja. Vt ka http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/ <http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/> ja http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/temaatilisi-materjale/ <http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/temaatilisi-materjale/>
Koostöö Heateo Sihtasutusega. Eesti advokaadibürood on seotud Eesti Advokatuuri ja Heateo SA koostööprojektiga alates 2009. aastast, nõustades mitmesuguseid sotsiaalprojekte. Ülevaate Heateo SA toetajatest leiab siit: http://www.heategu.ee/meie <http://www.heategu.ee/meie>
Vastutustundliku ettevõtluse foorumi toetajaliige. Vt ka http://www.csr.ee/ <http://www.csr.ee/>
Advokatuuri organisatsiooni juhtimissüsteemi on kontrollitud ja leitud olevat vastavuses ISO 9001:2008 juhtimissüsteemi standardi nõuetega (sertifikaadi nr EST132913A). Vt ka https://www.advokatuur.ee<https://www.advokatuur.ee/>
Advokatuur on välja töötanud ja edukalt käivitanud advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistuse ja vastava programmi advokaadibüroodele. Vt lähemalt siit.