Vandeadvokaat Martin Triipan, advokatuuri eetika- ja metoodikakomisjoni liige
On tõsiasi, et kliima muutub ja kliimamuutused mõjutavad õigust ning ka advokaatide tööd. Viimastel aastatel on mitmed rahvusvahelised advokaatide organisatsioonid teinud avaldusi ja juhendeid seoses kliimamuutuste küsimusega. Esialgu võis see praktilise advokaadi jaoks tunduda küsimusena, millega tegeletakse kuskil abstraktsetes rahvusvahelistes deklaratsioonides. Nüüd on kliimamuutuste teema järjest enam osa igapäevasest kutsetööst, millesse uute nurkade alt puutuvad ka advokaadi kutse-eetika nõuded.
International Bar Association on 2020. a avaldanud avalduse kliimakriisi kohta (Climate Crisis Statement), milles tõdetakse, et õigusvaldkonnas tegutsejad on juhtrollis, hoidmaks ja arendamaks õigusriigi põhimõtet ka kliimakriisis. Muuhulgas kutsuti üles igapäevases kutsetöös rakendama kliimateadlikku lähenemist ning olema valmis kliente kliimamuutuste ja sellega seotud riskide ja vastutuse teemal nõustama, samuti julgustama ja toetama säästlikumate ärimudelite kasutuselevõttu.
2023. a tegi esmase kliimateemalise avalduse ka CCBE, milles samuti julgustatakse kujundama õiguspraksised kliimateadlikuks, pöörates tähelepanu kliimamuutusi puudutavate teadmiste levitamisele ja vastavatele koolitustele, arvestades kliimamuutuste mõju õigusnõustamisele, nõustades kliente kliimamuutustega seotud riskides ja võimalustes, rakendades meetmeid õigusvaldkonna enda kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ning toetades kättesaadavat õigusabi ja pro bono tööd kliimamuutuste ja keskkonnakaitse teemades.
Lisaks üldisematele üleskutsetele on asutud koostama ka konkreetsemaid juhendmaterjale. Üheks selliseks on Ühendkuningriigi The Law Society poolt koostatud juhend advokaatidele kliimamuutuste mõjust (Guidance on the Impact of Climate Change on Solicitors), mille sisu väärib veidi lähemat käsitlemist, sest selles käsitletud kutsetegevuse nõuete küsimused on võrdlevalt huvitavad ka Eesti sarnaste nõuete kontekstis. Kokkuvõtlikult juhitakse juhendis tähelepanu, et kutsetegevuses kehtivate üldnõuete sisustamist ja täitmist mõjutavad ka kliimamuutustega seotud küsimuste erinevad aspektid. Samas on see dokument käsitletav kliimamuutuste valdkonnas ka advokaatide teadlikkust tõstva dokumendina (koolitusmaterjalina), tuues välja nii erinevaid sisulisi teemasid kui ka õigusliku regulatsiooni valdkondi, mida advokaadid klienditöös seoses kliimamuutustega peaks arvestama.
Täpsemalt saab juhendist näiteks vastuseid, milliste kasvuhoonegaaside (KHG) heidetega peaks advokaadibüroode puhul üldse arvestama; mida aluseks võtta KHG vähendamise eesmärkide seadmisel ja järgimisel; millised kohustuslikud või vabatahtlikud KHG heidete vähendamise, sh sellest teavitamise reeglid võivad rakenduda; mida pidada silmas, et bürood ei tegeleks rohepesuga jms.
Samuti tuuakse selles välja erinevaid kliimamuutustega seotud riske, mida advokaadid peavad töös arvestama (nt füüsilised riskid, kliimamuutustega seotud uued regulatsioonid, ühiskonna ootuste muutustega seotud riskid jms). See puudutab büroosid endid, aga ka nende poolt nõustatud projekte, nt vastavate riskide mõjud nõustatavatele tehingutele (varade kvaliteet, tehingu tingimused), ühingujuhtimisele, kohtuasjadele jne. Nii rõhutatakse, et kliimamuutused mõjutavad ka seda, mida advokaadid oma klienditöös peavad teadma, et anda kvaliteetset õigusabi, aga ka seda, et ka kliimamuutustega seotud riskid kuuluvad järjest rohkem teemade hulka, mida peab kliendi asja ajamisel arvestama ning vajadusel kliendile õigusriske selgitama. See mõjutab ka advokaadi kohustust hoida ennast nende arengutega kursis, aga ka vajadust õigel ajal avaldada kliendile, kui mõni teema väljub advokaadi pädevusest ja soovitada kaasata teisi eksperte (nii vastavat õigusvaldkonda paremini tundvat kolleegi kui ka tehnilist eksperti).
Ühtlasi viidatakse juhendis üldisele diskrimineerimise keelule, kuid selgitatakse, et advokaadibüroo määratletud põhiväärtused ja tema poolt seatavad kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgid (nt saada süsinikuneutraalseks teatud ajaks) võivad põhimõtteliselt olla kaalutluseks, mille järgi otsustada uute kliendiülesannete vastu võtmist või sellest keeldumist.
Eeltoodu pole sugugi võõras ka Eesti kontekstis. Tuleb tõdeda, et järjest olulisemaks muutuvad keskkonnaga ja kliimamuutustega seotud teemad mõjutavad advokaatide klienditööd, sealhulgas ka eetikanõuete täitmist. Näiteks on ka Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi vaatest võimalik teha järgmisi tähelepanekuid (mitteammendavalt):
- Õigusteenus peab olema asjatundlik, advokaat peab täiendama oma teadmisi ja oskusi, tuleb kasutada kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse (eetikakoodeksi § 14 lg 2; AdvS § 40 lg 2; § 44 lg 1 p 1) – uued kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid kohustusi, praktikas võib olulise kliimamuutustega seotud riski arvestamata jätmine omada kliendi jaoks olulist tähendust.
- Selgitamiskohustus (eetikakoodeksi § 14 lg 21, lg 4) – mh kliimamuutustega seotud küsimused võivad mõjutada seda, mida asjatundlik advokaat peaks kliendile õigusteenuse käigus selgitama. See puudutab nii kehtivaid ja planeeritavaid õigusakte (nt kliimaseadus), aga ka seda, et sellistes kiiresti arenevates valdkondades võivad lühikese ajaga muutuda ühiskondlikud hoiakud, poliitiline kurss kui ka kohtupraktika. Kliimateadlikkuse taustal võib see asjakohasel juhul tähendada vajadust selgitada kliendile, milliseid uusi riske kliimat või keskkonda oluliselt mõjutav tegevus põhjustab ning kuidas vähendada mõjusid ja hallata võimalikku vastutust või muid riske (nt äritegevuse lõpetamine muutuvate kliimaregulatsioonide tõttu).
Eelnevad näited on piisavad, järeldamaks, et põhimõtteliselt on seostatult üldiste advokaadi eetikanõuete ning erinevate keskkonna või kliimamuutuste teemadega võimalik tuua välja tähelepanekuid ja soovitusi, mida advokaat oma kutsetegevuses selle kiiresti areneva valdkonnaga seoses saab silmas pidada.
Eesti Advokatuuri eetika- ja metoodikakomisjon (EMK) on hiljuti samuti kliimamuutuste ja kutse-eetika kokkupuutepunkte arutanud. Vaadates rahvusvahelisi ja teiste riikide sellel teemal koostatud dokumente, võib tõdeda, et kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega seotud eetika valdkonna soovitustega kui sellisega ei teki üldjuhul põhimõttelist vastuolu advokaadi rolliga. Sõltuvalt juhendite või soovituste ulatusest ja sisust võib kollisioone advokaadi rolliga ka tekkida ning nendega tuleks tasakaalustatult arvestada. EMK ei ole näinud hetkeseisuga otsest vajadust kliimamuutustega seoses eraldi Eesti Advokatuuri juhendit koostada. Peamisena võib välja tuua, et nagu ka eeltoodust ilmneb, paigutuvad kliimamuutuste aspektid valdavalt siiski küllalt hästi üldiste eetikanõuete raamistikku ega tekita uusi eetikanõudeid, vaid tõstatavad küsimusi olemasolevate nõuete praktilisest rakendamisest muutuvates oludes. Üldised suunised eetikakoodeksi ja nende kommentaaride näol on olemas. Neid tuleb lihtsalt mõtestada uue kiiresti areneva valdkonna kontekstis. Näiteks selleks, et õigusnõu oleks asjatundlik, peab see kaasajal olema ka kliimateadlik. Muidugi on nii eelviidatud rahvusvahelised dokumendid kui ka teiste riikide sarnased dokumendid väärtuslik lugemismaterjal, et saada rahvusvahelise kogemuse abil hõlpsamini teadlikumaks erinevatest kliimamuutustega seotud sisulistest (faktilistest) riskidest ja neid osata oma kutsetöös arvestada. Advokatuuri juhendeid ei ole samas otstarbekas koolitusmaterjalidena koostada. Pikemas perspektiivis võib olla otstarbekas kliimamuutustega seotud aspektide ja eetikanõuete seosega siiski edasi tegeleda.
30. aprilli 2024 istungil on Eesti Advokatuuri juhatus samuti teemat kaalunud ja jagab põhiosas EMK lähenemist. Kliimamuutustega seonduva mõistmine nii teemast sisulise arusaamise kui ka uute regulatsioonide teadmise tähenduses on advokaatide kutsetöös oluline ja see seondub otseselt ka kutse-eetika nõuetega. Selleks, et õigusteenus oleks asjatundlik ja advokaat saaks täita selgitamiskohustust, on vajalik, et advokaadid ennast nendes teemades täiendaksid. Vajadusel saab aja jooksul olulisemaid kliimamuutusi puudutavaid arenguid võtta advokatuuri täiendkoolituse programmi. Samuti saab keskkonnateemade ja eetikanõuete kui pidevalt edasi areneva „elava organismi“ seoseid lahti mõtestada eetikakoodeksit puudutavatel täiendkoolitustel. Pole kahtlust, et kliimamuutustega ja keskkonnakaitsega seotud teemad muutuvad ajas järjest olulisemaks ning see seab kõrgemaid nõudeid advokaatide asjatundlikkusele ja kutsetegevusele laiemalt.