Javascript is required

Head vabariigi taasiseseisvumispäeva!

Head kolleegid ja sõbrad!

Palju õnne Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeval. Elagu vaba Eesti!

Meenutades advokatuuri tegemisi taasiseseisvumise ajal, siis töö uue advokatuuri seaduse väljatöötamiseks algas 1990. a sügisel. Põhiprobleem oli, kas lähtuda 1938. aasta Eesti Advokatuuri seadusest või juhinduda kaasaegsetest, lääneriikides vastu võetud seadustest. Võitjaks jäid esimese variandi pooldajad. Otsustati, et erinevalt 1938. aasta seadusest koondatakse seaduse ja põhikirja tekstid eraldi aktidesse. 10. detsembril 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi seaduse Eesti Advokatuuri kohta. 19. ja 20. veebruaril 1992. a toimus advokaatide üldkoosolek, kus Eesti Advokaatide Kolleegium lõpetas oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks. Sellega oli 1. märtsil 1941. aastal likvideeritud Eesti Advokatuur taastatud.

Eesti Advokatuuri 95. aastapäevale pühendatud Juridica erinumbri eessõnas kirjutas vandeadvokaat Sten Luiga järgmist: „Eesti riigi okupeerimisele järgnenud puhastuste ja põgenemiste ajajärgul kandis advokatuur raskeid kaotusi, kuid suutis kogu okupatsiooniaja kanda endas edasi vaba mõtlemise ja olemise ideed nii hästi, kui tolleaegsed olud seda võimaldasid. Selle eest tuleb tunnustada Eesti Advokaatide Kolleegiumi omaaegseid juhtkujusid L. Liivat, A. Glikmani, H. Lepikut, S. Levinit, A.-E. Lukast, K. Pihlakat jt, kes üritasid kaitsta advokaatide omavalitsuslikke põhimõtteid ka nõukogude režiimi keerulistes tingimustes. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel vajas õigussüsteemi ja majanduse ümber korraldamine jälle meie organisatsiooni liikmete panust. J. Raidla, M. Raski, I. Tederi, U. Lõhmuse, A. Targa, A. Glikmani jpt kolleegide teadmised ning oskused aitasid luua uut õiguslikku raamistikku, mille edukal rakendamisel põhineb tänasegi Eesti edulugu.

1992. aasta oktoobris võeti Eesti Advokatuur vastu täieõigusliku liikmena Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA- International Bar Association) liikmeks, kes on koos nn. Euroopa Advokatuuriga tunnustanud Eesti Advokatuuri kui iseseisvat ja sõltumatut advokaatide kutseühingut. Alates 2004. aastast on Eesti Advokatuur Euroopa Liidu liikmesriikide advokatuure ühendavas kogus (CCBE), lisaks sellele osaleb Eesti Advokatuur mitmetel rahvusvahelistel foorumitel ning omab tihedaid kontakte mitmete teiste maade advokatuuridega.

Hoiame vaba Eestit!

Hannes Vallikivi „Juuniküüditamine ja advokaadid. Eesti riigi ülesehitajatest küüditamisohvriteks“

Armani Pogostan „Juuniküüditamisel hukatud eesti advokaadid ning nende seos sõjaväelise elukutsega“

Foto: Erik Karits