Eesti Advokatuur välissuhtluses
See, et oma tegevuses ei tohi üksi jääda ning lähemate ja kaugemate partneritega tuleb koostööd teha, ei tule vast kellelegi üllatusena. Seekordse artikli eesmärk ongi anda lühike ülevaade, kus ja kellega advokatuur ühise asja eest seisab.
Laiapõhjalisest rahvusvahelisest koostööst saab reeglina rääkida alates II maailmasõja järgsest ajast. Siis sai alguse suurte rahvusvaheliste institutsioonide võidukäik, mis paljus on tänaseni säilinud. Eesti ja Eesti Advokatuuri kontekstis saab mõistagi sellel areenil kaasalöömisest rääkida taasiseseisvumise järgsel perioodil. Suures plaanis on rahvusvaheline koostöö jagunenud kaheks – osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös, millest kõige olulisem on Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude nõukogu (CCBE) ning koostöö konkreetsete riikide või väiksemate riikide rühmadega.
CCBE on 1960. aastal loodud mittetulundusühing, mille eesmärk on esindada Euroopa advokaatide seisukohti ning kaitsta õiguslikke põhimõtteid, millele rajanevad demokraatia ja õigusriiklus. Organisatsioon esindab 45 riigi advokatuure, millest 32 on täisliikmed, kolm assotsieerunud liikmed ning lisaks on 10 vaatlejaliiget. Kokku esindab CCBE üle miljoni advokaadi. Ka Eesti Advokatuur alustas koostööd CCBEga vaatlejaliikme staatusest ning sai ühingu täisliikmeks 1. mail 2004 samaaegselt Euroopa Liiduga ühinemisega. Liitumise algusaastatel oli just CCBE üks olulisematest organisatsioonidest, kes jagas olulist oskusteavet ja aitas Eesti Advokatuuril kiiremini tõusta teiste Euroopa riikide advokatuuridega samale pulgale.
CCBE peamisteks tegevussuundadeks on advokaatide sõltumatuse tagamine, advokaadi ameti tulevikuarengutega kaasaskäimise eestvedamine ning toetamine ja piirideüleste õigusteenuste rakendamine ja parendamine. CCBEd juhib üheks aastaks valitud president koos kolme asepresidendiga, igapäevast asjaajamist koordineerib Brüsselis asuv sekretariaat. Suurim otsustuskogu on plenaaristung, millel osalevad kõikide riikide delegatsioonide liikmed, alalise komisjoni moodustavad kõikide riikide delegatsioonide juhid. Lisaks tehakse palju sisulist tööd ära erinevates komisjonides ja töögruppides. Eestlased on esindatud järgmistes neist: õigusabi, kutsekindlustus, konkurents, äriõigus, kutse-eetika, kriminaalõigus, rahapesu tõkestamine, Euroopa eraõigus, Find-a-lawyer 2, European Training Platform ning Al4Lawyers. Üheks mahukamaks projektiks, milles eestlased kaasa lõid, oli Euroopa advokaatide ühtse eetikakoodeksi loomine, mille eesmärk oli tagada võrdsed kutsetegevuse tingimused.
Samuti tegeleb CCBE aktiivselt advokaatide kaitsmisega mittedemokraatlikes riikides. Viimatises ühispöördumises, mis leidis aset 2019. aasta aprillis, tauniti advokaatide tagakiusamist Türgis. Muuhulgas antakse 2007. aastast igal aastal välja inimõiguste auhinda, mille eesmärk on tunnustada advokaate või advokaatide ühinguid, kes on üles näidanud erakordset sihikindlust oma klientide inimõiguste kaitsmisel, isegi kui see on kaasa toonud repressioone. Viimati anti auhind välja 2019. aasta sügisel ja selle pälvisid neli Iraani advokaati – Nasrin Sotoudeh, Abdolfattah Soltani, Mohammad Najafi ja Amirsalar Davoudi.
CCBEga on Eesti Advokatuuril pea igapäevane aktiivne suhtlus, põhiliselt palutakse advokatuuri abi erinevate sisendite andmisel advokaatkonnale olulistel teemadel, kas teiste liikmesriikide praktikate kujundamiseks või Euroopa Komisjonile valdkonnaga seotud küsimuste osas. Seoses COVID-19 levikuga pöördutakse väga palju erinevate küsimustikega, samuti annab advokatuur iganädalaselt ülevaate pandeemia olukorraga riigis ning inimeste õiguste kaitsega sel keerulisel ajal. Samuti osaleb advokatuuri esindaja regulaarselt CCBE alalise komitee ning plenaaristungitel, mis tänasel päeval toimuvad videokonverentsi teel.
Lisaks CCBEle kuulub Eesti rahvusvahelistest organisatsioonidest veel alates 1992. aastast IBAsse ehk Rahvusvahelisse advokatuuride liitu (International Bar Association), kus praegu maailmas leviva pandeemiaga seoses pööratakse erilist tähelepanu inimõiguste hetkeolukorrale Alates 2008. aastast on advokatuuri kantsler ka CEEBA ehk Euroopa advokatuuride tegevjuhtide assotsiatsiooni (Chief Executives of European Bar Associations) täisliige.
Nagu juba mainitud, siis rahvusvahelist koostööd ei edendata mitte ainult suurtes organisatsioonides vaid ka konkreetsete riikide vahel. Taasiseseisvumise järel on oma kogemuste jagamisega Eestile tõenäoliselt suurimaks toeks olnud Saksamaa ja Soome advokaadid. Soomega seob nii sarnane kultuuriruum kui geograafiline lähedus ning pikale ja mitmekülgsele koostööle on pühendatud terve järgmine artikkel. Saksamaaga lähendab meid ilmselt samuti teatav kultuuriline ühisosa aga ka üsna tihe akadeemiline koostöö. Igatahes paistab advokatuuri aastaraamatutes peaaegu igal aastal silma mõni suurem või väiksem sisuline kohtumine saksa kolleegidega ning CCBE täisliikme staatuse taotlemise perioodil tuuakse just Saksamaa eraldi välja kui „vana Euroopa“ riik, mis on aidanud kaasa eestlaste tutvustamisele ja arengule.
Eesti jaoks oli oluline Põhjamaade advokatuuride kohtumisele kutsumine, mis esimest korda toimus 2008. aastal. Kohtumistel osalevad alates sellest ajast nii Baltikumi kui Põhjamaade advokatuurid ja see teinud võimalikuks tõhusama esindatuse ja panustamise ka üle-Euroopalisel tasemel. Baltikumiga eraldiseisev koostöö on vahelduva eduga jäädvustatud, kuid nagu paljudel teistel aladelgi on harvem ja vähem konkreetne kui geograafiline lähedus võiks arvata lasta.
Olles ise jõudnud arengus kõrgele tasemele, on Eesti Advokatuur omakorda jaganud kogemust ja nõuandeid edasi. Selles kategoorias on erilise tähelepanu all olnud Ukraina ja Moldova, kellega on aastate jooksul korduvalt koostööd tehtud ning teadmisi jagatud, seda nii kutsespetsiifilistel teemadel kui näiteks e-teenuste alal. Samuti tegi Eesti advokatuur avaliku pöördumise Ukraina 2014. aasta sündmustega seoses.
Rahvusvaheline koostöö on organisatsioonile justkui tervislikud eluviisid üksikinimesele – ilma selleta pole täisväärtuslik toimimine võimalik. Nii on advokatuur aastate jooksul aktiivselt ja mitmekülgselt panustanud välissuhtlusele, et õppida ja õpetada, oma häält kuuldavaks teha ning panustada süsteemi tervikuna. Saavutused ei pruugi tunduda mäekõrgused, kuid see ehk ongi märk kvaliteedist ja normaalsusest – välissuhtlus pole mitte linnukeste kogumine, vaid on saanud peaaegu iseenesestmõistetavaks osast süsteemist.
Autor Katariina Sofia Päts
Kasutatud materjalid:
Eesti Advokatuuri aastaraamatud 1999-2019
CCBE kodulehekülg www.ccbe.eu
Autor tänab oma väliskoostööalaste mõtete jagamise eest vandeadvokaate Ain Alvinit ja Jaanus Tehverit
Pilt: https://www.ccbe.eu/fileadmin/speciality_distribution/public/_processed_/d/0/csm_intro-EN_8a1253824f.png
