In memoriam
LEMBIT LIIVA
04.09.1929-11.11.2017
Eesti Advokatuur mälestab advokatuuri kauaaegset juhti Lembit Liivat.
Lembit Liiva sündis 4. septembril 1929. aastal Virumaal. 1954. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal aastal sai temast Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liige. Lembit Liiva töötas advokaadina mitmel pool Eestis, olles muu hulgas nii Paide õigusnõuandla, Tapa õigusnõuandla kui ka Tallinna I õigusnõuandla juhataja. Ta lahkus advokatuurist pensionile 1991. aastal.
Aastatel 1969–1972 oli Lembit Liiva nõukogudeaegse advokatuuri, Advokaatide Kolleegiumi, presiidiumi liige ja aseesimees ning aastatel 1972–1990 Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi esimees. Need kaks kümnendit oli keeruline aeg advokatuuri ajaloos. Kuuekümnendate sula, mis võimaldas ka advokatuuris teatavat sisedemokraatiat, asendus kivinemise ja surutisega. Kompartei ja ministeeriumide bürokraatlikud nõudmised lämmatasid advokaate, riiklik kontroll tugevnes, advokatuuri prooviti venestada. Juhina ei pingutanud Lembit Liiva parteiliste nõudmiste täitmisega, püüdis ära hoida skandaale ja poliitilisi repressioone advokaatide vastu. Ta ise vaatas 1990. aastal sellele perioodile tagasi: “Advokatuurile kirjutati ette, kuidas advokaatide ja õigusnõuandlate tööd korraldada, keda kolleegiumi liikmeks võtta ja keda välja heita. […] Kuigi igat advokatuuri vastuvõetavat isikut tuli kõrgemal tasemel kooskõlastada, õnnestus presiidiumil täiendada advokatuuri asjatundlike juristidega. Eesti advokatuur säilis rahvusliku advokatuurina nii rahvusliku koosseisu kui ka töökeele poolest.”
Sõltumatuse vaimu kestmist Eesti advokatuuris saab pidada ka Lembit Liiva teeneks. Kaasaegsed meenutavad tema erakordset anekdootide rääkimise annet. Anekdoodid teatavasti olid kehvade olude varjatud kriitika ja head anekdoodivestjad sündinud liidrid. Kuigi ta oli nõudlik kutse-eetika nõuete rakendamisel, võitis Lembit Liiva otsekohese ja sõbraliku hoiakuga kolleegide sügava lugupidamise. Lugupidamisest ja kolleegide usaldusest annab tunnistust ka tema tagasivalimine advokatuuri presiidiumisse eelvalimistega salajasel hääletusel 1987. aastal, kui ühiskondlikud muutused olid juba õhus. Oma tegevuse viimastel aastatel nõutas Lembit Liiva riigivõimult julgelt advokatuuri autonoomiat – “isejuhitava ühiskondliku organisatsiooni staatust”, nagu seda toona nimetati.
Oli Lembit Liiva suur teene, et advokatuur suutis okupatsiooniaja rasketes tingimustes säilitada teatud sõltumatuse ning advokaatidele oli loodud mingigi võimalus täita oma peamist kohust – kaitsta inimeste õigusi. Lembit Liiva tegevust on tunnustatud mitme autasuga, teiste seas advokatuuri teenetemedaliga. Kolleegid jäävad Lembit Liivat mäletama elurõõmsa ja heatahtliku juhi ja ametikaaslasena.
EESTI ADVOKATUURI JUHATUS