Autor: Annika Vait, Eesti Advokatuuri äriõguse komisjoni liige
Sariasutajad, kes jätavad võlgades „zombifirmad“ riigi kustutada ning asutavad samaaegselt juba uusi ühinguid oma tegevuse jätkamiseks, on päris probleem mis vajab tegelemist; samas tuleks enne uute piirangute ja keeldude kehtestamist ära kasutada olemasolevad võimalused kuritarvitajate ohjeldamiseks, leiab advokatuuri äriõiguse komisjon.
Justiitsministeerium saatis eelmise aasta lõpus kooskõlastamisele äriregistri seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millele küsis arvamust ka meie äriõiguse komisjonilt. Plaanitaval seadusemuudatusel on kaks eesmärki: esiteks vähendada probleemsete äriühingute asutamist, juhtimist ja omamist, ning teiseks leida tõhus mõjuvahend majandusaasta aruannete õigeaegseks esitamiseks.
Selleks kaalub riik ühe lahendusena majandustegevuse keelu laiendamist. Teise alternatiivina kaalutakse ühingute asutamisele täiendavate piirangute kehtestamist. Viimase kohaselt saaksid registriosakonna kohtunikuabid kaalutusõiguse otsustamaks, kas lubada inimesel ühing asutada ja osanikuks saada või mitte. Kui uue ühingu asutajal või osaluse saajal on korduvrikkumised (nt majandusaasta aruanded tähtaegselt esitamata, kontakteerumisraskused, mitu ühingut riigi kustutada jäetud vms), annaks VTK-s toodud plaan kohtunikuabile õiguse keelduda äriühingu registrisse kandmisest või osaühingu osa omandamisest.
Oleme äriõiguse komisjonis riigiga igati nõus, et probleem äriühingutega mis hüljatakse (tihti koos võlgadega) ja jäetakse riigile kustutada, või mille majandusaasta aruanded jäetakse järjekindlalt esitamata, on päris ning nõuab lahendamist. Samas leidsime justiitsministeeriumile saadetud arvamuses, et enne seaduse muutmist ja uute piirangute kehtestamist tuleks ära kasutada võimalused samade eesmärkide saavutamiseks olemasoleva regulatsiooni ja seda toetatavate abivahenditega. Nii ei kaasneks teistele ettevõtjatele ja Eesti ettevõtluskeskkonnale uusi piiranguid ja negatiivseid mõjusid. Rõhutasime ka eraldi, et kõigi rikkumiste põhjuseks ei pruugi alati pahatahtlikkus: ka muidu seaduskuulekas ettevõtja võib pikema tegevusaja jooksul erinevatel elulistel põhjustel viivitusse sattuda.
Tõime ka Justiitsministeeriumile saadetud arvamuses välja, et VTK-s toodud eesmärgid haakuvad meie hinnangul pigem äri- ja ettevõtluskeeluga kui kavandatava majandustegevuse keeluga. Teiseks saab kohtunikuabide pädevuse laiendamisel küll nende keelduvaid määruseid vaidlustada, kuid sellega kaasneb täiendav aja- ja rahakulu ning ebakindlus. Samuti oleks kohtunikuabidele sellise kaalutlusõiguse andmine vastuolus senise üldise registripidamise formaalsuse põhimõttega. Seepärast soovitasime riigil esmalt analüüsida saririkkujatele (nii äriühingutele kui juhatuse liikmetele) tehtud trahve ning nende mõju ning vajadusel saririkkujaid ka aktiivsemalt trahvida. Teadmine, et ühingu nö kestana mahajätmine toob ka juhatuse liikmele tõenäoliselt kaasa arvestatava isikliku kulu, võib selliste rikkumiste hulka märgatavalt vähendada.
Kuivõrd hüljatud ühingute üheks suurimaks (kui mitte kõige suuremaks) võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, saaks ka riik aktiivsema pankrotiavalduse esitamise teel ka saririkkujate tegevusele jõulisemalt vastu astuda. Seadus kohustab pankrotihaldurit või kohut teavitama politseid või prokuratuuri pankrotimenetluse käigus ilmnenud kuriteo tunnustega teost. Nii saaks Maksu- ja Tolliameti jõulisema tegevusega rakendada rohkem olemasolevaid meetmeid (sh ärikeeld ja tegutsemiskeeld). Seda eriti arvestades seadusesse lisatud võimalust pankrotimenetluse läbiviimiseks maksejõuetuse teenistuse kaasamiseks. Nii on võimalik pankrotimenetluse läbiviimine avaliku uurimisena kui ka võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle järelevalve teostamine. Neid võimalusi tasuks praktikas võimalikult suures ulatuses kasutada.
Kindlasti oleks abi nii valdkonnaspetsialistide (pankrotihaldurid, pankrotiasjade lahendamisega tegelevad kohtunikud, prokurörid) ühisest koolitamisest kui ka avalikkuse laiemast teavitamisest. Lisaks tasuks läbi mõelda tehnilised võimalused äriregistri kaudu saririkkujate kergemaks tuvastamiseks. Teavitades avalikkust rohkem äriregistri kaudu taustakontrolli tegemise võimalustest, ning kui äriregistrist nähtuks kerge vaevaga et tegu võib olla saririkkujaga, kes varjab ennast uue ühingu taga (nt rikkumiste viidete kaudu), muutuks neil ohvrite leidmine oluliselt keerulisemaks. Reeglina nad ju uue ühingu varasemate rikkumiste varjamiseks ja võlgade maha jätmiseks asutavad.
Kergekäeline uute piirangute kehtestamine halvendaks Eesti ettevõtluskeskkonda. Kohtunikuabidele täiendava kaalutlusõiguse andmine suurendaks komisjoni hinnangul aga äriühingu asutamisega seotud ebakindlust, sest juba praegu lahendavad ülekoormatud kohtunikuabid registritoiminguid tehes sarnaseid olukordi erinevalt. Seetõttu võiks meie komisjoni arvates kaaluda uute piirangute kehtestamist alles siis, kui olemasolevate meetmete ja võimaluste tõhusam rakendamine soovitud tulemust ei too. Sellega aga peaks kindlasti kaasas käima sisuline analüüs ja mõjuhinnang. Muuhulgas tuleks veenduda, et planeeritavad meetmed oleksid vastavuses ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse põhiõigustega.