30.09.2024 toimus LITEL EU projekti raames Euroopa advokatuuride esindajate kohtumine Barcelonas, kus arutati soolise võrdsuse küsimusi advokatuurides ja advokaatide hariduses. Eesti Advokatuuri esindas juhatuse liige Triin Toom, kes andis kohtumisel ülevaate advokaadiks saamise protsessist Eestis ning tutvustas soolise võrdsuse tagamise algatusi Eesti advokaatide hulgas.
Kohtumise eesmärgiks oli jagada kogemusi ja võimalikke lahendusi soolise võrdsuse probleemidele. Kohtumisel osalesid Hispaania, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Tšehhi, Iirimaa, Rumeenia, Poola, Belgia ning Eesti advokatuuride või advokaatide koolide esindajad. Mitmed kohtumisel osalenud advokatuurid tutvustasid oma riikides läbi viidud küsitluste ja intervjuude tulemusi, mis kahjuks näitasid, et üldiselt on advokatuurides sooline ebavõrdsus, diskrimineerimine ning isegi ahistamine levinud probleemid, millega tegelemisel on advokatuuridel oluline roll.
Mitmed advokatuurid nägid ühe suure probleemina asjaolu, et pärast laste sündi satuvad tihti naisadvokaadid meesadvokaatidega võrreldes kehvemasse olukorda ning kaotavad nii sissetulekutes kui ka karjäärivõimalustes. Eriti terav on probleem näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal, kus ei ole üldjuhul advokaatidel pärast lapsevanemaks saamist mingeid riigipoolseid sotsiaaltagatisi ega toetusi. Ka kohtud pahatihti advokaatidest lapsevanemaid ei toeta, nii näiteks on Hispaanias esinenud juhuseid, kus pelgalt 5-päevase lapse emal tuleb advokaadina kohtuistungil osaleda, sest kohtuniku hinnangul ei ole äsja sünnitamine piisavalt mõjuv põhjus istungi edasilükkamiseks.
Eestis õnneks võimaldab vanemapuhkuse süsteem mõlemal lapsevanemal soovi korral võrdlemisi pikalt beebi kasvatamisele keskenduda. Paraku kasutavad Eestis hetkel siiski väga suure enamuse vanemapuhkusest just emad, seda ka advokaatide seas. See toob ka meil kaasa olukorra, kus naidadvokaatide karjäär ning sissetulekud kannatavad pärast lapse saamist rohkem kui meesadvokaatidel. Sarnaselt on lapse haigestumise korral tavapäraselt lapsega kodus ema ning kahjuks kohtab Eesti kohtutes viltu vaatamist, kui just advokaadist isa haige lapse eest hoolitsemiseks hoolduslehe võtab.
Näiteks jagas üks Eesti kolleeg hiljuti kogemust olukorrast, kus advokaadist isa palus kohtuistungi (ühe mitmetest etteplaneeritud istungitest) lapse haiguse tõttu edasi lükata. Kuigi esialgu oli haige lapsega kodus olnud lapse ema, kes samuti on advokaat, siis saabuvate menetlustähtaegade tõttu ei olnud emal võimalik pikemalt tööülesandeid edasi lükata. Kohus istungi edasilükkamise taotlust ei rahuldanud, asudes põhimõttelisele seisukohale, et kuna ema juba on hoolduslehel, siis olgu tema algusest lõpuni. Sisuliselt saadab selline seisukoht aga sõnumi, et mehe tööülesanded on olulisemad ning ning naine peab töö tehtud saama haige lapse kõrvalt.
Hispaania ja Ühendkuningriigi esindajad tutvustasid kohtumisel enda riigis läbi viidud uuringute tulemusi. Kõige šokeerivamaks osutus Ühendkuningriigi statistika, mille järgi vastas 41% naisadvokaatidest, et on kogenud töökiusamist või ahistamist. Meesadvokaatide puhul oli vastav protsent 19. Seejuures kõige rohkem kogesid töökiusu või ahistamist etnilisse vähemusse kuuluvad naised, samas ka valged naised kogesid töökiusu ja ahistamist rohkem kui näiteks etnilisse vähemusse kuuluvad mehed. Samuti näitas iga riigi statistika, kus advokatuurid olid palgalõhe kohta andmeid kogunud, olulise palgalõhe olemasolu mees- ja naisadvokaatide vahel. Eestis täpsem statistika palgalõhe kohta advokaatide seas puudub, arvestades aga, et üldise palgalõhe osas oleme Euroopa Liidu riikide eesotsas (ja mitte heas mõttes), ei tähenda info puudumine kindlasti, et meil probleeme ei oleks.
Triin Toom andis kohtumisel ülevaate advokaadiks saamise protsessist Eestis ning tutvustas erinevaid algatusi soolise võrdsuse tagamiseks Eesti advokatuuris. Ühe sellise algatusena viis advokatuur läbi intervjuude sarja suuremate advokaadibüroode naispartneritega, mis loodetavasti inspireeris paljusid noori kolleege oma karjäärivalikutes kaaluma ka partneri rolli. Samuti on Eestis tekkinud väga tugev naisadvokaatide kogukond, kus läbi erinevate ürituste ja koosviibimiste üksteisele toeks ollakse. Teiste riikide jaoks oli üllatav, et selline kogukond toimib ilma formaalse struktuuri ja rahastuseta. Seega võime ühest küljest uhked olla, et nii paljud Eesti naisadvokaadid on võtnud südameasjaks üksteist karjääriedendamises toetada. Teisest küljest selgus, et meil on siiski puudu struktuursest ja läbimõeldud lähenemisest soolise võrdsuse probleemide lahendamisele ning tegelikkuses ei ole meil hetkel isegi täpset ülevaadet võimalike probleemide ulatusest.
Kohtumisel arutati, kuidas soolise võrdsuse teemadele struktuurselt läheneda ja kuidas võimalikke probleeme advokatuurides lahendada. Paljudes riikides on advokatuurides soolisele võrdsusele pühendatud komisjonid, välja on töötatud konkreetsed ja mõõdetavad sammud ning kaalutakse erinevate strateegiate kasutamist, näiteks sookvootide võimalikkust advokaadibüroode juhtimises. Kohtumine andis Eesti Advokatuurile mitmeid ideid teema paremaks kaardistamiseks ja võimalike probleemide lahendamiseks Eestis.
