Merilin Ojasaar on Eesti Advokatuuri liige alates 2008. aastast. LEADELL Pilv Advokaadibüroos on Merilin töötanud aga juba alates 2007. aastast ning on tänaseks büroo partner, kelle vedada on ehituse ja planeerimise valdkonna edendamine. Advokaadi amet ei olnud peale ülikooli lõpetamist Merilini esimene valik. Enne advokaadibürooga liitumist jõudis ta töötada ka lennundus ja finantssektoris, mis aitasid tal jõuda oma tõelise kutsumuse äratundmiseni.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Büroos on minu vedada kinnisvara ja ehituse valdkond. Nõustan kliente alates lepingueelsetest läbirääkimistest kuni (kohtu)vaidlusteni. Ilmselt köidab see valdkond mind, kuna minu isa ja vanaisa olid ehitusinsenerid, mis tähendab, et olen lapsest saati selle valdkonnaga palju kokku puutunud ja tean ilmselt seetõttu ka ehitustehnilistest küsimustest rohkem kui tavapäraselt advokaadilt eeldada võiks. Kuid need ei ole ainsad valdkonnad, millega ma büroos tegelen. Keskmise suurusega büroole kohaselt olen oma karjääri jooksul tegelenud väga erinevate õigusvaldkondadega, eriti just kohtuvaidlustes. Leian, et see on lisaväärtus, et ma ei pea kitsalt spetsialiseeruma ainult ühele teemale. Minu jaoks ei ole näiteks ehitusvaidlused ja perekonnavaidlused teineteist välistavad valdkonnad. See just paelubki mind, et saan süvitsi tegeleda väga erinevate õigusküsimustega.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Meie büroos olen nüüdseks töötanud ca 15 aastat ning minu teekond partnerluseni on olnud n.ö sündmuste loomulik kulg. Pühendusin tööle ja tõestasin ennast ning seejärel oli kohane tõstatada ka partnerluse teema. Kahtlen, et minu karjäär oleks olnud edukam, kui oleksin mees. Ma ei ole kordagi tundnud, et mul jääb midagi saavutamata, kuna olen naine. Ilmselt ei mänginud minu karjääri alguse ajaks soolised stereotüübid enam sellist rolli nagu 30-40 aastat tagasi ja seetõttu ei ole ma ka tunnetanud, et meesetel oleks selles ametis eelised. Büroos töötamise ajal olen ainult korra võtnud aja maha, enne seda kui sain partneriks. Tegin ühe n.ö vaheaasta, et teostada oma unistus ümbermaailma reisist. Büroo suhtus minu otsusesse igati positiivselt ning reisilt tulles sain jätkata sealt, kus aasta tagasi pooleli jäi.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Partneri positsioon annab võimaluse panustada büroo arengusse ning osaleda otsustusprotsessides. Kindlasti annab see ka rohkem vabadust tegelda endale huvipakkuvate valdkondadega. Vaieldamatult on väärtuseks ka partnerlusega kaasnev staatus ja finantsilised hüved.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Arvan, et osaliselt on see tingitud sellest, et sageli ei ole naistel ambitsiooni partneriks saada ning nad eelistavad keskenduda perele. Samuti võib olla põhjus selles, et naised ei ole nii jõulised oma soovide läbi surumisel ning jäävad ootama, et neile partnerlust pakutakse, selle asemel, et seda „nõuda“.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Üldiselt ei poolda ma sookvootide alusel ametikohtade jagamist. Arvan, et advokaadibüroo juhtimises peaksid osalema need, kellel on selleks kõige sobivamad oskused ja võimed. Samas, kui juhtimises on saavutatud sooline tasakaal, siis tagab see läbimõeldumad juhtimisotsused, kuna naised ja mehed näevad sageli asju eri nurga alt.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Ma ei ole täheldanud, et klientide jaoks oleks oluline, milline on büroo partnerite ring või teenust osutava advokaadi sugu. Üldjuhul ei vali klient endale esindajat soo järgi. Kliendile on eelkõige oluline advokaadi professionaalsus. Ainsana on minu praktikas tulnud ette meditsiiniõiguses (raviveaga seotud vaidlused), et naissoost klient on soovinud naissoost advokaati, kuna tunneb end siis mugavamalt, et avaldada delikaatse sisuga andmeid.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Soolise võrdõiguslikkusega ei ole meie büroos kunagi probleeme olnud ning kedagi ei eelistata tema soo tõttu. Tööle värbamisel teeme ikkagi valiku selle alusel, kes on kõige parem kandidaat. Loomulikult eelistame, et oleks sooline tasakaal, kuid see ei ole eesmärk omaette. Meil on ajalooliselt tulnud pigem ette olukordi, kus büroos on naiste ülekaal.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Ma arvan, et juba praegu on naistele tagatud võimalus saada partneriks. Naised peaksid oleme enesekindlamad ja oma soove julgemalt välja ütlema. Advokaadibüroodes võiks olla paika pandud selged kriteeriumid, mida partnerilt oodatakse, et töötajatele oleks üheselt mõistetav, millal on põhjust antud teemat tõstatada.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Advokaadibüroos alles tööd alustavale kolleegile soovitan tegeleda alguses mitmete erinevate õigusvaldkondadega, et leida enda jaoks see õige valdkond või valdkonnad, millega süvitsi tegelda. Kui on võimalik tegelda valdkondadega, mis meeldivad ja huvi pakuvad, ei tundu töö kohustusena. Kui eesmärk on partneriks saada, siis tuleb olla valmis selleks, et tööd on vaja teha palju ja sageli ei ole võimalik piirduda 40-tunnise töönädalaga. Lisaks sellele, et töö meeldib, peab olema hea kontakt ka büroo kolleegide ja partneritega, sest ilma selleta ei ole mõeldav ennast pikas perspektiivis bürooga siduda. Samas ei peaks partnerlus olema eesmärk omaette, mille poole hambad ristis esimesest päevast alates püüelda. Eesmärk peaks olema saada heaks advokaadiks.