Liina Linsi on advokaat olnud suurema osa oma elust – tänaseks 38 aastat. Ülikooli lõpetamisel 1984. aastal sai ta riikliku suunamise Advokaatide Kolleegiumisse ning peale stažöörina väljaõppe läbimist asus tööle Tallinna 1. Õigusnõuandlasse. 1991. aastal kutsusid Peeter Lepik ja Toomas Luhaäär teda tööle nende poolt asutatud advokaadibüroosse. Praegu on Liina Linsi partner Advokaadibüroos COBALT. Alates 1995. aastast on Liina Linsi olnud Eesti Advokatuuri Aukohtu liige. 17.02.2022 üldkogul anti Liina Linsile üle Eesti Advokatuuri teenetemedal, mis on meie organisatsiooni kõrgeim tunnustus.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Olen vaidluste lahendamise ja kinnisvara- ning ehitusõiguse töögruppide liige. Kui 1991. aastal Advokaadibüroosse Lepik ja Luhaäär tööle asusin, sai minu põhiliseks valdkonnaks kohtuvaidlused – ilmselt seetõttu, et olin ka nõukogude ajal olnud kohtuadvokaat. 1990. aastatel oli büroo väike, seega tuli kohtuvaidluste kõrval teha ka muud tööd. Minu üks esimestest klientidest oli ehitusettevõtja ning nii sattus mu põhifookus ehitusõigusega seotud valdkonda, kuhu see jäi pikkadeks aastateks. Veel tuli 1990. aastatel tegeleda intensiivselt omandi- ja maareformi küsimustega.
Peale meie büroo ühinemist Boreniuse bürooga olin COBALTis kohtuvaidluste töögrupi kaasjuht. Paar aastat tagasi otsustasin, et soovin oma vastutust ja rolli büroo partnerina edaspidi vähendada ning leppisimegi teiste büroo partneritega osaluse vähenemise ja partnerlusest väljumise tingimustes kokku. Nüüd on mul rohkem aega tegeleda oma hobide ja huvidega väljaspool kutsetööd: kunsti– ja kultuurihuvilisena olen praegu Eesti Kunstimuuseumi nõukogu ja tekstiilikunstnik Anu Raua asutatud Sihtasutuse Raudvara nõukogu liige.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
1989. aastal läksin lapsehoolduspuhkusele nõukogudeaegsest õigusnõuandlast, 1991. aastal tööle naastes olid asutatud juba esimesed eraõiguslikud advokaadibürood ning Eesti Advokaatide Kolleegiumi asemel loodud Eesti Advokatuur. Nii asusingi tööle Peeter Lepiku ja Toomas Luhaääre poolt asutatud büroosse. Advokaadibüroos LAWIN (Lepik ja Luhaääre büroo oli vahepeal saanud uue nime) partneriks saamiseni läks mul aega peaaegu 15 aastat. Mina ja kolleeg Martin Simovart olime selleks ajaks pikki aastaid töötanud ja juhtinud LAWINis oma valdkondi ja nii tegid Luhaäär ja Lepik meile üheaegselt ettepaneku partneriks saada.
Ilmselt ei olnud selline pikk aeg partneriks saamiseni tingitud niivõrd sellest, et olen naine, vaid pigem oli tol ajal partneriks saamine juba toimivas büroos erandlik ja harvaesinev nähtus. Ei olnud paika pandud karjääriredelit ja partneriks saamise eeldusi. Õigusmaastikule tekkis pidevalt uusi büroosid, mille asutajateks ja partneriteks olid advokaadid, kes olid saanud kogemuse töötades mõnes advokaadibüroos ja kes tundsid, et soovivad ise omanike ja partneritena edasi liikuda, kuid senine büroo seda ei võimaldanud.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Partneri positsiooniga kaasneb võimalus ja ka kohustus büroo tegevuses aktiivselt osaleda ja oma põhimõtetele vastava büroo kujundamisse oma panus anda. Ega ilmaaegu ei öelda, et advokaadibüroo on eelkõige oma partnerite nägu. Muidugi tähendab see suurt vastutust nii büroo töötajate kui ka klientide ees. Olen alati väga hinnanud sellist bürood, kus valitseb sõbralik õhkkond, kus üksteisest hoolitakse ja üksteist toetatakse. Advokaaditöö on tihti pingeline, mistõttu on eriti oluline, et täiendavaid pingeid ei tekitataks töökohas, vaid vastupidi, et iga töötaja tunneks ennast hästi ja koduselt. Seega võib öelda, et partneri positsioon on andnud mulle võimaluse töötada just sellises büroos nagu ma olen tahtnud. Kõik muu – kliendid, huvitav töö, tasu selle eest – on sellega kaasnevad.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
COBALTis on nais- ja meespartnerite osakaal tasakaalus (46 % naisi, 54 % mehi), ka juhatuses on meil naispartner. Kunagi ei ole ma büroos tunnetanud seda, et partneriks saamisel omab tähendust see, kas oled mees või naine. Tuleb tunnistada, et büroos, kus advokaadi karjäär sõltub sellest, mis soost sa oled, ma ennast hästi ei tunneks ja sellist olukorda ka ei aktsepteeriks. Kui Toomas Luhaäär ja Peeter Lepik LAWINi partnerite ringist väljusid, oli meil ainsa meespartneri Martin Simovarti kõrval lausa neli naispartnerit!
Aga miks on siis teistes suuremates advokaadibüroodes, naispartnereid reeglina alla veerandi? Leian, et olemuslikult ei ole õigusteenuse äri midagi sellist, mis soodustab just meeste tõusmist omanikuks ja juhiks. Endiste aegade jäänukina on ühiskondlik hoiak olnud pigem meesterahvaid advokaadina aktsepteeriv, neidudel on olnud ennast keerulisem kehtestada ja autoriteeti saavutada. Käesolevaks ajaks on olukord valdavalt muutumas – üha enam naisi jõuab büroodes partneri staatusesse. Et minu büroo on selles osas teistele Eesti advokaadibüroodele eeskujuks ja suunanäitajaks, teeb rõõmu ning uhkusega räägin sellest alati, kui võimalust on!
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Minu arvates on oluline see, et büroos partneriks saamisel omavad tähendust tegurid, mis on ühesugused nii meestele kui ka naistele. Ma ei arva, et naistele peaks mingeid eraldi eeliseid tegema või kvoote kehtestama, kuid karjääriredel võiks olla läbipaistev ja iga partneriks saamine mõistetav kõigile büroo advokaatidele – siis ei tekita see paksu verd ja pahameelt. Näite saan tuua jälle meie büroost, kus oleme kehtestanud karjääriastmestiku, mis tipneb partneriks saamisega ning kus on kirjeldatud nii partneriks saamise eeldused kui ka partnerile esitatavad nõuded. Olgu veel märgitud, et meie büroos on kaks viimati partnerlusega liitunud kolleegi naised.
Meie büroo näite varal võin kinnitada, et sooline tasakaal partnerite hulgas on andnud büroo juhtimisele avarama vaate. Lisaks, kui juhtide hulgas on nii mehi kui naisi, võib ka iga töötaja kindel olla, et igasugune sooline ebavõrdne kohtlemine on juba eos välistatud. Sellega seoses meenub ühe mu naiskolleegi palgaläbirääkimise meenutus ajast, mil ta töötas ühes teises advokaadibüroos. Tema soovile saada palgakõrgendust vastas tema töörühma meesterahvast juht umbes nii, et kas su abikaasa ei teeni siis küllalt, et palka juurde tuled küsima? Tahaks loota, et selliseid vestlusi büroodes ammu enam ei toimu ja kolleeg, kes taolise küsimuse esitas, on tänaseks oma tõekspidamised ümber hinnanud. Mõlemast soost juhtide olemasolu büroos on tagatiseks, et tööandjal ei saa isegi sellist mõtet tekkida.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Loodan, et need ajad, kui klient valis advokaati soo järgi, on möödas. Aastakümnete tagant meenub mulle üks juhtum, kus vastuvõtule tulnud naisterahvas lahkus niipea, kui nägi, et advokaadiks ei olegi mees. Kuivõrd büroos on advokaadid spetsialiseerunud õigusvaldkondade järgi, siis eeldatavasti on kliendi huvi eelkõige see, et ta saab pöörduda oma ala hästi tundva spetsialisti poole, olenemata sellest, kas tegemist on naise või mehega.
Usun, et firmad, kes valivad endale koostööpartnerit, pööravad muuhulgas tähelepanu ka sellele, et advokaadibüroos oleks naispartnereid.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Vastus tuleneb ilmselt mu vastustest eelnevatele küsimustele – meie büroos ei ole soolise tasakaalu saavutamine tuleviku eesmärk, see on reaalsus ning ükski märk ei näita, et see on kuidagi muutumas. Loodan, et sama tunnevad ka teised meie büroo naissoost kolleegid.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Olen kindel, et naiste esindatuse tase büroode juhtimises ja osanike hulgas on tõusuteel. Kui advokatuur tahab olla kaasaegne ja ka noortele atraktiivne organisatsioon, siis teist varianti lihtsalt ei ole. Seetõttu on õige, et selle teemaga advokatuuris tegeletakse ja see fookusesse on tõstetud. Praegu ongi kõige suurem murekoht see, et ülikooli lõpetanud noorte juristide hulgas ei tundu advokatuur enam olema nii populaarne ja ihaldusväärne töökoht kui alles mõni aeg tagasi ning väga palju on ka kaadrivoolavust.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Vali advokaadi amet siis, kui sa tõesti tunned, et tahad seda tööd teha. Arvesta sellega, et tööd tuleb teha palju ja hingega. Mõnikord ei lase keerulised küsimused ja käimasolevad asjad ka öösel rahulikult magada. Ära kunagi kuritarvita kliendi usaldust. Ole enesekindel, kuid õpihimuline, tööd tee kirega, sest argusega meie töös kaugele ei jõua. Ära kunagi aktsepteeri seksistlikku suhtumist, avalda oma arvamust julgelt ja ilma valehäbita. Algul vii ennast kurssi advokaadi töö erinevate valdkondadega, aga siis leia endale valdkond, milles tahaksid areneda süvitsi. Ole omas valdkonnas nii klientidele kui ka kolleegidele hästi nähtav, püüa selle poole, et saaksid oma ala tõeliseks korüfeeks. Ole nõudlik ja aus enda ja teiste vastu. Heaks advokaadiks saamisele aitab kaasa positiivne eluhoiak ja sõbralik ning toetav suhtumine kolleegidesse.