Kirsti Pent on advokaadibüroo TGS Baltic partner ning finantsõiguse töögrupi juht, samuti juhib ta advokatuuri finantsõiguse komisjoni. Viieteistkümne aasta jooksul on Kirsti töötanud kolmes advokaadibüroos, kahes neist partnerina. Kirsti on tegutsenud ka advokatuuri juhatuse liikmena.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Nõustan kliente valdavalt finantsõiguse vallas. Suure osa klientidest moodustavad finantseerimisasutused, keda nõustame tegevuslubade taotlemisel, järelevalveasutuste muudes menetlustes, sisekordade koostamisel jne. Üks mu lemmikülesandeid on fintechide abistamine teenuste arendamisel – äärmiselt väljakutsuv. Samuti nõustame nii ettevõtjaid kui nende finantseerijaid laenutehingutes ja väärtpaberiemissioonides, mille võlu seisneb kas huvitavas finantseerimise objektis (nt kaubalaeva omandamine) või projektide rahvusvahelises mõõtmes (nt nõudis hiljuti ühe kontserni emaettevõtja võlakirjaemissioon üle kümne jurisdiktsiooni advokaatide koostööd).
Finantsõigus kujunes minu valdkonnaks tegelikult juhuslikult. Teadsin juba 13-aastasena, et tahan advokaadiks saada. Büroo valimine oli lihtne: olin veel enne ülikooliõpingute alustamist lugenud Eesti Ekspressist lugu, milles kirjeldati üht advokaadibürood väga sümpaatselt. Kui saavutasime oma võistkonnaga Eesti harjutuskohtuvõistlusel teise koha, avanes võimalus sinna tööle asuda.
Õigusvaldkond, millega tegelema hakata, ei olnud minu jaoks noorena büroosse tööle asudes tähtis. Sain pakkumise just finantsõiguse töögrupiga liitumiseks ja võtsin selle rõõmuga vastu. Minu jaoks oli eelkõige oluline advokaadiks saada – võimalus teha seda eelistatud büroos oli niigi boonus.
Arvan, et iga valdkond on põnev, kui sellesse süüvid. Ja õppimist jagub ilmselt kõigis valdkondades kuni vaid soovid – minu jaoks tagab see huvi ja motivatsiooni püsimise. Ma ei vahetaks finantsõigust muu valdkonna vastu, kuigi olen selle kõrvalt hea meelega alati tegelenud ka energiaõigusega. Tänu aina täienevale ESG regulatsioonile saavad need valdkonnad tulevikus tihedalt seotud olema, mis on väga äge.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Liitusin TGS Baltic’uga partnerina. Esmakordselt sain aga advokaadibüroo partneriks siis, kui asutasime kolleegidega advokaadibüroo Nordeus (praegu FORT). Partneriks saamine on olnud kombinatsioon minust sõltumatute tegurite kokkulangemisest ning teisalt valmisolekust riskida ja võimalus ära kasutada. Aga partnerluse elementaarseteks eeldusteks olid ilmselt võimekus sisulist tööd kvaliteetselt teha ja oskus nii klientide kui kolleegidega suhelda.
Olin vaid 27-aastane ja töötanud advokaadibüroos ligikaudu 4 aastat, kui esmakordselt partneriks sain. Samal ajal kui arutasime büroo asutamist, sain ootamatult kahelt juhtivalt büroolt pakkumised advokaadina tööle asumiseks. Kaalusin neid pakkumisi tõsiselt, sest spetsialistina arenemine oli minu jaoks samuti väga tähtis ja tippbüroodes oleksin saanud väärtuslikke kogemusi. Teisalt mõtlesin, et ju siis hinnatakse mind niivõrd, et tõenäoliselt leian advokaadina tööd ka juhul, kui oma bürood ei saada edu. Nii et saadud tööpakkumised mõjusid julgustavalt, et risk võtta ja panna end proovile väikese osalusega partnerina alustavas büroos.
Võrreldamatult raskem otsus oli hiljem lahkuda büroost, mille ülesehitamisesse olin aastaid partnerina panustanud – seni minu kõige raskem tööalane otsus. Lihtsam oleks olnud jääda, eriti emotsionaalselt. Olen päris jäärapäine seatud eesmärkide saavutamisel ja üldse ei taha loobuda. Samas, et teha finantsvaldkonnas mitmekülgsemat ja rahvusvahelist tööd ning ise seeläbi erialaselt edasi areneda, on büroo suurus oluline. Tagantjärele olen igati rahul nende valikutega, mille olen teinud, ja väga tänulik kolleegidele, kes on selleks võimaluse pakkunud.
Ma ei ole kunagi tundnud, et keegi oleks takistanud mind partneriks saamast. Pigem olen alati olnud veendunud, et see sõltub minust endast: ühelt poolt pean olema oma töös piisavalt hea, et tehtaks pakkumine partneriks saamiseks, ning teisalt pean ka ise olema valmis riskima, et end uues rollis proovile panna.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Erialases suhtluses annab partneri positsioon vast täiendava autoriteedi. Isiklikult väärtustan vandeadvokaadi tiitlit rohkem, sest minu jaoks sümboliseerib see professionaalsust ja tippspetsialistiks olemist. Partneriks olemine tähendab täiendavalt eelkõige siiski palju suuremat vastutust kolleegide ees ja kõrgendatud ootusi.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Pigem väljendavad need numbrid valdkonnaväliseid tegureid ja varasemaid ühiskondlikke hoiakuid. Minu hinnang võib olla mõjutatud sellest, et mul on vedanud ja on olnud vaid üksikuid olukordi, kui olen tundnud, et suhtumine minusse on mõjutatud sellest, et olen naine. Üks väheseid selliseid olukordi juhtus üle 10 aasta tagasi ning ilmestab loodetavasti ka hoiakute muutmist generatsioonide vahetudes. Nimelt: arutasime üht väärtpaberiemissiooni nõupidamisel, millel osalesid emitendi esindajad, finantsnõustajad ja kolm advokaati. Olin ainuke naine. Emitendi tegevjuht (ca 50-aastane mees) adresseeris nõupidamisel osalejaid korduvalt „härrased“. Pärast kolmandat korda tegi finantsnõustajate juht (ca 30-aastane mees) emitendi juhile ehk oma kliendile pöördumise sobimatuse kohta märkuse.
Võimalik, et ma ei ole kõiki diskrimineerivaid olukordi märganud, sest teadlikult ei pööra neile tähelepanu. Ma ei tahagi arvata, mul naisena on raskem. Teisalt ei soovi ma ka nö positiivset diskrimineerimist. Tahan uskuda – ja usungi –, et olen saavutatu välja teeninud võrdsetel tingimustel ja sõltumata soost.
Büroode juhtide seas hakkab naiste osakaal kindlasti kasvama. Usun, et praegune olukord on eelkõige ajalooline taak. On igati loomulik, et naiste osakaalu tõusule advokaatide seas järgneb osakaalu kasv ka juhtide seas. Juhtideks saamine võtab iseenesestmõistetavalt kauem aega.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Jah, sooline tasakaal on iga organisatsiooni juhtimises oluline, sealhulgas advokaadibüroode puhul. See tagab mitmekülgsema vaate mis tahes küsimuste lahendamisel ja viib paremate tulemusteni.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Ma ei ole seni veel üheltki kliendilt kuulnud, et „valisime sinu, sest oled naine“. Kurvastaksin, kui seda kuuleksin. Õnneks on seni siiski valiku põhjuseks toodud kellegi isiklik soovitus, varasem positiivne koostöökogemus või ranking mõnes rahvusvahelises väljaandes, mis advokaate ja büroosid hindab. Samas, viidatud väljaanded on viimastel aastatel hakanud hindamisel arvestama muu hulgas naiste osakaalu büroode juhtimises. Samuti deklareerib üha enam ettevõtjaid, et võtavad õigusnõustajate valimisel arvesse ESG nõudeid, arvestades sealhulgas naiste osakaalu büroode juhtimises.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Lähtume personalivalikute tegemisel asjaoludest, mis ka päriselt tähtsust omavad, nagu teadmised, kogemused, suhtlusoskus ja suhtumine. See ei tähenda, et me ei pööraks soolisele tasakaalule ja muudele ESG eesmärkidele tähelepanu, kuid see ei ole personaliotsuste tegemisel kindlasti esmatähtis.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Siiralt usun, et liigume selles suunas ning on aja küsimus, kuni juba teoks saanud naiste-meeste osakaalu võrdsustumine advokaadibüroode töötajate seas jõuab ka juhtimise tasandile. Pelgalt isikliku kogemuse pinnalt ei näe ma põhjust, miks see ei peaks 10 aasta jooksul juhtuma. Samas, nagu öeldud, võib minu optimism tuleneda positiivsest isiklikust kogemusest.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Alustan päris algusest ja ühe looga. Ühtlasi tervitan ja tänan kõiki loos mainituid!
Sain kutse minna advokaadibüroosse praktikale ühel vastuvõtul, mille büroo korraldas harjutuskohtuvõistluse suulise vooru finalistidele. Kui aga seejärel oma CV samasse büroosse saatsin, ei saanud ma mõnda aega vastust. Nii et helistasin. Assistent vastas, et saame sadu CV-sid ja üldiselt polegi põhjust vastust oodata. Leppisin sellega, aga märkisin viisakalt, et partner Hannes Vallikivi kutsus mind finalistidele toimunud vastuvõtul praktikale. Umbes tunni aja pärast helistati tagasi ja juhtivpartner Aare Tark kutsus mind intervjuule. Sellelt intervjuult jäi kummitama üks Kilvar Kessleri küsimus, sest ma üldse ei oodanud seda ja tundsin, et jäin vastamisel hätta. Ta vaatas mu CV-d ja küsis, miks ma kõigi organisatsioonide juhiks olin saanud, mille tegevuses olin osalenud. Kuna kõik need olid valitavad positsioonid, siis vastasin midagi sellist, et kandideerisin ja saan inimestega hästi läbi, ilmselt seetõttu osutusin ka valituks. Tükk aega mõtlesin, et oleksin pidanud ikka selgitama, et olin alati valmis tööd tegema ja vastutama. Büroos alustades tahtsin vaid väga heaks spetsialistiks, vandeadvokaadiks saada. Ma ei mõelnud partneriks saamisest, seetõttu oli ka küsimus juhiks olemisest ootamatu.
Täna arvan, et esimesel tööintervjuul antud vastuses oli iva: oskus erinevate inimestega läbi saada ja suhelda on selles äris väga oluline. Kokkuvõttes on minu soovitused väga lihtsad:
- Taga oma töö kvaliteet ja arene tunnustatud spetsialistiks.
- Muuda end büroole väärtuslikuks ka partneriks saamise perspektiivist: võida uusi kliente ja too nii endale kui kolleegidele uut tööd.
- Ole eesmärkide saavutamisel järjekindel: kasuta oma võimalused ära ja võta kaalutletud riske.
- Ole enesekindel, kuid kindlasti meeskonnamängija.