Anne Veerpalu tegutseb advokaadina 2009. aastast ning on töötanud advokaadina nii suures (Sorainen), keskmises (Glimstedt, NJORD) kui ka väikeses (Attela) advokaadibüroos. Täna juhib Anne enda asutatud advokaadibürood TECH x LEGAL. 2021. aastal kaitses Anne doktoritöö plokiahela tehnoloogia regulatsiooni probleemidest. Anne südameasjaks on naiste enesearengu toetamine advokatuuris. Ta on viimase aasta jooksul korraldanud naisadvokaatidele mitmeid põnevaid koolitusüritusi ja vestlusõhtuid. Anne on ka Facebooki grupi Naisadvokaadid initsiaator, kes väsimatult märkab ja tunnustab naisadvokaate nende saavutuste eest. Just naisadvokaatide arengut toetava vabatahtliku tegevuse eest tunnustas advokatuur Annet 2022. aastal ka Advokatuuri Teemantiga.
Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?
Minu valdkonnad on riskikapital, ühinguõigus ning tehnoloogiaõigus, fookusega plokiahelatehnoloogial. Viimasel teemal kaitsesin ka oma doktoritöö 2021.a. suvel. Jõudsin ühinguõiguseni juba 2001. aastal KPMG maksu- ja juriidilises osakonnas ja sealt edasi erinevates advokaadibüroodes töötades. Ühinguõiguse kaudu jõudsin M&A tehinguteni ning selle kaudu riskikapitali ja idudeni. Seejärel viisid idufirmad mind nö jõuga tehnoloogiaõigusesse, sest nende igapäevateemad on sellega üdini seotud. Üks konkreetne idufirma, kellest on juba saanud multimiljardi ettevõte, viis mind 2012. aastast alates kaasa krüptovaldkonda ning plokiahela tehnoloogia juurde.
Mind köidavad nendes valdkondades kindlasti huvitavad, julged ja edumeelsed kliendid, samuti tehingutega seotud pinge riskikapitali valdkonnas ning läbirääkimiste protsessis kiirusega kaasnev adrenaliin. Plokiahelatehnoloogia on avardanud kordades minu maailma ning teinud õigusest minu jaoks uuesti sellise tohutult avastusi täis liivakasti, kust on raske lahkuda ning õhtul uinuda veel ühte lehekülge keeramata. Olen leidnud meeletult põnevaid projekte, inimesi, ideid ning kaaslasi sellel teel. Riskikapitali ja tehnoloogiaõiguse valdkonna advokaadina tunnen, et osalen väga suuremastaabilises diskussioonis. Konverentsid, uurimuskoostööd ja võrgustikud nendes sektorites on kõik valla. Ma ei tegele vaid ühekülgse lepingute koostamisega, vaid saan olla suurel globaalsel laval koos kõigi nende valdkonna osalistega.
Pean siiski ütlema, et just ühinguõigus on minu õigusmaastiku väga tugev alusvundament ning igapäevaselt nõustan ka üht börsiettevõtet ja konglomeraati. Piiriülesus ning erinevate regulatiivsete režiimide kokkupuutekohad on konstantselt minu laual. Kõige põnevamad minu tööülesannete juures on need hetked, kui saan aru, et kuigi juriidiliselt on paljud asjad võimalikud, siis tehniliselt ei saa teatud tehinguid või kandeid või modifikatsioone veel teha. Kuigi õigus käib tihti tehnoloogia järel ning on sageli oma jõustumise hetkeks juba oluliselt vananenud, siis vahel on tehniline lahendus ka piirav ning aegunud ega võimalda realiseerida seda, milleks õigus võimaluse annab. Oma doktoritöös uurisingi seda, kuidas tehnoloogiaalased uuendused nõuavad regulatiivseid uuendusi ning kuidas meie regulatsioonide loomise tavad ega väljundid ei pruugi sobida praegusesse reaalsusesse.
Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?
Mul on praegu oma büroo ja olen selles ainus partner. Varasemalt olen olnud partner 5 partneriga büroos ning partneriks saamise teekond seal oli minu jaoks lihtne – minu müük, töödistsipliin, kogemused ja oskused olid selgelt eristuvad. Esimest korda pakuti mulle partnerlust kohe, kui lahkusin ühest Eesti TOP 5 hulka kuuluvast büroost ja otsisin uut tegutsemiskohta, olles 35-aastane ja ka juba 3 lapse ema. Kuid siis ma seda vastu ei võtnud ning uus võimalus tekkis juba teises büroos 4 aastat hiljem, mis sobis mulle paremini.
Tegelikult ei ole ühelgi heal advokaadil minu arvates raske saada Eestis advokaadibüroo partneriks, kui ta valib enda jaoks sobiliku büroo. Kui aga sihtida kõrgele ja minna TOP 5 hulka kuuluvas büroos partneri kohta taotlema, siis on konkurents kindlasti tugevam. Kuid igal juhul tuleb luua endale eelis – kas oskustes, renomees, julguses, kliendiportfellis, töömesiluses või muus valdkonnas. Pahatihti läheb partneriks saamisega aega, aga kui selline eesmärk on endale teadlikult võetud, siis see aitab partnerluseni teed sillutada. Ma usun, et naisadvokaadid Eestis tihti selles suunas teadlikult ei tegutse ega püstita partneriks saamise eesmärke. Selliste eesmärkide seadmist peljatakse, sest ei olda kindel nende saavutatavuses ja kardetakse pettuda. Nii aga eesmärki ei saavutagi. Alternatiiv on ka loomulikult luua oma büroo ja konsolideerudes või konsolideerumata jõuda oma eesmärkideni.
Mul on 3 last ja kõigi nende sünni järel oli minu karjääris teatav paus, kui olin lapsega kodus. Kindlasti on see mõjutanud ka minu karjääri. Pausil olles ei saa kliendiportfellis tagada järjepidevust ning kliente tuleb jagada teistele kolleegidele. See ju vähendab advokaadi väärtust. Klient ootab regulaarset suhtlust ning suhte ehitamist. Kui lased kord kliendi minna, tuleb hiljem otsast peale alustada. Samas ei oska ma kindlalt hinnata, kas minu karjäär oleks olnud edukam, kui oleksin mees. Mõned minu meeskolleegid varasematest büroodest on oodanud partnerlust 10 aastat ja mõned 20 aastat.
Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?
Kliendisuhete koha pealt on partneril müügieelis, sest partneri müük on usutavam kui mittepartneri müük. Juhtimise osas on partneri oluline eelis andmete kättesaadavus. Isiklikult on loomulikult oluline partneri positsiooniga kaasnev rahaline kompensatsioon. Eneseteostuse mõttes tähendab partnerlus tipus olemist, mis on paljude jaoks kindlasti ambitsioon.
Hetkel olen ma oma büroos rohkem ettevõtja koos teistega kui partner. Mu enda seisukoht on, et minu praegune olukord on kordades vastutusrikkam kui suure büroo partneril, kus see roll on rohkem jagatud ning partnerile seatud või enda püstitatud eesmärgid on küll olulised, aga ei ole büroo jaoks otseselt ellujäämise tähtsusega. Oma büroos aga mõjutab iga minu suurem otsus büroo ellujäämisvõimet. Enda seisukohalt olen ma oma büroos partnerina nagu korvpallitiimis treener ja kasvatan staare, organiseerin mänguvõimalusi, kujundan võidustrateegiaid, tööriistu, avalikkuse tähelepanu, jms. Ka kliendid on nagu meeskond või naiskond – neil on lihtsalt teine mäng ning minu asi on olla neile toeks nende mängus ning aidata kõigil mänguolukorda mõista, otsuseid teha ja võita.
Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?
Arvan, et eks meestel on meestega paljuski lihtsam – saab koos sporti teha või sellest rääkida, saab koos ka sellist nalja visata, mis teatud puhkudel naiste juuresolekul pole lubatud. Ja paljudel naistel on lihtsam naistega, sest ei pea kahtlema meeste väljaütlemiste tähenduses – kas see nüüd oli flirt või mis oli selle või teise kommentaari tagamaa. Palju määrab minu arvates selline lihtne teema nagu usutavus eksperdina – naine peab olema objektiivne, rahulik ning ka veidi semulik, et meeste seltskonnas saada meestega sama staatus. Meestel on lihtsam mõista teiste meeste käitumismustreid, aga nad usaldavad alluvatena naisi rohkem. Sellest tulenevalt loodavad mehed minu arvates, et teised mehed jäävad büroosse partneriks saamise tingimusel, aga samas usaldavad, et naised jäävad büroosse tööle lojaalsusest nagunii.
Oma roll on selles, et stereotüüpne kangelane on ikka enamasti mees. Kriisis ja keerulistes olukordades pöördutakse sageli tugeva, karmi käega, elu näinud meesterahva poole, kes ei karda midagi ning suudab jääda rahulikuks. Naisi seostatakse pigem hoolitsemise ning regulaarse rutiinse toetamisega. Seega – kuna advokaat peaks ideaalettekujutuses olema nagu sõjamees, kes ei karda õigel ajal päästikule vajutada ning ei anna riigisaladusi vaenlasele, seostatakse õigusteenuse osutaja tublidust tihti meheliku kangelasega. Stereotüüp on ka see, et advokaadid on ülikondades ning nende sekretärid on seelikutes. See ettekujutus kajastub jätkuvalt tugevalt nii filmides kui raamatutes ja on meie kultuuriruumis juurdunud.
Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?
Jah. Nii nagu ühiskond ei suuda hakkama saada ilma naisteta, on naisi vaja ka organisatsioonides. Juhtimises ei ole midagi sellist, mida naised teha ei oskaks. Naised ja mehed on kindlasti juhtimises erinevad, aga erinevusi on ka meestel omavahel ja naiste omavahel. Aga asi ei ole vaid advokaadibüroode juhtimises, vaid naiste rollis juhtimises üldiselt: ka börsi-, ehitus-, tootmisettevõtete juhtimises ning panganduses. Ka seal tuleb naisi rohkem juhtimisse tuua ning neid juhtidena toetada. Kartus, et seetõttu on mõni laps kodus ilma toiduta või ei lähe õigel ajal magama, on põhjendamatu, sest igal lapsel on ka isa, või saab laste ja koduga seotud asjades tuge korraldada muul viisil.
Kui naised on juhtimises osalised, siis ei toimu juhtide ja alluvate vahelist segregatsiooni ja klassistumist. Naised ja mehed on erineva käekirja ja stiiliga ning erinevused võimaldavad ka töötajatele erinevat kogemust. Ma näen naiste kaasamise eelist ka selles, et meespartnerid võivad hakata omavahel liialt võistlema või kaklema. Naised pigem näevad ka koostööd kui strateegiat ning on ühiste eesmärkide osas kohusetundlikumad. Samas võib juba üks mees naiste seltskonnas saada nende juhiks, kuivõrd naised alluvad lihtsamalt sellele, kui otsuseid teeb keegi teine. Ning naised soovivad sagedamini teise poolega nõustuda, et konflikti vältida.
Naiste osalus büroode juhtimises on oluline ka motiveerimaks nooremaid kolleege, näitamaks, et tippu saab jõuda soost sõltumata.
Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?
Ma ei ole seda näinud, et just naispartneritega bürool või naisadvokaatidel oleks eeliseid – pigem vastupidi. Nagu eelnevalt mainitud – kangelasi samastatakse tihti ikka meeskarakteriga. Küll aga olen kuulnud ja ka ise tunda saanud olukordi, kus klient eelistab just meessoost advokaati. On eeldatud, et kui advokaadil oleks madal hääl ja mehisem olek, siis oleks vastaspoole advokaadil tema vastu rohkem aukartust ja ta mõjuks usutavamalt kui blond naine. Mida ilusam või väiksemakasvuline on naine, seda vähem usuvad mõned kliendid tema tööalasesse võimekusse.
Olen ka tajunud, et just oma soo tõttu olen mõnest tööalasest võimalusest ilma jäänud. Mulle on minu juht otse öelnud, et edutamist karjääris ei tohiks mina ise küsida, vaid peaksin seda kannatlikult ootama. Ma ei usu, et meestele nii vastatakse.
Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?
Minu büroo ei ole kuidagi kinni üheski stereotüübis – ei soo, nahavärvi, päritolu ega etnilise või religioosse tausta osas. Ma hindan ise pigem isikuomadusi ja uudishimu, kuid vahel peab siiski läbirääkimistel mõtlema soo peale ning sellele, keda oma tiimist kaasata, kuhu ja kelle nõustamisse. Kindlasti pööran soolisele tasakaalule oma büroos tähelepanu, sest liigne kalle ühele või teisele poole on väsitav ega ole motiveeriv vähemusele. Usun, et tasakaal on oluline, kuid püüan eelkõige ikkagi kvaliteeti tagada.
Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?
Arvan, et advokaadibüroodes peaksid naised üksteisele karjääriteel rohkem abiks olema. Vähem kadedust tuleks kasuks. Kui mõni naine on juba oma büroos tipus, siis on tema ülesanne aidata sinna ka mõni teine naine ning motiveerida ja tekitada võimalusi veel järgnevatele. Juhtpositsioonil olev naine saab muuta maailma ka läbi selle, et murrab stereotüüpi advokaadibüroo partnerite ringist kui meestemaailmast. Mitte kunagi ei tohiks naine advokaadibüroos teha seda viga, et ei astu oma naiskolleegi eest välja, kui tunnetab naiste alandamist või diskrimineerimist töökollektiivis meeste kommentaaride või naljadega. Sellisel juhul peaks alati reageerima, tehes seda mitte-emotsionaalselt asjakohase märkuse või küsimusega.
Advokatuuri puhul on oluline edusamm see, et esimeheks valiti naine. Kantsleriks võiks aga palgata hoopis mehe. Vahest on sisu kõrval tähtis ka see, kuidas organisatsioon kõrvalt paistab. Veel võiks advokatuur toetada koolitajate ja advokatuuri kõneisikutena just naisi. Advokatuur jääb selles osas minu arvates alla näiteks prokuratuurile ning kohtunikkonnale ja isegi notaritele, sest nende puhul on kõneisikuteks tihti naised.
Ühiskonnas üldiselt peaks kindlasti tähelepanelikumalt jälgima kasvatusmeetodeid ja vanemate suhtumist tütardesse. Tütred ei tohiks olla vaid ilusad ja hoolikad ning emale abiks, vaid võtmemängijad pereühikus nii otsuste tegemisel kui nende elluviimisel. Tuleks sisendada tütardesse eneseusku ja julgust unistada ning siis ka julgelt riskida oma unistuste teostamisel.
Samuti tuleks tüdrukutes kasvatada enesekindlust öelda „ei“ ning vahel ka ülbust olla laisk ning mitte alluda enamusele. Ma arvan, et oleme liiga tihti kinni omaenda minevikus ning vanemate ja vanevanemate poolt peale sunnitud soorollides. Isegi kui me teoorias ei poolda naiste kodukesksust, tahame ikkagi, et tütar oskaks kodus süüa teha, aitaks koristada, peseks ja kammiks juuksed ilusti ära. Ning siis pööritame silmi, kui tütar tutvustab meile oma reegleid, mille järgi ta kavatseb toimida. Samas poistele anname piiride rikkumist kuidagi rohkem andeks ning leiame, et poisid võivad vabamalt oma teed käia. Võib-olla see on minu isiklik teema, aga tunnen, et pean endaga veel kõvasti vaeva nägema nende piiride sättimisel.
Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?
Soovitan mõelda alates esimesest päevast nii, et lage pole ja et seelik on lihtsalt riietusese. Me keegi ei pea pimesi austama hetkel valdavaid soorolle ühiskonnas, kui me nendega ei nõustu. Tänapäeval ei pese kodus nõusid ega korista enam ainult naine ja ka töises plaanis ei ole enam meeste- või naisteameteid. Naine võiks meeles pidada, et inimese moodustab tema keha, tema hing ja tema mõistus, aga ainult ühel neist kolmest on sugu.