Riigiprokuratuur üritas eile Harju maakohtus kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdistatava Assar Pauluse ja tema kaassüüdistatavate protsessil esitada kohtule tõendina advokaadi ja kahtlusaluse, kellest praeguseks on saanud süüdistatav, pealtkuulatud telefonivestlust, kuid kohus seda vastu ei võtnud.
Riigiprokuratuur soovis kriminaalasjas tõendusmaterjali hulka lisada ühe protsessil osaleva advokaadi ja ühe praeguse süüdistatava telefonivestluse salvestist, kuid selle vastu protesteerisid ägedalt suurem osa protsessil osalevaid kaitsjaid, lisaks esitati kohtule selle peale eelnevalt juba advokatuuris ettevalmistatud seisukoht.
Advokaatide kinnitusel on kriminaalasjas advokaadi ja teise poole vahel toimuva telefonikõne pealtkuulamine ja selle sisu jälitusprotokollina esitamine ühemõtteliselt vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga.
Advokaadid möönsid, et sellise jälitustoimingu protokoll ja salvestis saaks antud asjas olla tõendina kasutatav vaid juhul, kui kohus oleks andnud loa jälitustoimingu tegemiseks advokaadi suhtes või kui advokaat oleks ise andnud ütlusi kõnealuste asjaolude suhtes.
Ühtlasi on kaitsjad seisukohal, et asjaolu, et konkreetses kõnealuses protokollis puudub konfidentsiaalne informatsioon, on täiesti asjassepuutumatu ja väär.
Advokatuuriseaduse kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.
Advokatuuri poolt esitatud seisukohas märgiti, et Euroopa inimõiguste kohus on mitmes lahendis leidnud, et advokaadi kutsesaladuse kaitse on vajalik Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmise tagamiseks ning selle prioriteetsust Eesti seaduste ees on tunnustanud riigikohus.
Seetõttu leidsid kaitsjad, et kutsesaladuse hoidmise kohustusega advokaatidele edastatud teavet ei saa tõendina kasutada.
Kohus võttis asja vaagimiseks väikese vaheaja ning jõudis järeldusele, et konkreetset advokaadi ja kahtlusaluse pealtkuulatud telefonivestluse salvestist kriminaalasja materjalide hulka ei lisata ning selle vestluse sisu ei avaldata.
Vandeadvokaat Dmitri Školjar ütles ERR-i uudisteportaalile, et eilne kohtumäärus oli põhimõttelise tähendusega mitte ainult selles konkreetses kriminaalasjas, aga ka üldse meie õigusruumis, sest igal inimesel peab olema kindlusetunne, et nii advokaadi poole pöördumise fakt kui ka teabevahetus advokaadiga on konfidentsiaalne.
“Tänu sellele, et kohus ei võtnud prokuratuuri tõendit vastu, vältisime olukorda, kus oleks avalikustatud advokaadi ja kliendivaheline kõne. Seega, eilne kohtu seisukoht oli väga tähtis nii advokaatidele kui ka tavainimestele,” kinnitas Školjar.
Kohtuprotsess jätkub täna kriminaalasjas kogutud tõendite avaldamisega.