Eesti Advokatuur pakub koostöös Lastekaitse Liiduga juba 7 aastat tasuta juriidilist nõustamist perekonnaõigust puudutavates küsimustes projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Tänaseks on abi saanud üle 1300 abivajaja. Helen Tomberg Advokaadibüroost Tibar & Partnerid, kes on projektiga seotud olnud selle algusest peale, jagab oma kogemusi lastega perede nõustamisest.
Miks see projekt üldse alguse saanud on? Millist probleemi sellega lahendatakse?
Viimaste aastakümnete jooksul oluliselt muutunud maailm on mõistetavalt toonud kaasa suured muutused sotsiaalsetes suhetes. Varem kehtinud väärtused ei kehti enam, tekkinud on uued väärtused ja uued elumudelid. Tihti ei kasva oskused sotsiaalsetes suhetes toime tulemiseks võrdselt tööalaste oskustega ja suhted lagunevad. Peredes tunnetavad kõige valulikumalt sellist lagunemist lapsed. Praktikas kaasneb suhete lagunemisega tihti ka tasakaalu kadumine oma õiguste ja kohustuste kandmisel. Lastekaitse Liit on lapse õigusi mõjukalt edendav ühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele, algatab ja viib ellu lastekaitsealaseid tegevusi ning toetab igakülgselt oma liikmeid. Projekti raames toetataksegi lastega peresid teadmistega nende ees olevate perekonnaõiguslike probleemide lahendamisvõimalustest ja n-ö suunatakse rajale, kus ja kuidas oma probleemi lahendamisega algust teha.
Kui palju sellist nõu vajavaid inimesi Eestis on? Kui paljudeni see teenus täna võiks veel jõuda?
Nõu vajavate inimeste arv kasvab, sest ka inimeste valmisolek oma õigusi kaitsta kasvab. Ainuüksi selle projekti raames on isikuid 2017. a 5 kuu jooksul nõustatud 86 korral, ehkki nõustamised toimuvad vaid kord nädalas ja 3-4 tunni vältel. Nõustamisele pääseb vaid eelregistreerimisega ja seda korraldab Lastekaitse Liit, kontaktid on leitavad Internetis.
Milliste küsimustega pered teie juurde pöörduvad? Kas need on enamasti keerulised küsimused või võib ka lihtsate küsimustega pöörduda?
Projekti raames nõustatakse üksnes perekonna- (ja osaliselt ka pärimis-) õigusega seotud küsimustes (lapse õigused, laste õigused suhetes vanematega, vanemate kohustused suhetes lastega, erinevad peremudelid – õigused ja kohustused, üksikvanema õigused, hooldus, eestkoste, lapsendamine, lapse vara, sh pärimise teel saadud vara jt). Pöörduda võib nii lihtsate kui ka keerukate küsimustega. Arvestada tuleb, et kohapeal toimub vaid nõustamine, asjaajamist (sh dokumentide koostamist kohtumenetluseks) ei toimu. Kuid nõustamise käigus saab nõu, kuidas leida pädevat esindajat, sh kuidas taotleda advokaadi abi riigi õigusabi raames.
Mis on kõige sagedasemad probleemid, millega pöördutakse?
Reeglina küsitakse kõige rohkem nõu, kuidas saada lapsele ülalpidamist, kuidas isadust tuvastada või vaidlustada, kuidas jagada hooldusõigust, kuidas saavutada suhtlemist oma eraldielava lapsega.
Mis on olnud meeldejäävaimad nõustamised? Miks need?
Meelde on jäänud vanaema, kes kasvatas hoole ja armastusega suureks oma ainsa lapse, talle kõike lubades ja võimaldades, aga nüüd peab kasvatama oma lapselast, sest laps ei saa aru, miks nüüd äkki peaks ta tegema midagi ise või oma elu eest ise vastutama. Värvikana, aga kurvastavana, on jäänud meelde sellised nõustamised, kus nõustatav on kasutanud ära kõik vaidlustamis- ja kaebamisvõimalused (mitmes eri kohtuasjas kõik kolm kohtuastet, Riigikogu õigus- ja sotsiaalkomisjonid, Õiguskantsler, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet jne), kuid ei ole kuskil „oma õigust saanud ja on lõpuks pöördunud Lastekaitse Liitu“. Mitte kordagi ei ole tal tekkinud mõtet, et äkki tal ei olegi õigust, mida ta taga ajab. Sellised nõustamised raiskavad ressurssi ja viimastel aastatel neid ei võimaldata.
Kuivõrd tulemuslik see nõustamine on? Kas pered saavad nõustamisest abi?
Tulemuslikkust võiks hinnata nõustatavate tagasiside järgi. Viimase poole aasta kokkuvõttes hindavad nõustatavad nõustamist 4-palli süsteemis keskmise hindega 3,83 – 86% vastanutest jäi väga rahule, 12% jäi rahule ja 2% tahtnuks paremat. 42 vastanust 41 „sai juhise oma probleemi lahendamiseks“ ja 1 ei saanud. Ma arvan, et see näitab nõustamise tulemuslikkust.
Kes on tavaliselt need, kes teie poole pöörduvad? Kas vanemad või võivad ka lapsed? Kas nõu võib ka küsida kellegi teise lapse kohta?
Reeglina pöörduvad vanemad, aga ka vanavanemad, kes näiteks tahaksid suhelda oma lapselastega, aga ei saa, või kes kasvatavad ise oma lapselapsi ilma vanemate abita. Vajalik võib olla ka alaealiste, 16-17-aastaste noorte, nõustamine, kui nad vajavad õigusnõu kas enda elu või ka oma laste elu korraldamiseks. Nõustamisel on käinud alaealine seoses töölepinguga, kui tööandja oli jätnud talle maksmata, aga ka alaealine ema, nõustamisele pääsemist ootab alaealine, kelle küsimused on seotud teovõime laiendamisega.
Miks te “Hea nõu lastega peredele” projektis osalete?
Esiteks kindlasti seetõttu, et ma tegelen oma põhitöös palju erinevate perekonnaõiguslike vaidluste lahendamisega ja seega on temaatika mulle tuttav. Teiseks, ma näen oma töös, kui keerukas on inimestel oma keeruliste peresuhete fooni tõttu näha lihtsaid lahendusi või keerukas uskuda, et „vastaspool“ ei ole mitte lihtsalt kuri ja pahatahtlik, vaid täpselt samamoodi ei tule toime tekkinud olukorraga. Ja kolmandaks, mind soojendab mõte, et äkki saan mina ka aidata selle läbi natuke maailma või kellegi olukorra paremaks muuta.
Kas te soovitaksite selles projektis ka teistel advokaatidel kaasa lüüa? Miks?
Soovitaksin. Samadel põhjustel, miks ma isegi selles osalen. Eriti noored advokaadid näeksid, et maailm on palju kirevam, kui see bürooaknast vaadates paistab.