Javascript is required

Euroopa panganduse instituudi eesmärk on tagada kohalik teadlaskond

 

Loodud Euroopa panganduse instituut toetab teadusvaldkonna ja ekspertide arengut Eestis, sest võrgustik toob kokku Euroopa Liidu finants- ja järelevalve institutsioonide probleemidega tegelevad ja teadusuuringuid tegevad institutsioonide pädevused. Ülevaate instituudi eesmärkidest ja plaanidest annab TÜ tsiviilõiguse professor, EBI akadeemilise nõukogu liige Irene Kull.

AB: Mis on äsja loodud Euroopa panganduse instituudi (EBI) peamine eesmärk?

Instituudi asutamise peamine eesmärk on pangandusõiguse valdkonna teadusuuringuid koordineeriva teaduskeskuse rajamine. Seega on tegemist eelkõige õigusteadlasi ühendava teadusinstituudiga. Instituudi eesmärk on tuua ELi pangandusregulatsioonide ja finantsjärelevalve õigusliku reguleerimisega seotud vajaduste, probleemide ja lahenduste diskursus liikmesriigi tasandile. Nii loodetakse tagada kohalik teadlaskond, kes oleks võimeline andma kavandatavatele või kehtivatele regulatsioonidele teaduslikult põhjendatud hinnanguid, suudaks aru saada nende eesmärkidest ja sisust ning teha ka sisulisi ettepanekuid.

AB: Milliseid probleeme piisava hulga finantsõigusteadlaste puudumine nii ülikooli kui ka ühiskonna tasandil kaasa toob?

Pangandus- ja finantsjärelevalveõiguse valdkonna tagaplaanile jäämine on olnud mõnes mõttes loomulik areng, arvestades selle valdkonna reguleerimispädevuse liikumist ELi tasemele. Sellega seoses on Euroopa Keskpank tunnetanud algatuste vähest mõju liikmesriikides, huvi kadumist lahenduste pakkumise vastu regulatsioonide sisuliseks parandamiseks ning ka seda, et tegelikult ei mõisteta liikmesriikide tasandil regulatsioonide vajalikkust ega osata neid rakendada. Kui liikmesriigis ei ole inimesi, kes valdkonda tunneks, siis puudub võimalus saada ka adekvaatset tagasisidet meetmete või regulatsioonide rakendamise või sellega seotud probleemide kohta. Näiteks võivad tekkida probleemid regulatsioonide ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse, kuna ei omata arusaamist, mis on reeglite mõte, eesmärk, seosed teiste regulatsioonidega või süsteemiga laiemalt.

AB: Oma teates rõhutate just doktoritöid ja nende olulisust. Kas oskate tuua näiteid õigusteadlaste doktoritöödest, millel on olnud laiem mõju meie ühiskonnale?

Õigusteaduslikel doktoritöödel ei saagi olla üldjuhul väga laia mõju ühiskonnale tervikuna. Teadustööde kirjutamisel on mitu eesmärki, millest toon välja olulisemad. Esiteks tuleb nimetada individuaalse akadeemilise võimekuse tõstmist. Mida enam on ühiskonnas inimesi, kes suudavad mingit valdkonda süstemaatiliselt ja teaduslikult tunnetada, oskavad kasutada selle valdkonna teaduslikke meetodeid, seda targem on kogu ühiskond. Need inimesed kasutavad omandatud meetodeid ja teadmisi ka oma igapäevatöös.

Teine eesmärk, mida tuleks rõhutada, on uue teadmise loomine. Mingi valdkonna, probleemi teaduslik analüüs rikastab olemasolevat teadmist, lisab alati midagi uut ja suurendab sellega kogu ühiskonna tarkust. Teaduslik arusaamine sellest, mis ühiskonnas toimub, on üks kindlamaid tööriistu elu paremaks muutmisel. Tõsi, õigusalased doktoritööd ei pruugi sisaldada üldhuvitavaid uuringuid, mistõttu ei satu need ka ajakirjanduse huvisfääri. Tegelikult põhinevad aga kirjutatud doktoritöödel seaduste kommentaarid, kohtuotsused, õppematerjalid – seega on neil ka äärmiselt suur praktiline tähtsus.

AB: Olete esile toonud tihedat plaanitavat koostööd teiste valdkondade teadlastega. Milliste valdkondadega ja miks?

Pidasin silmas eelkõige majandusteaduskonda nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes majandusteadust õpetavates ülikoolides. Arvestades Eesti väiksust, tuleks EBI juurde koondada kogu olemasolev kompetents. Majandusteadlased on praegusel etapil meie jaoks kõige olulisemad partnerid, kuna pangandusõigus sisaldab olulisel määral majandusteaduslikku teadmist. Eestis ei ole ka üleliia palju pangandusega tegelevaid majandusteadlasi, mistõttu looks nende ja õigusteadlaste koondamine EBI juurde teadusega tegelemiseks vajaliku sünergia. EBI annaks ka majandusteadusest huvitatud noortele võimaluse saada osa kõrgetasemelisest teadusest panganduse valdkonnas.  Leian, et oluline on koostöö nii sotsiaalteadlastega, poliitikateadlastega kui ka humanitaarteadlastega (nt tean Soomest teadlaste gruppi, kes uurivad, miks on pankurid ahned).

AB: Kas on juba näiteid ettevõtmistest, mis õigusteaduskonna piire ületavad? Kuivõrd suurt huvi täheldate selle teema vastu erinevate teadlaste seas?

Suure organisatsiooni käivitamine võtab aega, mis tähendab, et tänaseks ei ole veel väga palju ära tehtud. Selle aasta jaanuaris toimus Frankfurdis EBI asutamiskonverents, millest kutsusime osa võtma Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni esindajaid, pangajuriste, advokaate ja teadlasi, kes selle valdkonnaga tegelevad. Huvi oli väga suur, Eesti oli kõige arvukamalt esindatud. EBI asutamist on algusest peale väga tugevalt toetanud Finantsinspektsioon, samuti oleme teinud head koostööd majandusteaduskonnaga. Meil on Eestis päris hea arv juriste, kes tegelevad pangandusõiguse ja finantsjärelevalvega ning kes on olnud huvitatud osalemisest EBI tegevuses. Tõesti, täna ei ole teave EBI kohta veel kõikide potentsiaalsete huvilisteni jõudnud, kuid me tegeleme sellega.                      

AB: Kuivõrd tihedat koostööd plaanite rahvusvahelisel tasandil teiste teadusasutuste või rahvusvaheliste ettevõtetega?

Kogu EBI idee on elavdada rahvusvahelist koostööd. Kavandatud on regulaarsed konverentsid liikmesriikides. Nimelt on EBI liikmed küll ülikoolid ja keskasutused, kuid silmas peetakse põhimõtet, et iga liikmesriik oleks vähemalt ühe osalejaga esindatud. EBI liikmete ülesanne on korraldada teaduskonverentse ning tagada teadustööde kirjutamine vähemalt kahel aastaplaanis kokkulepitud teemal. Euroopa Keskpank on EBI asutamise peamine initsiaator ning kavandatud on ka edaspidine tihe koostöö.

Meie koostöö teadusasutustega on praegu kahjuks ühesuunaline, st me vajame ise partnereid, kelle abil oma võimekust ja teadmiste taset tõsta. Neid, kes Eestis tegeleks teadusuuringutega pangandusõiguse või finantsjärelevalve õigusliku reguleerimise valdkonnas, ei ole just väga palju, rääkimata kõrgetasemelisest teaduse tegemisest.

AB: Millist koostööd ootate advokatuuri liikmetelt? Kuidas saaksid bürood või advokaadid panustada, et see valdkond Eesti õigusteaduste maastikul areneks?

Olen väga optimistlik koostöö osas advokatuuri liikmetega. Nimelt õpetavad ülikoolides pangandusõigust ja finantsteenuseid valdavalt vandeadvokaadid, sellel teemal on kirjutamisel ka doktoritöid. Kindlasti on vastavat kompetentsi omavaid advokatuuri liikmeid, kes ei ole endast avalikult teada andnud, pakkudes ennast õpetama või muul moel. Seega ootan kontakte kõigilt neilt, kes oleks huvitatud EBIga seotud tegevusest, kes tahaks tõsta oma akadeemilist võimekust või muuta oma karjääri. Miks mitte korraldada sügisel seminar ja kutsuda kokku kõik need, kes pangandusõiguse ja finantsjärelevalve kompetentsi tõstmise vastu huvi tunnevad. Arutaks koos, millised on praktilised vajadused ning kuidas saaks EBIs osalemine nende lahendamisele kaasa aidata. Ülikool ei saa selles valdkonnas toimida ilma panganduse ja finantsjärelevalve valdkonna praktikuteta ja kindlasti ka ilma advokatuuri liikmete toetuseta.

Kilvar Kessleri, Finatsinspektsiooni juhatuse esimehe, kommentaar: “Mul on hea meel, et Tartu Ülikool sai Euroopa panganduse instituudi (EBI) liikmeks. Instituudi moodustavad lisaks tunnustatud  ülikoolid Hispaaniast, Hollandist, Iirimaalt, Kreekast, Luksemburgist, Maltalt ja Prantsusmaalt. Euroalal on loodud ühtne pankade kapitalijärelevalve süsteem, mille tegevuse aluseks on toimiv seadustik. Hästitoimiva panganduse õigusraamistiku saavutamiseks on aga vajalik järelevalve ning akadeemia omavaheline avatud ja hea koostöö. Näen, et EBI on heaks platvormiks panganduse suundumuste teaduslikuks uuringuks ning dialoogiks regulaatoritega. Finantsinspektsioon aktiivselt toetas EBI asutamist, liikmete leidmist ja võimalusel osaleb EBI ning tema akadeemiliste liikmete töös ka edaspidi.”