Javascript is required

Eesti Vabariigi aastapäeva ootuses: intervjuu esimehe Hannes Vallikiviga

Mis on olnud sinu ametiaja kõige meeldejäävamad hetked?

Ei ole ühte, kahte või kolme kõige meeldejäävamat hetke. Järgmisel esimehel on kindlasti karjääri tipp advokatuuri 100. aastapäeva aktusel kõne pidamine, minul on olnud pigem palju väikesi uhkuse- ja rõõmuhetki.

Advokatuuri esimehel on erinevaid funktsioone, kas jõudsid teha ära need asjad, mida pidasid vajalikuks?

Kodukorra järgi peab esimehe kandidaat esitama motivatsioonikirja ehk valimisprogrammi. 2016 üldkogule esitatud programmist on lõviosa täidetud: meil on olemas järgmise 10 aasta arengukava ja ilmusid eetikakoodeksi põhjalikud kommentaarid. Olen püüdnud muuta juhatuse ja kantselei koostööd sujuvamaks, samuti sidustada eri praktikavaldkondadega tegelejaid, eri põlvkondi ja regioone. Programmist jäi täitmata riigi õigusabi korralduse muutmine. Muudatustesse suhtusid ettevaatlikult nii tellija (justiitsministeerium) kui ka riigi õigusabi osutavad kolleegid ja revolutsioonist sai evolutsioon. Kuna riigi õigusabi rahastus natuke suurenes (2016-2019 8,4%) ja samal ajal tellimuste arv vähenes, siis õnnestus tõsta tasumäärasid ning muuta tasustamist paindlikumaks.

Mis on lähiaastatel advokatuuri kõige suuremad väljakutsed?

Advokatuuri enesekorralduslik mudel toimib hästi ja usun, et oleme nii riigile kui ühiskonnale usaldusväärne partner. Ehk ma ei prognoosi riigi survet advokatuurile kui organisatsioonile. Kuigi ma ei ületähtsustaks tehnoloogia mõju, peame jälgima, et IT-süsteemid inimesi abistavad, mitte ei ahista. Näeme juba praegu küllalt sageli, et mingit elulist olukorda ei saa lahendada ühel või teisel viisil selle tõttu, et mingis andmebaasis puudub vastav lahtrike või pole seal õiget valikut. Suuremaks väljakutseks pean õiguskeskkonna kaledamaks muutumist. Klientide õigusi piiratakse senisest enam ja tikutakse ka advokaatide kutsetagatiste kallale. Sellele survele saab vastu üksnes meelekindlalt ja ausalt tegutsedes. Kui säilitame sõltumatuse ja peame kinni kutse-eetikast, on õigus ja õiglus meie poolel.

Ühiskonnas on toimunud selle kolme aasta jooksul arvestatav nihe nii Eestis kui globaalselt. Selle aja jooksul on toimunud Trump, Brexit, kollased vestid. Kas ja kuidas need ühiskondlikud protsessid advokaate mõjutavad?

Need protsessid suurendavad advokaadi tähtsust – ühiskondlikud suhted muutuvad pingelisemaks ja meie töö on aidata inimestevahelisi pingeid vältida ja siluda. Advokaatidel peab olema kodanikujulgust ja diplomaatilist paindlikkust, et oma klientide huve muutuvates oludes hästi kaitsta.

Eestis on viimase aasta jooksul olnud jutuks nii riigireform kui kohtureform, lisaks rahapesu skandaal, mis meie seadusandlust ilmselt lähiajal päris palju mõjutama hakkab. Milline on Eesti olukord täna advokaadi vaatest?

Olen vist parandamatu optimist, aga väidan, et paljude maailma paikadega ja Eesti ajalooperioodidega võrreldes elame täna suurepärases riigis. See riik toimib üsna suures ühiskondlikus üksmeeles ja selgete väärtuste alusel. Erimeelsusi on alati ja filosoofiliselt väljendudes ilma eriarvamusteta polegi võimalik uut kvaliteeti luua. Küll peaks uue kvaliteedi loomine toimuma ratsionaalselt ja ilma hämata. Ükski reform ei saa olla eesmärk omaette ja suurte süsteemide muutmisega, on see maksu- või valimissüsteem, põhiseadus või muu, peaksid tegelema üksnes targad ja vastutustundlikud inimesed. Rahapesuskandaal on eeskujulikult halb näide – väidetava rahapesu lugudega hirmutades tahetakse kehtetuks muuta süütuse presumptsiooni ja omandi puutumatuse fundamentaalseid põhimõtteid. Õnneks peetakse sel teemal parlamendis ja ametkondade vahel tsiviliseeritud debatti ja see on parim võimalik garantii, et halvad otsused jäävad sündimata.

Kui vaatad oma ametiajale tagasi, kas jäi midagi tegemata või kripeldama?

Advokatuuri jaoks ühiskonnas ja advokatuuris sees on alati teatud teemad, millega peaks rohkem tegelema: meie elukutse usaldusväärsus ja maine klientide, justiitssüsteemi, meedia ja avalikkuse silmis, liikmete suurem sidumine omavahel ja advokatuuriga, riigi õigusabi parem korraldus ja rahastamine. Nagu näed, pooleli asjade loetelu kattub just äsja loetletud saavutustega.

Kas on juba plaanid, mida hakkad peale selle ajaga, mis nüüd advokatuuri esimehe ametist üle jääb?

Kolleegid büroos ootavad ammu pikisilmi, et pühenduksin rohkem klientidele ja büroo arendamisele. Mis seal salata, kolm aastat olen töötanud topeltkoormusega ja ka pere on kohati liiga vähe tähelepanu saanud. Kui tõesti peaks vaba aega tekkima, on mul paar kirjatööd inimõiguste ja õigusajaloo teemal kas pooleli või plaanis ja loodan ka nendega tegeleda.