Vasakult: Hannes Vallikivi, Imbi Jürgen, Kersti Kaljulaid, Leen Eenpalu ja Jaanus Tehver.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver, aseesimees Imbi Jürgen, eelmine esimees Hannes Vallikivi ning kantsler Leen Eenpalu kohtusid 21. mail Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga. Arutleti teemadel, mis on nii presidendile kui ka advokatuurile ühtmoodi olulised: õigusriik, ettevõtluskeskkond, õigusloome kvaliteet ning ühiskonna nõrgemate liikmete kaitse.
Laste õiguste kaitse
Ühiskonna nõrgemate liikmete kaitse, sealhulgas perevägivalla ja laste õiguste teema, kujunes kohtumise üheks kandvaks teemaks. President Kersti Kaljulaid julgustas advokatuuri ja selle liikmeid ka selleteemalises ühiskondlikus debatis osalema. Riigipea sõnul on selliste teemade puhul oluline vaikimise müüri lammutamine ning kindlasti saab ka advokaatkond sellesse panustada nii inimeste õiguste teadvustamise, sotsiaalselt vastutustundlike projektide sissevõtmise kui ka diskussiooni ärgitamisega. Riigipea hinnangul tuleb vaadata nõrgemate aitamise valdkonda laiemalt, sest küsimus ei ole üksnes naistevastases vägivallas, vaid näiteks ka laste kohtlemises või puuetega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja väärikuse tagamises.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver märkis, et advokatuuril ja tema liikmetel on suur potentsiaal, mida võiks ühiskonna hüvanguks senisest oluliselt enam rakendada. „Kohtumisel selgus, et ka presidendil on ootus, et peale tema, õiguskantsleri ja teiste riiklike institutsioonide seisaks advokatuur oma suure liikmeskonnaga veel nähtavamalt õigusriigi toimimise ja isikuvabaduste kaitse eest,“ ütles Tehver. „Oli hea, et saime presidendile rääkida advokatuuri ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööst ning meie tublide perekonnaõiguse advokaatide tegevusest,“ lisas Imbi Jürgen.
Advokaatide roll õigusriigis
Advokaatidel on prokuratuuri ja kohtuga ühine oluline roll õigusriigi toimimise tagamisel. Konkreetsetes menetlustes on advokaat ja prokurör vastaspoolel, kuid õigusriigi toimimise seisukohalt on advokaatide jaoks tähtis sõltumatu ja kõrgel professionaalsel tasemel prokuratuur. „Kui kohtusüsteem ei toimi erapooletult ega ole sõltumatu, siis pole ka advokaatidel võimalik oma tööd hästi teha. Advokaaditöö keerukusest totalitaarses ühiskonnas jutustavad koosviibimistel meie emeriitadvokaadid. Nende lood on õpetlikud ka advokatuuri noorematele liikmetele,“ kommenteeris advokatuuri kantsler Leen Eenpalu Kadriorus arutatut.
Probleemina oli kõne all Eesti riigi rahvusvaheline konkurentsivõime, mida mõjutab negatiivselt üha suurenev regulatiivne koormus ehk järjest suurema detailsusastmega normide lisandumine ning sellega kaasnev ettevõtlus- ja isikuvabaduste taandumine.
Presidendiga kohtumisel oli seetõttu jutuks, et advokaadid on igapäevatöö käigus karastunud ja harjunud ettevõtjatena leidma häid ja ressursisäästlikke lahendusi, mis viivad tulemuseni. Advokatuur ja selle liikmed osalevad iga päev õigusloome parendamises nii teemakomisjonide kaudu kui ka teistes rollides. Advokatuuri esimees Jaanus Tehver pakkus välja, et õigusloome ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise küsimustes võiks korraldada valdkondade- ja ministeeriumideülese arutelu. „On levinud arusaam, et õigusloome vohamine ja regulatsioonide paljus on vesi advokaatide veskile. Tegelikkuses on õigusloome hea tervis kõigi, teiste seas advokaatide huvides,“ selgitas Tehver.
Riigi õigusabi
Ühiskonna valukohtasid ja nõrgemate aitamist puudutavate kaasuste puhul rõhutas president Kaljulaid, et riigi õigusabi kvaliteet ei tohi alla jääda lepingulise õigusteenuse kvaliteedile. Ka abiotsijatel peab olema kindlus, et nad saavad parimat abi, samas kui nõrk esitus annab ründajale üksnes hoogu ja muudab nõrgema poole olukorra halvemaks.
Mida rohkem leidub tuntud advokaate, kes teevad aeg-ajalt ka pro bono tööd, seda parem on advokaatide antava abi, sh riigi õigusabi maine ühiskonnas. Kui sellise töö käigus luuakse ka mõni oluline pretsedent, siis on sellel ennetav ja hoiatav mõju teistele juhtumitele. Ühtlasi tõendab see, et Eesti riigis kaitstakse nõrgemaid ja inimesed ei ole oma probleemidega üksi.