Eesti Advokatuuri pressiteade
20. mai 2020
Advokaat Helen Hääl: perelepitus võiks ka Eestis olla kohustuslik eeletapp perevaidluste lahendamisel kohtus.
Perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaat Helen Hääl peab perekondi puudutavates vaidlustes oluliseks, et kõiki osapooli rahuldav lahendus leitakse võimalikult rahumeelselt ning ilma kohtu sekkumiseta. Üheks võimaluseks on perelepitus, mis paljudes Euroopa riikides on kohustuslik eeletapp enne kohtusse pöördumist.
Enamasti arvatakse, et advokaadid on huvitatud sellest, et iga nende vaidlus jõuaks kohtusse. Vähemalt ühel puhul pole advokaatide huvi vaidlusega ilmtingimata kohtusaali jõuda. Selleks on perekonnaõiguse ja perekonna siseste vaidlusega seotud küsimused.
Eestis on perelepitaja kutse muutumas populaarseks ka perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaatide seas. Hetkel on perelepitaja kutset õppimas viis advokaati. Üks grupp lõpetab kursuse sügisel ning teine talvel. Üks advokaat aga on saanud perelepitaja 7. kutsetaseme. See annab advokaatidele võimaluse nõustada perekonda ning sõlmida peresisene kokkulepe ilma kohtu sekkumiseta.
“Inimesed arvavad enamasti, et lepitaja hakkab lahkuläinud pooli lepitama ning abisaajate esimene reaktsioon on see, et selle inimesega ma küll ei lepi!”, toob Hääl välja. Ta lisab, et alati vajab üleselgitamist, et perelepitaja aitab lahkuläinud paaride vahel dialoogi vahendada ning osapooltel leida kokkulepe laste hooldusõiguse, vara jagamise või muu perekondliku vaidluse korral.
“Peres toimuv on alati emotsionaalne ning haiget saavad enamasti kõige väiksemad pereliikmed. Juba laste säästmiseks on mõistlik proovida perelepitust,” lisas Hääl ning tõi välja, et see on päris mitmetel kordadel olnud lahenduseks kohtusse pöördumise asemel.
“Lepitaja aitab leida lahendust. Samas ei tohi ta valida pooli ning peab oma nõustamistegevuses leidma suuna, mis oleks mõlemale poolele ning ka lapsele parim. See käib läbirääkimiste kaudu ja on enamasti väga keeruline protsess,” tõi Hääl välja.
Lepitajate tegevus pole aga praegu seadusega reguleeritud. Ehk et lepitusseaduses välja toodud mõiste pole päris sama, mida perelepitaja tegevus endaga kaasa toob. “Lepitus, millest advokaadid oma töös lähtuvad, on rohkem sotsiaalteenus. Üks viis olekski tulevikus reguleerida perelepitajate tegevus perekonnaseaduses või siis eraldi perelepitusseaduses,” lisas Hääl.
Helen Hääl on Eesti Advokatuuri liige, Lepitajate Ühingu juhatuse liige ning Lepitajate Ühingu Kutsekäitumiskomisjoni liige. Ta on omandanud perelepitaja kutse 7. taseme, mis on kõrgeim, mida Eestis selles valdkonnas kutsetäienduse raames omandada saab. Lisaks koolitab Hääl alates 2015. aastast ka ise perelepitajaid. Hääl on Eesti Advokatuuri ja Lastekaiste Liidu peatselt kümnendat tegevusaastat tähistava koostööprojekti „Hea nõu lastega peredele“ üks asutaja.
2020. ja 2021. aastal on lahku läinud peredel võimalik saada tasuta perelepitusteenust, mida osutatakse Sihtasutuse Väärtustades Elu ja Eesti Lepitajate Ühingu ühisprojekti „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” raames.
Tasuta perelepituse teenust vajavad kliendid saavad oma soovist teada anda aadressil: info@lepitus.ee.