2024. aasta oli Eesti Advokatuurile välissuhtluses töömahukas. Ülevaade Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevustest antakse allpool eraldi.
Advokatuur osaleb valikuliselt IBA (International Bar Association; Rahvusvaheline Advokatuuride Ühendus) liikmena ka IBA üritustel ning vajadusel kohtumistel teiste advokatuuridega. Samuti annab advokatuur iga aastaselt sisendi Euroopa Komisjoni poolt avaldatavale õigusriigi raportile (“Rule of Law Report”), mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide arenguid kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meediapluralismi- ja vabaduse küsimustes. Raporti ettevalmistuse raames toimub ka intervjuu Euroopa Komisjoni esindajaga. Advokatuur on kaasatud ka Euroopa Komisjoni poolt igal aastal avaldatava juristkonna koolitamise ülevaate (“European judicial training annual Report”) ning õigusabi kättesaadavuse ja advokaatide sõltumatust puudutava raporti (“EU Justice Scorebard”) koostamisse.
Ülevaade kohtumistest:
08. – 10.02.2024 toimus 52. Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverents Viinis. Eesti Advokatuuri esindas konverentsil esimees Imbi Jürgen. Konverentsi peateema oli „Big data – fewer rights – will AI change the rule of law forever?“ („Suurandmed – vähem õiguseid – kas AI muudab õigusriigi põhimõtteid jäädavalt?“), mida käsitlesid oma konverentsiettekannetes silmapistvad Austria, Euroopa Liidu ja USA poliitikud ning õigusteadlased. Konverentsi ettevalmistava osana annab ka advokatuur ülevaate aasta jooksul advokatuuris aset leidnud olulisematest arengutest.
13.02.2024 võõrustas advokatuuri esimees Imbi Jürgen Collectif Walden (justiitsküsimustega tegelev erinevate huvirühmade ühendus) assotsiatsiooni liikmeid Prantsusmaalt. Kohtumise põhiteemadeks olid Eesti õigussüsteemi tutvustamine ning digitaliseerimise areng õigusvaldkondades.
29.02. – 01.03.2024 toimus Strasbourgis seminar, kuhu kogunesid HELP (Human Rights Education of Legal Professions) programmi Euroopa Liidu liikmesriikide koordinaatorid, eesmärgiga arutada programmi edasiarendamist ja efektiivsemaks muutmist. Eesti Advokatuuri esindasid seminaril advokatuuri jurist Kersti Puuri ja advokatuuri põhiõiguste komisjoni liige vandeadvokaat Meris Velling.
HELP programm on Euroopa Nõukogu koolitusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda inimõiguste valdkonnas asjakohast teavet ja koolitusi kohtunikele, prokuröridele ja advokaatidele. HELP programmi kaudu pakutakse tasuta kursuseid, mille keskmes on Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud inimõiguste süsteem. Koolitussüsteemis on nii inimõiguste põhialuseid tutvustavad kursused kui ka spetsiifilistele valdkondadele (nt lapsesõbralik menetlus, privaatõiguste kaitse, sõna- ja väljendusvabadus jpt) keskenduvad kursused.
Eesti Advokatuuri esindajad, kes osalesid seminaril esmakordselt, tõid kaasa väärtusliku informatsiooni teiste Euroopa Liidu advokatuuride, aga ka kohtunike ja prokuröride, kogemustest HELP kursuste kasutamisel.
21. – 22.03.2024 toimus Brüsselis CCBE alalise komitee istung, kus Eesti delegatsiooni esindas advokatuuri esimees Imbi Jürgen. Istungil tegi Euroopa Nõukogu justiits- ja siseasjade asedirektor Alain Pilette ettekande EL-i justiitsstrateegia 2024-2028 osas ning Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijate peadirektoraadi digitaalse ülemineku ja kohtunikkonna koolituse üksuse juht Dirk Staudenmayer õigusemõistmise digitaliseerimisest. Kinnitati CCBE seisukohad 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, st Euroopa advokatuuride põhisõnumid tulevasele parlamendile. Samuti otsustati, et CCBE 2024. aasta Euroopa advokaatide päeva (25.10.2024) teema on advokatuuride eneseregulatsioon.
08.04.2024 osales esimees Imbi Jürgen Varssavis Women Leaders in Law Summit’il. Arutelupaneelis jagati Eesti Advokatuuri kogemust naisjuhtide tunnustamisel ja toetamisel ning tutvustati Naisadvokaatide kogukonna tegemisi. Arutleti, millist rolli saavad advokatuurid täita, et suurendada naiste esindatust advokatuuride ja advokaadibüroode juhtimises. Samuti tutvustati erinevaid meetodeid, mis toetavad naisjuhtide arengut (nt mentorlus, suhtlusvõrgustike loomine jm) ja soodustavad naiste tööalast karjääri (nt kvoodid, õigus tasustatud vanemapuhkusele jm). Samuti käsitleti strateegilist hagelemist naiste õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtus.
25. – 26.04.2024 toimus European Judicial Training konverents Brüsselis. Eesti Advokatuuri esindas jurist Merit Aavekukk-Tamm. Konverentsi eesmärk oli sidusrühmade kaasamine järgmise Euroopa õigusalase koolituse strateegia koostamise protsessi. Konverentsil arutati justiitsvaldkonna esindajate koolitusvajadusi seoses õigusemõistmise digitaliseerimisega ning kuidas koolituste abil suurendada digitaalset suutlikkust.
22. – 23.05.2024 toimus IBA advokatuurijuhtide konverents Bukarestis. Eesti Advokatuuri esindas esimees Imbi Jürgen. Konverentsil käsitleti teemasid nagu advokatuuride roll erinevate kriisidega toimetulekul, advokatuuride enesekorraldusõiguse probleemid, advokatuuride võimalik roll valimistel, advokatuuri esindusfunktsioonide täitmine, advokatuuride ja IBA koostöö tõhustamine jpm.
27. – 31.05.2024 külastas Eestit 15-liikmeline Ukraina kohtunike delegatsioon erinevatest kohtuastmetest ja ‑harudest. Visiidi eesmärk oli toetada Eesti oskusteabe ja kogemuse jagamise kaudu Ukraina kohtute sõltumatuse tugevdamist ja korruptsiooni vähendamist. 27.05.2024 toimus õiguskantsleri kantseleis delegatsiooni kohtumine õiguskantsleri, prokuratuuri ja advokatuuri esindajatega, kus osalesid esimees Imbi Jürgen ning juhatuse liige Dmitri Školjar. Advokatuuri esindajad selgitasid külalistele advokatuuri toimimist ja advokaadikutse põhimõtteid Eestis ning vastasid arvukatele küsimustele Eesti õigussüsteemi toimimise ja advokaaditegevuse kohta.
04. – 05.07.2024 toimus Euroopa Nõukogus kahepäevane iga-aastane HELP võrgustikukonverents, kus advokatuuri esindajana osales jurist Kersti Puuri. Konverentsi päevakorras oli nii tagasivaade seni saavutatule kui ka edasivaade tulevikku.
22.08.2024 osales esimees Imbi Jürgen Soome advokatuuri töörühma koosolekul, et tutvustada Eesti Advokatuuri õigusraamistikku, sh millised põhimõtted on reguleeritud seaduse, kodukorra ning juhatuse aktide tasandil ning meie plaanitavaid advokatuuriseaduse muudatusi.
29. – 30.08.2024 toimus Riias Põhja- ja Baltimaade advokatuuride juhtide kohtumine, mis on heaks koostööplatvormiks selles regioonis.
Eesti Advokatuuri esindasid esimees Imbi Jürgen, aseesimees Peeter Kutman ja kantsler Leen Eenpalu. Anti ülevaade olulisematest arengutest advokatuuris. Eesti Advokatuuril paluti teha ettekanded kahel teemal: tehisintellekt (tutvustati advokatuuri IO/IT komisjonis välja töötatud tehisintellekti kasutamise juhendi projekti) ja advokatuuri koostöö valitsusasutustega ning advokatuuri sõltumatus Eesti kogemuse põhjal. Veel käsitleti teemasid nagu juristi võimalikust rollist nn väravavahina (gatekeeper); nõudeid advokaadiks saamisele või kutse uuesti saamisele.
10.09.2024 toimus advokatuuris kohtumine Kõrgõzstani vabaühenduste esindajatega, kus advokatuuri esindas juhatuse liige Dmitri Školjar, kes tutvustas advokatuuri põhiväärtusi, struktuuri ning toimimist, riigi õigusabi süsteemi, Eesti advokaatide sõltumatuse tagamist ning võistlevat menetlust kohtusüsteemis.
15. – 20.09.2024 toimus IBA aastakonverents Mehhikos, kus advokatuuri esindas esimees Imbi Jürgen. Esimees osales arvukatel konverentsi sessioonidel, mis puudutasid advokatuuride ja advokaadikutse üldküsimusi ning kus muuhulgas tutvustati:
1. IBA mõjuaruannet (IBA Impact Report). Aruande eesmärk on hinnata õigusala mõju ühiskonnale, uurida selle rolli ja üldsuse tajumise vahelist seost ning tuvastada hoovad, mis aitaksid suurendada positiivset mõju. IBA ja konsultatsioonifirma McKinsey & Co koostöös koostatud raport näitab, et juristid avaldavad ühiskonnale märkimisväärset positiivset mõju ning üle 12 miljoni juristi töö üle kogu maailma mõjutab otseselt või kaudselt kodanike elu, tervist ja heaolu. Meie panus õigusriigi tugevdamisse aitab luua jõukust, edendada innovatsiooni ja haridust, piirata valitsuste liigset võimu, võidelda ebavõrdsuse vastu ning kiirendada keskkonnaalast jätkusuutlikkust.
2.IBA tehisintellekti aruannet (The Future is Now: Artificial Intelligence and the Legal Profession). Aruande eesmärk on uurida tehisintellekti regulatsioone, hinnata tehisintellekti mõju õigusvaldkonnale ning edendada parimaid praktikaid advokatuuride ja õigusregulatsiooniorganite seas.
3. IBA õigusteenuste tuleviku komisjoni globaalsete õigusteenuse trendide küsitluse (Global Heatmap Survey) aruannet, mille eesmärk on analüüsida ja selgitada õigusteenuste valdkonda, keskendudes eelkõige muutuvatele klientide nõudmistele, uutele teguritele õigusvaldkonnas, regulatiivsetele muudatustele ja haridusele ning digiteerimisele/tehnoloogiale.
Samuti osales Imbi Jürgen Eesti Advokatuuri esindajana IBA nõukogu aastakoosolekul, kus muuhulgas otsustati toetada Euroopa Nõukogu tehisintellekti raamkonventsiooni. Nõukogu koosolekul valiti IBA presidentideks Jaime Carey (Tšiili) ja Claudio Visco (Itaalia), asepresidendiks Jörg Menzer (Saksamaa) ning peasekretäriks Deborah Enix-Ross (USA).
Esimees võttis kutsutud külalisena osa ka Saksamaa advokatuuride (BRAK ja DAV), Inglismaa ja Walesi advokatuuri (Law Society of England and Wales), Hollandi advokatuuri ja Mehhiko advokatuuri vastuvõttudest ning IBA advokatuuride komisjoni õhtusöögist.
18.09.2024 külastasid advokatuuri Euroopa Õigusalase Koolitusvõrgustiku (EJTN) kaudu viis kohtunikku Itaaliast, Prantsusmaalt, Hollandist, Bulgaariast ning Rumeeniast. Juhatuse liikmed Triin Toom ja Kadri Kallas tutvustasid kohtunikele advokatuuri ülesehitust ja toimimist, vahetati mõtteid ja kogemusi muu hulgas riigi õigusabi, efektiivse kohtumenetluse, menetluskulude väljamõistmise ning digitaalse kohtumenetluse teemadel. Programmi algatas 2005. aastal Euroopa Parlament põhieesmärgiga täiendada Euroopa kohtunike praktilisi teadmisi teistest kohtusüsteemidest. Vahetusprogrammi eesmärk on ka arendada Euroopa õiguskultuuri, mis põhineb õigusasutuste vastastikusel usaldusel Euroopa ühises õigusruumis.
19.09.2024 külastas advokatuuri Tai prokuratuuri delegatsioon. Kohtumisel tutvustasid juhatuse liikmed Triin Toom ja Dmitri Školjar Eesti õigussüsteemi ülesehitust ning advokatuuri rolli, selgitati ka advokatuuri liikmeks saamise protsessi, advokaatide koolituskohustust ning Eesti riigi õigusabi süsteemi.
30.09.2024 toimus LITEL EU projekti raames mitmete Euroopa advokatuuride esindajate kohtumine Barcelonas, kus arutati soolise võrdsuse küsimusi advokatuurides. Eesti Advokatuuri esindas juhatuse liige Triin Toom, kes andis kohtumisel ülevaate advokaadiks saamise protsessist Eestis ning tutvustas soolise võrdsuse tagamise algatusi Eesti Advokatuuris. Kohtumisel arutati, kuidas soolise võrdsuse teemadele struktuurselt läheneda ja kuidas võimalikke probleeme advokatuurides lahendada. Mitmed kohtumisel osalenud advokatuurid tutvustasid oma riikides läbi viidud küsitluste ja intervjuude tulemusi, mis kahjuks näitasid, et üldiselt on advokatuurides sooline ebavõrdsus, diskrimineerimine ning isegi ahistamine levinud probleemid, millega tegelemisel on advokatuuridel oluline roll. Kohtumine andis ideid teema paremaks kaardistamiseks ja võimalike probleemide lahendamiseks Eestis.
03. – 05.10.2024 toimus Šveitsis Euroopa advokatuuride tegevjuhtide ehk CEEBA (Chief Executives of European Bar Associations) kohtumine, millel osales advokatuuri kantsler Leen Eenpalu. Käsitleti järgmiseid teemasid:
1. Kliendikontod
Kas advokaadid peaksid hoidma klientide raha? Ühendkuningriigi advokaatide reguleerimise amet (Solicitors Regulation Authority) on vihjanud, et võib algselt piirata ja lõpuks keelata advokaatidel klientide raha hoidmise, kuna advokaatide seas on esinenud mitmeid kuritarvitusi.
2. Kas regulatiivne süsteem hoiab ära kuritegevuse?
Taanis toimunud nn Musta Luige skandaal – 2024. aasta alguses eetris olnud teledokumentaalis “Must Luik” näidati, kuidas kuritegelikud jõugud ja advokaadid teevad koostööd, et petta riigilt miljoneid, pesta raha ja kasutada ära välismaist tööjõudu. Kuigi selline tegevus on selgelt erandlik, heitis dokumentaalis eksponeeritud advokaatide tegevus kogu kutsealale tugeva varju. Taani Advokatuuri jaoks ei olnud dokumentaalsarjas toodu ootamatu ning advokatuuri järelevalvesüsteem on juba tugev ja vajadusel täiustatakse seda, et veelgi tõhusamalt rahapesu ja majanduskuritegevust tõkestada.
3. Ohud kutseala sõltumatusele Šotimaa näitel
Šotimaal on korduvalt arutatud reformide üle, mis muudaksid advokaate reguleerivat süsteemi ja suurendaksid riigi rolli kutseala reguleerimisel. See tekitab muret, et advokaatide roll ja sõltumatus võivad sattuda ohtu, kui reguleeriv süsteem ei jää neutraalseks ja sõltumatuks.
4. Väikeste advokaadibüroode tulevikukindlus Iirimaa näitel
Väikeste büroode jaoks on regulatiivsetele nõuetele vastavuse tagamine suur koormus. Väikestel büroodel, kus töötajaid on vähem, on raskem toime tulla keeruliste regulatsioonide ja bürokraatiaga. Samuti on vaja investeerida juriidilise tehnoloogia, andmekaitse ja turvalisuse parandamisse. Väiksemate büroode jätkusuutlikkus on ohus kuna neil puuduvad sageli ressursid ja võimekus kohaneda muutuvate tingimustega. Samal ajal on nad kogukondadele äärmiselt olulised, pakkudes juurdepääsu õigusteenustele piirkondades, kus suuremad bürood ei tegutse.
5. Majanduslik surve ja konkurents
Väiksemad advokaadibürood seisavad silmitsi suurte rahaliste väljakutsetega, eriti võrreldes suurte rahvusvaheliste advokaadibüroodega, kes võivad pakkuda laiaulatuslikumaid teenuseid madalamate kuludega. Majandussurutis ja kasvav konkurents on suurendanud survet väikestele büroodele, kellel on raskusi hindade konkurentsivõimelisena hoidmisega. Klientide ootused ja vajadus kulude läbipaistvuse järele sunnivad väikseid büroosid pakkuma teenuseid sageli väiksemate marginaalidega.
6. Demograafilised muutused ja maapiirkondade marginaliseerumine
Paljud väiksemad advokaadibürood tegutsevad maapiirkondades või väiksemates linnades, kus rahvaarv väheneb ja õigusteenuste vajadus samuti. Kui nooremad advokaadid eelistavad töötada suuremates linnades ja suuremates büroodes, võivad väikesed maapiirkondades tegutsevad bürood jääda spetsialistidest ilma. See muudab keeruliseks uute advokaatide palkamise ja võib viia büroode sulgemiseni.
7. Õigusabi kättesaadavuse piirangud ja rahastamise vähenemine
Väikesed advokaadibürood pakuvad tihti teenuseid kohalikele kogukondadele ja pakuvad olulist õigusabi. Kuid valitsuse poolt pakutava õigusabi rahastamine on vähenenud, mis on väiksematele büroodele suur löök, kuna nad sõltuvad sageli riigi õigusabi süsteemist ja selle kaudu saadavast rahast. See piirab nende võimet jätkusuutlikult töötada ja teenuseid pakkuda, eriti maapiirkondades.
8. Tehisintellekt ja advokaatide kutse-eetika Soome näitel
Tehisintellekti kasutamine advokaaditöös võib pakkuda märkimisväärseid eeliseid, kuid toob kaasa ka mitmeid väljakutseid, mis puudutavad advokaadieetikat. Kui tehisintellekti tööriistu kasutatakse juriidilises analüüsis või õigusteenuste osutamisel, tekib küsimus, kuidas tagada, et kliendi andmed jäävad hoituks ja tagada täielik konfidentsiaalsus. AI-süsteemid, eriti need, mis töötlevad suurtes kogustes andmeid, võivad olla haavatavad andmeleketele või väärkasutusele. Seetõttu on oluline, et advokaadid kasutaksid AI-tehnoloogiat viisil, mis vastab advokaadieetika, andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetele.
17. – 18.10.2024 osales Sloveenia Advokatuuri kutsel advokatuuri esimees Sloveenia Advokaatide Päeval. Üritusel osalesid Sloveenia advokaadid ning advokatuuride esindajad Balkanimaadest, aga ka Saksamaalt ja Itaaliast. Üritusel esinesid Sloveenia president Nataša Pirc Musar (kes on kutsetegevuse peatanud advokaat) ning kõigi õiguselukutsete kõrgeimad esindajad. Imbi Jürgen osales koos Saksamaa ja Sloveenia advokatuuride esindajaga paneeldiskussioonis, milles käsitleti advokaadikutse eneseregulatsiooni olulisust.
15.11.2024 külastasid advokatuuri Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku prokuröride vahetusprogrammi raames kuus prokuröri Saksamaalt, Tšehhist, Rumeeniast ja Itaaliast. Esimees Imbi Jürgen ja juhatuse liige Dmitri Školjar andsid külalistele ülevaate Eesti Advokatuuri tegevusest ja rollist, arutleti ka riigi õigusabi korraldusest ja tasudest, kriminaalmenetlustest, toimikute digitaliseerimisest, advokaadibüroode läbiotsimistest jm teemadel. Vahetusprogrammi eesmärk on tutvuda teiste riikide õigussüsteemidega ja jagada kogemusi. Sama programmi raames osalevad Eesti prokurörid igal aastal vahetusvisiitidel erinevates Euroopa riikides.
Osalemine Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses
Advokatuur võtab CCBE liikmena osa CCBE alalise komitee- ja plenaaristungitest ning töögruppide kohtumistest, osaleb CCBE uuringutes ja vastab küsimustikele. Samuti on advokatuur infovahetuses teiste advokatuuride esindajatega päevakajalistel teemadel advokaadikutse- ja advokatuuridega seonduvalt.
Advokatuuri esindajate koosseis CCBE-s ning selle töögruppides oli:
Delegatsiooni juht – Kadri Kallas
Õiguselukutse ja õigusteenuse tulevik – Imbi Jürgen
Kriminaalõigus – Elmer Muna
Rahapesu tõkestamine – Toomas Vaher
Euroopa eraõigus – Ene Soop
Õigusteenuse kvaliteet – Merit Aavekukk-Tamm
CCBE tulevikustrateegia ajutine töögrupp – Imbi Jürgen
16.02.2024 toimus CCBE alalise komitee istung Viinis. Eesti Advokatuuri esindas istungil esimees Imbi Jürgen. Olulisemate teemadena olid päevakorras CCBE strateegia, ülevaade Euroopa advokaadikutse konventsiooni väljatöötamise käigust, sisendid Euroopa Komisjoni Rule of Law raportisse, manifest 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ja Luksemburgi advokatuuri taotlus CCBE kaasamiseks kolmanda isikuna Euroopa Inimõiguste Kohtus arutatava asja menetlusse.
22.03.2024 toimus Brüsselis CCBE alalise komitee istung, kus Eesti delegatsiooni esindas advokatuuri esimees Imbi Jürgen. Istungil tegi Euroopa Nõukogu justiits- ja siseasjade asedirektor Alain Pilette ettekande EL-i justiitsstrateegia 2024-2028 osas ning Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijate peadirektoraadi digitaalse ülemineku ja kohtunikkonna koolituse üksuse juht Dirk Staudenmayer õigusemõistmise digitaliseerimisest. Kinnitati CCBE seisukohad 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, st Euroopa advokatuuride põhisõnumid tulevasele parlamendile. Samuti otsustati, et CCBE 2024. aasta Euroopa advokaatide päeva (25.10.2024) teema on advokatuuride eneseregulatsioon.
04.10.2024 toimus CCBE alalise komitee istung Brüsselis. Eesti delegatsiooni esindas esimees Imbi Jürgen. Olulisemad käsitletud teemad olid:
1. Euroopa advokaatide päev 25.10.2024, fookusteemal „Sõltumatud advokaadid, tugevam demokraatia: miks on advokatuuride eneseregulatsioon oluline“.
2. 2025. aasta Euroopa advokaatide päeva teemaks otsustati valida Euroopa Nõukogu konventsioon advokaadi kutse kaitse kohta. Käesolevaks ajaks on valminud konventsiooni lõplik tekst, mis eeldatavasti võetakse Euroopa Nõukogu ministrite komitees vastu 2025. aasta esimeses pooles. Konventsiooni eesmärk on tagada, et advokaadid saaksid tegutseda vabalt ja sõltumatult, et tõhusalt kaitsta isikute õigusi. Konventsiooniga sätestatakse siduvalt miinimumstandardid, mis tagavad advokaatide ja advokatuuride õiguste kaitse.
3. Tutvustati CCBE 2025. aasta eelarve projekti, milles tehti ettepanek tõsta liikmemaksu 2 % võrra, mille tulemusel Eesti Advokatuuri liikmemaks tõuseb 11 723 eurolt 11 957 euroni.
4. Käsitleti CCBE strateegia töögrupi aruannet, mis analüüsib CCBE ees seisvaid põhilisi väljakutseid (nt kommunikatsiooni parandamine CCBE ja tema liikmete vahel; aina suurenev vajadus panustada Euroopa institutsioonide algatustesse, EL õiguse alaste koolituste pakkumine advokaatidele jm) ja pakub lahendusi nendega toimetulekuks.
5. Tutvustati muudatusi Euroopa Liidu Kohtu protseduurireeglites (teatud liiki eelotsuste tegemise üleandmine Üldkohtule, menetlusosaliste seisukohtade avaldamine jm).
6. Euroopa Komisjoni Rule of Law, Fundamental Rights and Democracy Department direktor Julien Mousnier tutvustas 2024. aasta Euroopa Liidu Rule of law 2024 aruannet ja õigussüsteemide edetabeli aruannet (Justice Scoreboard), mille koostamiseks andis Eesti kohta sisendi ka Eesti Advokatuur.
7. Käsitleti Euroopa Liidu Kohtu eelotsuseid ja kohtujuristi arvamust kohtuasjades, millel on oluline mõju advokaaditegevusele Euroopa Liidus, sh:
a) Asjad nr T797/22, T798/22 ja T828/22 02.10.2024 – otsus, milles kohus leidis, et sanktsioonid, mis keelavad Vene valitsuse ja Venemaa juriidiliste isikute nõustamist sellistes küsimustes, mis ei ole seotud kohtu-, vahekohtu- või haldusmenetlusega, ei riku õigust saada advokaadi õigusabi, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62022TJ0797
b) Asjas nr C-432/23 26.09.2024 otsus, milles kohus leidis, et advokaadi poolt osutatav õigusnõustamine olenemata valdkonnast (sh ka äriõiguse valdkonnas – antud juhul investeerimisstruktuuri loomine äriõiguse raames) kuulub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 7 alusel advokaadi ja tema kliendi vahelise suhtluse tugevdatud kaitse alla https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62023CJ0432
c) Asjas nr C- 295/23 avaldatud kohtujuristi 04.07.2024 ettepanek, kes leidis, et Saksa õiguses sätestatud piirangud advokaadiühingute omanike kohta ei vasta proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuetele https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?docid=287901&mode=req&pageIndex=1&dir=&occ=first&part=1&text=&doclang=ET&cid=14290229
8. Kuulati ära Imbi Jürgeni ettekanne, kelle kandidatuuri Eesti Advokatuur esitas CCBE 3. asepresidendi kohale 2024. aasta novembris plenaaristungil toimuvatel valimistel.
21. – 22.11.2024 toimus CCBE plenaaristung Brüsselis.
Eesti delegatsiooni esindasid esimees Imbi Jürgen, CCBE Eesti delegatsiooni juht Kadri Kallas ning jurist Merit Aavekukk-Tamm. Plenaaristungi esimesel päeval valiti uus presidentuur. Alates 01.01.2025 on CCBE president Thierry Wickers (Prantsusmaa) ning asepresidendid Roman Završek (Sloveenia), Alex Tallon (Belgia) ja Imbi Jürgen (Eesti).
Teised olulised käsitletud teemad hõlmasid mh CCBE 2025. aasta eelarve heakskiitmist, CCBE strateegiaga seonduvat, Gruusia advokatuurile assotsieerunud liikmestaatuse andmist ning ülevaadet erinevate CCBE komiteede ja töörühmade tööst ja 2025. aasta tööplaanidest. Lisaks nomineeriti Inimõiguste 2024. aasta auhinnaga Nobeli rahupreemia laureaadi dr Denis Mukwege asutatud Panzi fondi, mis on pühendunud Kongo Demokraatlikus Vabariigis seksuaalvägivalla ohvrite toetamisele. Fondi missioon on pakkuda ohvritele igakülgset abi, sealhulgas ravi, psühhosotsiaalset tuge ning õigusabi.
Plenaaristungi teine päev toimus Euroopa Parlamendis, kus kümne kõrgetasemelise külalisesineja osavõtmisel arutleti teemadel „Õiglus kui kriitiline infrastruktuur: pikaajaliste investeeringute tagamine kohtutesse ja õigussüsteemidesse“ ning „Jagatud vastutus demokraatia kaitsmisel: Euroopa institutsioonide ja õigusspetsialistide roll demokraatia tagasilangemise vastu võitlemisel ja põhiõiguste kaitsmisel“. EL institutsioonide esindajad rõhutasid, et õigussüsteemi alarahastamisel on kallis hind, sest halvasti toimiv õigusemõistmine õõnestab usaldust õigussüsteemi ja riigi vastu, teeb õigusemõistmise haavatavaks poliitilistele rünnakutele ja see kokkuvõttes murendab õigusriiki ja demokraatiat.