Tagasi

Advokatuuri esindajad kohtusid justiitsministriga

11. märts 2022 11:38

Advokatuuri esindajad kohtusid justiitsministriga 

 

8. märtsil kohtusid advokatuuri esindajad esimees Imbi Jürgen, Martin Triipan haldusõiguse komisjonist, Margus Reiland konkurentsiõiguse komisjonist ja Urmas Kukk põhiõiguste komisjonist justiitsminister Maris Lauri ja teiste ministeeriumi esindajatega.

Kohtumise põhifookuses oli ECN+ direktiivi ülevõtmise eelnõu ehk konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, millega kavandatakse isikute karistamist väga suurte rahaliste karistustega keelatud tegevuse eest konkurentsijärelevalvemenetluse raamides. Selles haldusmenetluse reeglitele alluvas uues menetluses ei ole aga menetlusaluste isikute õigused kaitstud samaväärselt süüteomenetlusega. Advokatuuri komisjonide hinnangul oleks sobiv menetlus konkurentsiõiguse rikkumiste puhul väärteomenetlus ja eelnõu tuleks selles võtmes lahendada. Martin Triipan, Margus Reiland ja Urmas Kukk esitasid komisjonide kriitika ja argumendid, kutsusid üles lahendama teemat väärteomenetluse raames ja tagama põhiõiguste kaitse senisel määral. Ministeerium jäi eriarvamusele (viidates Euroopa Komisjonist ähvardavale rikkumismenetlusele, kuna direktiivi ülevõtmine on hilinenud; samuti viidates sellele, et ka väärteomenetluse variandi valiku puhul tekib ikkagi väga palju probleemkohti - üheselt selgelt lahendust ei olegi), kuid nõustus, et olemasolevat eelnõu tuleb täiendada, et see oleks põhiõigustega kooskõlas.

 

Kohtumise alguses kinnitas advokatuuri esimees Imbi Jürgen advokatuuri koostööhuvi ja head tahet ning markeeris advokatuuri vaates järgmised olulised teemad:

 

  • Ukraina kriis. Advokatuur on kaardistanud pro bono õigusabi osutamiseks valmis olevad advokaadid.
  • Eelnõu advokatuuriseaduse § 37 muutmiseks, mille ministeerium saatis tutvumiseks 04.03 ja millega pannakse, ette, et advokatuurist saaks lihtsustatud korras välja heita advokaadi, kes massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras keeldub temale määratud riigi õigusabi ülesande vastuvõtmisest ja täitmisest seadusest tuleneva aluseta või mõjuva põhjuseta. Sellise eelnõuga ei ole advokatuuril võimalik nõustuda. Advokatuur koostab vastava arvamuse.  
  • Riigi õigusabi täiendava rahastuse vajadus.   
  • Süüteomenetlusega tegelevate juristide nappus.
  • Kliendisaladuse kaitse eelnõu. 
  • Ühtse juristieksami eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus on edastatud 08.03.2022 kooskõlastusringile.
  • Advokatuuriseaduse kaasajastamine kuna sisaldab teatud sätteid, mis on iganenud, tänases päevas eesmärki enam ei täida (nt advokaatide kohustus teavitada advokatuuri äriühingute juhtorganitesse kuulumisest jm).