Advokatuur tegutseb riigi õigusabi kriisi ennetamise nimel

Head kolleegid!

Jagan teiega teavet advokatuuri viimase poole aasta tööst riigi õigusabi (RÕA) tasude ja kuluhüvitiste tõstmise suunal. Kahjuks pean jagama ka muret justiitsministeeriumi ja advokatuuri läbirääkimistel ilmnenud riigi püüdluse kohta lahendada aastaid väldanud RÕA alarahastamine advokatuuri „sisemiste ressursside“ arvelt.  

Advokatuur on selle aja jooksul esitanud ministeeriumile tavapäraste aruannete ja lisarahataotlustele kõrval ka põhjalikult argumenteeritud taotlused RÕA tasude tõstmiseks:

1. 10. märtsil esitasime RÕA komisjoni ettepaneku tasumäärade ja kuluhüvitise määrade kahekordistamiseks;
2. 22. aprillil esitasime ettepaneku tõsta tasumäära vähemalt 110 euroni tunnis koos esialgse majandusanalüüsiga;
3. 20. juunil esitasime taotluse tasumäära tõstmiseks koos Civitta Eesti AS koostatud majandusanalüüsiga, mille kohaselt peaks RÕA tasumäär olema 120-147 eurot tunnis.

Oleme läbivalt esitanud ka seisukohta, et tasumäära tõstmine mõne euro võrra tunnis ei lahenda struktuurset probleemi, mis väljendub RÕA osutajate hulga kiires vähenemises ja uute osutajate mittelisandumises. Justiitsministeerium meie pöördumistele seni kirjalikult vastanud ei ole.

Lisaks oleme andnud advokatuuri arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-2, milles nõustume täielikult Tartu Maakohtu 20.05.2022 määrusega. Tartu Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolevaks ja jättis kohaldamata RÕA tasude ja kulude korra sätte, mis võimaldab tasu piirmäära eriti mahukates asjades suurendada vaid kuni 500%. Meie seisukoht on, et kõnealune määrus võib selles sätestatud ebaproportsionaalselt madalate tasumäärade ja piirmäärade tõttu olla tervikuna põhiseadusega vastuolus.

Oleme justiitsministritele, ka hetkel ametisolevale, esitanud  lühidalt järgmised faktid ja argumendid RÕA rahastamise tõstmiseks:

• Alarahastus mõjutab RÕA kättesaadavust ja kvaliteeti;
• 54 eurot tunnis ja haldusasjades 72 eurot tunnis koos piirmääradega pole enam ammu jätkusuutlikud;
• RÕA tasu ei ole advokaadi töötasu, vaid sellest tuleb kanda kõik büroo ettevõtlusega seotud kulud. Praegu kehtivate määradega RÕA tasu arvel ei ole võimalik kaasaegset advokaadibürood mõistlikult majandada;
• RÕA advokaadi töötasu ei vasta töö keerukusele ja sellega kaasnevale vastutusele. Seda tööd tuleb sageli teha keerukate klientidega keerulistes oludes. Tööga kaasnev vastutus ja tööks vajalikud kvalifikatsiooninõuded ei ole väiksemad kui kohtunikel ja prokuröridel, kelle töötasule jääb RÕA advokaadi töötasu kordades alla;
• RÕA tasumäär jääb kolm või enam korda alla vabaturul kujunevast õigusteenuse tasust;
• RÕA osutavate advokaatide hulk väheneb ja turg on tänaseks äärmiselt kontsentreerunud. Seetõttu oleme jõudnud olukorda, kus vaid mõne üksiku aktiivse RÕA advokaadi väljalangemine RÕA süsteemist võiks halvata süsteemi toimimise, sest ülejäänud RÕA advokaadid ei suudaks järsult suurenenud tellimusi täita;
• RÕA advokaatide keskmine vanus tõuseb, ükski alla 30-aastane advokaat ei osuta RÕA;
• RÕA osutajate vähesus takistab menetluste kulgu ja pikendab menetlustele kuluvat aega, menetlusosalistel ei ole võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Nii kaob tegelik ligipääs õigusemõistmisele. Õigusabi kättesaadavus väheneb eriti väljaspool Tallinna ja nädalavahetuseti;
• RÕA advokaadid on kaalunud streikimist või riigi vastu kohtusse minemist;
• Kohtud ja prokuratuur on 2020-2022 aastatel toimunud ümarlaudadel rõhutanud, et RÕA peaks jääma advokaatide osutada, kuna vaid see tagab vajaliku kvaliteedi;
• RÕA osutamise võimalus ei ole advokatuuri kui kutseorganisatsiooni jaoks vajalik privileeg.

Oleme advokatuuri esimehe, kantsleri ja juhatuse liikmetega viimase nädala jooksul kahel korral kohtunud justiitsministeeriumi juhtidega: 31. augustil kantsler Tõnis Saare ja asekantsler Viljar Peebuga ning 5. septembril justiitsminister Lea Danilson-Järgiga. Kohtumiste eesmärk oli saavutada riigi õigusabi tasude ja kuluhüvitiste selline tase, mis tagaks riigi õigusabi jätkusuutlikkuse ning saada vastuseid taotlustele riigi õigusabi rahastamise suurendamiseks.

Nendel kohtumistel on justiitsministeeriumi juhid teada andnud, et eelarveläbirääkimised toimuvad septembri lõpuni. Pärast seda on võimalik öelda, mil määral ja kas üldse saab RÕA rahastust suurendada. Kuigi ministeerium on väidetavalt taotlenud RÕA-sse lisaraha, ei ole meiega selliste taotluste sisu kohta täpsemat teavet jagatud. Lootust RÕA rahastuse arvestatavaks suurenemiseks lähiajal meile antud ei ole. Ajal, mil nii paljudes olulistes riigi rahastatavates valdkondades (nt haridus, tervishoid) on suuri rahalisi raskusi, ei ole poliitiliselt populaarne taotleda lisarahastust advokaatidele.

Meile valmistab suurt muret, et justiitsministeerium peab võimalikuks RÕA süsteemsete probleemide leevendamist advokatuuri nö sisemiste ressursside arvelt ning on valmis tegema vajadusel ka vastavaid seadusemuudatusi. Kõlanud ja kirjutatud on mõtteid, et RÕA osutamine on iga advokaadi ametist tulenev kohustus ja et praegu ei panusta advokaadid selle kohustuse täitmisse piisavalt. Leitakse, et RÕA töö võiks jaotada solidaarselt kõigi advokaatide vahel, et leevendada praegust RÕA osutajate vähesust. On kõlanud koguni mõte, et advokaadid võiks advokatuuri liikmemaksu läbi vähemalt osaliselt ise rahastada RÕA osutamist. Sellised ideed põrkuvad rängalt advokaadi kui vaba ettevõtja ning advokatuuri sõltumatuse põhimõttega. Oleme kategooriliselt väljendanud vastuseisu RÕA kohustuslikuks muutmisele, sest see tooks meie hinnangul kaasa advokatuuri lagunemise. 

Jälgime tähelepanelikult riigieelarve läbirääkimiste käiku ning ootame vastuseid advokatuuri taotlustele RÕA rahastuse suurendamiseks. Eelduslikult saame selle kohta täiendavat infot oktoobri alguses ning kindlasti jagame seda siis ka teiega.

Imbi Jürgen

advokatuuri esimees