Eesti Advokatuur on kehtestanud reegli, et alaealisele õigusabi osutamiseks peab advokaat olema läbinud vastavad advokatuuri koolitused. Kuid lisaks eriteadmistele näiteks menetlus- ja arengupsühholoogiast või lapsesõbralikust menetlusest nõuab väikeste inimeste tõhus esindamine ka suurt empaatiat, inimlikku küpsust ja sotsiaalset vaistu.
Advokaadid kaitsevad ja esindavad kriminaalmenetluses nii alaealisi eksinuid kui ka ohvreid, tsiviilmenetluses sageli aga vanemate omavaheliste suhete hammasrataste vahele jäänud lapsi hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimustes. Üheski neist menetlustest pole võitjaid, kuid suurim kannataja on alati laps. Ning sellist tööd tegev advokaat näeb töös elu pahupoolt, madalaid kirgi ja ebaõiglust rohkem, kui enamik meist.
Algavas intervjuusarjas avavad lastele õigusabi andvad advokaadid enda töö õiguslikku ja inimlikku sisu. Sarja esimeses intervjuus leiab kaheksa aastat lapsi esindanud vandeadvokaat Katrin Jennsen, et ülekohtust üks rängimaid – lapse võõrandamine teisest vanemast – tuleks seaduses sõnastada lapse vaimse väärkohtlemisena. Juttu tuleb ka imiku huvide esindamisest ja rahu leidmisest ülekohtu nägemise järel.
