Tagasi

Õigusteadlased Asutava Kogu põhiseaduse komisjonis

12. jaanuar 2021 9:06

Käesolevas artiklis on rõhk nendel õigusteadlastel, kes põhiseaduse väljatöötamisesse kõige rohkem panustasid. Ülevaatlik kokkuvõte annab aimu komisjoni koosseisust tervikuna ning veidi pikemalt on avatud kõige olulisemate isikute tausta.

 

Asutava Kogu põhiseaduse komisjon valiti samal päeval, kui võeti vastu ajutise valitsemise kord, st 4. juunil 1919. Komisjoni ülesandeks sai täita valitsemise ajutise korra §10 esitatud ülesanne („Asutav Kogu seab oma ülesandeks välja anda Eesti vabariigi põhiseadus ühes kodanikkude õiguste ja vabaduste aluste kindlaksmääramisega; ühtlasi kindlaks määrata maakorralduse ja tähtsamate ühiskondlike uuenduste alused.“). Alalisse põhiseaduse komisjoni otsustati valida 15 liiget ehk sama palju, kui ajutise põhiseaduse komisjonis oli olnud.

 

Komisjoni algse koosseisu moodustasid viis sotsiaaldemokraatide saadikut (Juhan Jans, Emma Asson, Minni Kurs-Olesk, Jaan Vain ja Karl Ast), viis tööerakonna saadikut (Ado Anderkopp, Lui Olesk, Tõnis Kalbus ja Julius Seljamaa), kolm rahvaerakonna saadikut (Kaarel Parts, Karl Einbund ja Jakob Westholm), Jüri Uluots maarahva liidust, Andres Loorits sotsialistide-revolutsionääride erakonnast ning Nikolai Kann kristlikust rahvaerakonnast. Komisjoni tegutsemisaja jooksul toimus koosseisus mitmeid muudatusi, kokku osales komisjoni töös 33 saadikut. Vaid viis saadikut osales komisjoni töös terve aja, nendeks olid: Jaan Vain,  Karl Ast, Ado Anderkopp, Minni Kurs-Olesk ja Tõnis Kalbus.

 

Õigusteadust olid õppinud komisjonis osalenutest umbes pooled. Nendest advokaatidena olid tegutsenud või tegutsesid hiljem: Tõnis Kalbus, Johan Jans (oli komisjoni liige 1.  juulini ehk sisuliselt tööst osa ei võtnud), August Rei, Kaarel Parts, Jaan Poska, Lui Olesk, Nikolai Talts, Otto Strandman, Jaan Teemant (sai komisjoni liikmeks 28. mail 1920 ehk sisuliselt tööst osa ei võtnud), Peeter Ruubel, Hugo Kuusner ja Ado Anderkopp. Järgnevalt on markeeritud mõne olulisema põhiseaduse koostamisega seotud olnud õigusteadlase panus ja elukäik.

 

Maarahva liidu saadik Jüri Uluots (13.01 1890−09.01 1945) oli liialdamata Eesti esimese põhiseaduse isa. Ta koostas valitsemise ajutise korra esialgse projekti, millest järgnevatel aruteludel lähtuti. Esimese põhiseaduse jaoks koostas ta kaks eelnõu projekti, millest üks valmis augustis  1919 ja teine oktoobris 1919. Oktoobris valminud projekt sai põhiseaduse toorikuks. Mitmedki tema sõnastused on sisuliselt muutumatuna kandunud tänasessegi põhiseadusesse. Õigusalase hariduse sai Uluots Peterburist, kus ta 1915. aastal ülikooli lõpetas ehk esimese põhiseaduse loomise ajaks polnud ta veel 30-aastanegi. Ta oli üks Eesti õigusteaduse loojaid. Samuti oli ta esimesi Tartu ülikooli eestlastest õppejõude, kes alustas Rooma õiguse dotsendina ning doktorikraadi saamise järel jätkas professorina. Ta jõudis olla ka aastaid õigusteaduskonna dekaan ja ka üliõpilasasjade prorektor. Ta kuulus Riigikogu I, II ja IV koosseisu ning oli Riigivolikogu esimene esimees. 12.10 1939−21.06 1940 oli ta peaminister. Vahetult enne Rootsi põgenemist 1944. aasta septembris, tegi ta katse taastada Eesti iseseisvus ja nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis tagas Eesti riikliku järjepidevuse püsimise. Uluots suri peagi pärast põgenemist Rootsis vähki.

 

Eesti Rahvaerakonna saadiku Jaan Poska (24.01 1866−07.03 1920) jaoks jäi töö põhiseaduskomisjonis tema luigelauluks. Ta liitus komisjoniga 14. oktoobril asendades Jakob Westholmi ning valiti mõned päevad hiljem 23. oktoobril komisjoni esimeheks. Pärast Tartu rahu sõlmimist naases ta komisjoni esimehe kohale, kus töötas kuni oma surmani 1920. aasta märtsis. Suurem osa Poska karjäärist jäi Eesti iseseisvuse eelsesse aega. Ta lõpetas 1890. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning asus tegutsema Tallinnasse eraadvokaadina, kolm aastat hiljem sai temast vandeadvokaat. 1904. aastal sai ta Tallinna linnavolikogu liikmeks ning 1913−1917 oli ta Tallinna linnapea. 1917. aastal oli ta Eestimaa kubermangukomissar, samal aastal valiti ta ka Vene Asutava Kogu liikmeks. Eesti iseseisvuse väljakuulutamise järel sai Poskast Ajutise Valitsuse välisminister. Samuti oli ta Eesti välissaatkonna juht, kelle ülesanne oli Eestile Lääne-Euroopas diplomaatilist tunnustust taotlemas käia. Pärast Eestisse naasmist 1919. aastal määrati ta Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks.

 

Poskalt võttis komisjoni juhtimise töö üle Eesti Tööerakonna liige Ado Anderkopp (18.01 1984−30.06 1941), kes oli Asutava Kogu noorim liige. Asutava Kogu tegevuse ajal oli ta vaid 26-aastane ning alles õppis õigusteadust. Vaatamata noorusele oli tal põhiseaduse väljatöötamise juures märkimisväärne roll. Alates Jaan Poska surmast 1920. aasta märtsi alguses juhtis Anderkopp põhiseaduse komisjoni ning oli ka selle peaettekandja eelnõu arutamisel täiskogus, mis tähendas, et kuigi tal oli ka üksikute osade jaoks abiettekandjaid, oli põhiliselt tema vastutada eelnõu kaitsmine ja kommentaaridele vastamine. Komisjonis kuulus Anderkopp riigi- ja valitsemiskorra alamkomisjoni ning ka hiljem loodud kohtuvõimu alamkomisjoni, samuti kuulus ta 10. detsembril 1919 moodustatud redaktsioonikomisjoni. Anderkopp osales ka kahe järgmise põhiseaduse koostamises. Üldse osales ta aktiivselt Eesti poliitilises elus 1940. aastani. Ta kuulus kõigisse Riigikogu koosseisudesse, samuti oli ta Riigivolikogu I abiesimees. 1923−1924 pidas ta sõjaministri ametit ja oli 1930−1933 sise- ja kohtuminister. 1921−1925 kuulus ta Eesti Rahvasteliidu delegatsiooni. Lisaks tegeles Anderkopp ajakirjanduses ning oli Eesti spordiliikumise üks juhte – ta oli mitme alaliidu loomise juures, samuti üks Eesti Olümpiakomitee asutajaid. Anderkopp arreteeriti 1940. aastal, ta hukati Tallinna vanglas.

 

Eesti Tööerakonna saadik Lui Olesk (11.10 1876−19.02 1932)  osales põhiseaduskomisjoni töös 19. augustini 1919 ja seejärel alates 27. jaanuarist 1920. Ta mängis olulist rolli põhiõiguste peatüki väljatöötamisel ning oli ka selle peatüki ettekandja Asutav Kogu täiskogus, lisaks tegutses ta ka redaktsioonikomisjonis. Olesk lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1902. aastal ja töötas seejärel Tartus vandeadvokaadina. Mõnda aega tegutses ta ka ajakirjanikuna – alguses Postimehe toimetuses, hiljem radikaalsotsialistide ajalehes Vaba Sõna. Enne Eesti iseseisvumist represseeriti teda korduvalt oma radikaalsotsialistlike vaadete pärast. Nii vangistati ta kuuks ajaks 1906. aastal, 1908 saadeti kaheks aastaks Venemaale asumisele. Saksa okupatsiooni ajal pandi samuti kinni. Iseseisvunud Eestis kuulus Olesk lisaks Asutavale Kogule ka I Riigikogu koosseisu. 1919. aastal sai temast peaprokurör ning samal aastal ka kohtuminister Otto Strandmani esimeses valitsuses. Hiljem oli ta veel Ants Piibu valitsuses töö-, hoolekande- ja siseminister. Olesk suri 1932. aastal maksahaigusesse.

 

Kolmas märkimisväärne Eesti Tööerakonna saadik oli Otto Strandman (30.11 1875−05.02 1941). Ta oli esimese Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister, kes oli ametis 8. maist 1919 sama aasta 18. novembrini. Põhiseaduskomisjoni asus ta pärast peaministri ameti pidamist detsembri alguses. Ta osales põhiseaduse redaktsioonikomisjonis ning võttis aktiivselt osa paljude punktide arutelust. Õigusalase hariduse omandas Strandman Tartu ja Peterburi ülikoolist, ta lõpetas 1903. aastal. Ta tegutses advokaadina nii Narvas kui Tallinnas. Ta oli Maapäeva liige ning ka esimees. Ajutises valitsuses jõudis ta olla välis- ja põllutööminister. Ta kuulus kõigisse Riigikogu koosseisudesse ning oli ka esimene Riigikogu esimees. Strandman jõudis olla korduvalt minister, ta juurutas 1920. aastate alguses uut majanduspoliitikat ning hiljem oli korduvalt Eesti suursaadik. Avalikust elust tõmbus Strandman tervislikel põhjustel tagasi 1939. aastal. 1941. aastal võttis endalt ise elu pärast NKVDsse ilmumise kutse saamist.

 

Eesti Rahvaerakonna saadik Kaarel Parts (05.06 1873−05.12 1940) kuulus põhiseaduskomisjoni kuni Riigikohtu esimeheks saamiseni novembri lõpus. Ta tegutses kohtuvõimu alamkomisjonis ja koostas suuresti põhiseaduse VI peatüki „Kohtust“. Hiljem esitas Riigikohus eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid, millest arvatavasti paljude taga oli just Parts. Riigikohtu esimeheks jäi Parts 1940. aastani, mil okupatsioonivõimud ta ametist tagandasid. Selles ametis oli tal oluline roll Eesti kohtusüsteemi üles ehitamisel, 1932. aastal valiti ta ka Tartu ülikooli audoktoriks. Enne Eesti iseseisvumist töötas Parts Tartus vandeadvokaadina. Ta oli pikalt ka Tartu linnavolinik, samuti kuulus ta Venemaa II Riigiduuma koosseisu, oli Maapäeva liige ning 1919. aastal ka esimees.

 

Kuigi juuraharidusega Asutava Kogu saadikud mängisid kahtlemata põhiseaduse koostamisel põhilist rolli, siis oli ka sõnakaid mittejuriste, kes tegid olulisi ettepanekuid. Nendest vahest kõige mõjukamad olid sotsiaaldemokraadid Karl Ast ja Minni Kurs-Olesk. Muuhulgas jäi põhiseadusesse tänu Minni Kurs-Oleskile ka preambula, sest ta oli kindel, et kusagil peavad kirjas olema ka üldised väärtused, mida põhiseadus kannab. Üsna sarnases sõnastuses preambula on jäänud Eesti põhiseadustesse tänaseni. Samuti tuleb kindlasti mainida, et põhiseaduse loomisesse andsid oma panuse ka mitmed mitte komisjoni kuulunud saadikud, kes võtsid sõna täiskogu istungitel, samamoodi tegid palju parandusettepanekuid riigikohtunikud.

 

 

Autor: Katariina Sofia Päts

 

Kasutatud materjalid:

Asutava Kogu I istungjärgu protokoll nr 26.

Asutava Kogu komisjonide nimekiri, nende erakondlik ja isikuline koosseis. ERA.15.2.394; 24.04.1919-29.07.1920

Postimees nr 44, 21. veebruar 1932

Riigi Teataja nr 44, 9. juuli 1919

Eesti Entsüklopeedia, s.v Ado Anderkopp. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/anderkopp_ado.

Eesti Entsüklopeedia, s.v Kaarel Parts. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/parts_kaarel.

Hannes Vallikivi. Põhiõiguste peatükk 1920. aasta põhiseaduses. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital: Riigiõiguse aastaraamat 2020. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital, lk 3261.

Jaan Poska oma ja meie ajas: artikleid ja mälestusi. Peatoimetaja Küllo Arjakas. Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, Tallinna Linnarhiiv, 2010.

Peep Pillak. Otto Strandman 130. Välisministeeriumi aastaraamat 2005, lk 120123. Kättesaadav: https://vm.ee/et/aastaraamat-2005.

Valitsuse kodulehekülg: https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/all.

Foto: http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=611474&_xr=5ff2ce11e4ca3

Viimased postitused

Advokaatide tööst kohtus COVID-19 tingimustes - advokatuuri juhatuse seisukoht advokaatide ühispöördumisele seoses Harju Maakohtu töökorraldusega COVID-19 tingimustes

27. jaanuar 2021 16:44 Loe edasi

Olulisemaid punkte esimesest põhiseadusest

19. jaanuar 2021 8:54 Loe edasi

Õigusteadlased Asutava Kogu põhiseaduse komisjonis

12. jaanuar 2021 9:09 Loe edasi

Teekond Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmiseni

5. jaanuar 2021 10:50 Loe edasi

Tippadvokaadid muudavad maailma professionaalsete vabatahtlikena

23. detsember 2020 12:51 Loe edasi