Tagasi

Naised advokaadibüroode tipus: Sandra-Kristin Kärner

25. juuli 2022 8:54

Sandra-Kristin Kärner on olnud jurist ja advokaat tänaseks kaheksa aastat ning tõusnud suure advokaadibüroo tippu kõigest 32-aastaselt. Sandra on Advokaadibüroo WALLESS kohtuvaidluste partner, tegeleb süvitsi karistusõiguse ja süüteomenetlusega ning on hinnatud õppejõud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sandra peab lugu tarkusest, töökusest ja kõrgest kvaliteedist ning lähtub nendest põhimõtetest ka oma igapäevaelus. 

 

Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?  

 

Töötan kohtuvaidluste valdkonnas ning süvendatult tegelen süüteomenetlusega. Alustasin oma juristikarjääri magistritudengina 2014. aastal Ellex Raidla Advokaadibüroos (toona oli büroo nimi Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo), 2015. aastal sain advokatuuri liikmeks. Enne büroosse tööle asumist läbisin samas büroos praktika kohtuvaidluste grupis. Mõnes mõttes oli see ehk juhus. Samas olen alati tundnud advokaaditöö juures iseäranis huvi just kohtuvaidluste vastu, sest vaidlustel on omadus tekitada sportlikku hasarti. Kuigi ka tehingute valdkond on äärmiselt huvitav ja nüansirohke, on professionaalsete juristide vaidlus kohtu ees minu jaoks üks juristitöö põnevamaid väljakutseid. Kohtuvaidluste valdkonnas esindan kliente kõikides menetlusliikides, kuigi süüteomenetluse osakaal on aastate jooksul üha suurenenud. Samuti tegelen ka vaidlusi ennetava tööga (compliance, vastavuskontrollid jne).  

 

Õpingutes on mind alati era- ja karistusõigus võrdselt paelunud. Keskendumine karistusõigusele kujunes järk-järgult. Arvestades tolleaegse büroo tegevusvaldkondi, sattusin esimeste kriminaalmenetlustega tegelema pigem juhuse tahtel. Need kokkupuuted kujundasid kindlasti minu tulevast karjääri olulisel määral. Panustasin lugematuid tööväliseid tunde, et süüteomenetluse valdkonda süvitsi tundma õppida. Kriminaalmenetlusel on teatav eripära, mis eristab seda teistest menetlusliikidest. Ühelt poolt on seal ranged menetlusreeglid ja spetsiifilised põhiõigused, teiselt poolt on seal kliendi jaoks kaalul äärmiselt palju. See valdkond on tihedalt seotud ka moraali ja eetikaga. Tehtud töö kandis vilja ning mul õnnestus kriminaalmenetlustes silma jääda. Sellest ajast saati on mul olnud võimalus esindada kliente kõikides suuremates majanduskuritegude menetlustes. Lisaks õpetan Tartu Ülikoolis süüteomenetluse ainet (varasemalt kandis see kriminaalmenetluse nime). Ülikoolis õpetamine on väga hea võimalus hoida oma teadmisi värskena, läheneda õigusvaldkonnale akadeemilisema pilguga ning panustada ka juristide järelkasvu. Tunnen, et see teeb minust ka parema advokaadi.  

 

Mäletan hästi, kuidas advokaadikarjääri alguses vaatasin ahastusega e-toimikut ning pidasin tohutuks miinuseks seda, et mul olid samaaegselt pooleli aktiivsed tsiviilkohtu-, halduskohtu-, kriminaal- ja väärteomenetlused. Olin veendunud, et hädavajalik on keskenduda üksnes ühele valdkonnale. Täna olen ma teisel seisukohal. Olen tähele pannud, et ühe valdkonna süvateadmised toovad sageli kasu ka teises valdkonnas ning võimaldavad õigusküsimusele värskema pilguga läheneda. Samuti on äärmiselt tähtis omada laiemat pilti, et osata luua seoseid eri õigusvaldkondade vahel. Julgustan seega alati ka nooremaid kolleege hoidma avaramat pilku, ent mitte kunagi alla andma kvaliteedis.  

 

Paljud seda ilmselt ei tea, kuid karjääri algusaastatel mõtlesin ka selle peale, kas võiks advokaadi elukutse vahetada prokuröri elukutse vastu. Tagasi hoidiski ilmselt arusaam sellest, et advokaaditöö on valdkondade osas oluliselt mitmekesisem ning klienditöö sunnib olema parim erinevates menetlustes, sh ka nendes, mis ei ole seotud karistusõigusega.   

 

Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?   

 

2020. aasta jaanuaris liikusin Advokaadibüroosse WALLESS (mis toona kandis nime Advokaadibüroo Derling Primus). Büroo partner olen ma alates 2022. aasta jaanuarist. WALLESSi kohtuvaidluse tiimiga olime varasemalt mitmes menetluses kokku puutunud ning edasiliikumine tundus minu jaoks hästi loogiline ja tegevusvaldkonda arvestades edasiviiv samm.  

 

Tunnistan ausalt – ma ei ole kunagi enda jaoks idealiseerinud advokaadibüroo partneri staatust ega pidanud seda „tiitlit“ eesmärgiks omaette, sest see on ränk ja vastutusrohke töö, mida enamasti alahinnatakse. Vastupidi – olen alati hinnanud advokaadibüroos sisulist kui ka juhtimisalast tööd ega ole enda ja büroo vahele ehitanud seina stiilis „siit jookseb minu kui töötaja piir ning teisel pool on büroo vajadused“. Olen alati lähtunud põhimõttest, et kui bürool on mure, siis on see ka minu mure. Näen, et väga suur töö, kliendikesksus ning õige suhtumine ongi toonud mind siia, kus ma täna olen. Advokaadi kapital on tema teadmised ja oskused. Parim investeering on lugemine ja õppimine. Iga tekst või õigusteoreetiline käsitlus, mille lugemiseks ja mõistmiseks sa aja võtad, on sinu eelis teiste ees ning lisandväärtus, mida kliendile pakkuda. Lisaks on kindlasti mingil määral ka õnne vaja, aga kui fortuuna ulatab õnge ja sa kala püüda ei oska, siis pole juhuslikust õnnest mingit kasu.   

 

Ma olen 32-aastane. Võimalik, et 10 aasta pärast näen asju teistmoodi, kuid tänase seisuga saan kinnitada, et WALLESSis ei ole ma kunagi tundnud, et naiseks olemine oleks büroosiseselt muutnud minu senist teekonda raskemaks. Täielikult ei ole kadunud klientide seas suhtumine teemal nais- vs. meesadvokaat, kuid seda jääb ajaga üha vähemaks. Kui on oht, et mingis situatsioonis võib see küsimus siiski päevakorras olla, siis hea maitsekas (natuke eneseirooniline) nali võib mõnikord imesid teha. Päeva lõpuks võidab see, kellel on rohkem õiguslikke teadmisi, nutikust, töökust ja kogemust, mitte see, kas oled mees või naine. See on see, mida kliendid tegelikult hindavad.  

 

Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?  

 

Kõige suurema väärtusena näen partneri positsioonis seda, et on võimalik töökeskkonda paremini kujundada – millistest põhimõtetest ja väärtustest lähtuda ning kuidas neid büroos võimalikult hästi ellu viia nii, et kõigil oleks hea töine keskkond. Seetõttu näen üha rohkem, kui väheses võib tegelikult mõne töötaja mure seisneda ning kui vähe on vaja, et seda probleemi lahendada. Usun, et paralleelne töö ülikooli õppejõuna on andnud mulle teatava vundamendi selleks, et mõista, mis inimest motiveerib ning mida teha selleks, et tuua välja temas parim. Olen aja jooksul aru saanud ka sellest, et kui partneril silm ei sära ning sisulist tööd tehes enam hasarti ei teki, saavad töötajad sellest kiiresti aru ning soov teha tööd sellises keskkonnas langeb. Seega on väga oluline vältida tööalast panetumist.  

 

Mõistan, kui oluline on pere toetus, kui advokaadil on soov anda tööalaselt maksimum. Näen enda ja oma abikaasa pealt, kes töötab samuti õigusvaldkonnas, et kui mõlemad soovivad tööalaselt head olla, on seda oluliselt lihtsam koos ette võtta. Kui emmal-kummal on vaja töö või ülikoolis õpetamisega tegeleda töövälisel ajal (mida tuleb meil mõlemal päris tihti ette), siis soosime teineteise kohustusi, mitte ei tekita õhkkonda, kus seda on keeruline teha. Tihti on nii, et kui ühel on vaja midagi töist nädalavahetusel teha, haarab teine samuti oma lõputust kohustuste hulgast millegi järele ja on solidaarselt toimekas.  

  

Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?  

 

Naiste osakaal juhtivatel kohtadel on midagi, mille üle on palju arutatud. Küllap on seal erinevaid tegureid, muuhulgas ka ühiskondlikud hoiakud, ning seda valdkonda süvitsi teadmata ei tahaks ma ulatuslikke järeldusi teha. Olen samas veendunud, et naise edu ei või tulla mehe diskrimineerimise arvelt ning vastupidi. Usun, et ühiskond soosib üha enam seda, et hea juht võib olla nii naine kui ka mees. Lisaks näib, et naised on nõus ka ise sellesse üha rohkem panustama. Näiteks Euroopas on väga hästi tunda, kuidas peetakse lugu sisust, mitte ei tähtsustata isiku sugu. Näen, et ka Eesti suuremate advokaadibüroode partnerkond on tasapisi rikastumas.  

 

Mis aga puudutab kasvatust ja ühiskondlikke hoiakuid, siis usun, et sellel on päris suur roll naiste edus. Kui näiteks aastaid tagasi kortsutas nii mõnigi tagurliku maailmapildiga inimene kulmu, kui sai teada, et mängisin noorena Eesti meistriliigas naiste jalgpalli, siis täna tundub see tavaline sport nagu mistahes muu ala. Vanematel ja perel on väga suur roll selles, milliseid väärtusi lapsele edasi antakse. Kui last on kasvatatud selles vaimus, et kõik on elus võimalik, kui vaid ise pidevalt pingutada ja ausalt vaeva näha, siis sellisele inimesele ei tee ka tulevikus selgeks, et tema edu võib takistada asjaolu, et ta on naine. Isegi kui sellisele inimesele pisike takistus juhtub ette tulema, siis leiab ta kiiresti mooduse, kuidas sellest oskuslikult üle saada. Elus ei juhtu niisama kunagi midagi – ka lotovõiduks tuli teha eelnevalt teadlik otsus, et ma ostan nüüd selle pileti.  

 

Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?  

 

Vaja on häid inimesi, mitte spetsiifilisi kromosoome. Keegi ei peaks saama partneriks seetõttu, et ta on naine ning kellegi karjääri ei tohi takistada seetõttu, et ta on naine. Ma ei arva, et naiste osakaalu kunstlikult tõstmine advokaadibüroode juhtimises oleks õige. Pigem peaks iga büroo mõtlema, milliseid väärtusi ta soovib kanda ning kas sellised väärtused on partnerkonnas esindatud. Kuidas väärtuste kandjad omavahel sooliselt jaotuvad, on minu hinnangul juba juhuse küsimus. On pragmaatilisi, tarku ja eesrindlikke advokaate nii naiste kui ka meeste seas ning vastupidi – tähtis on see, et organisatsiooni kultuur oleks tervikuna rikas, väärikas ja kvaliteetne. Kahtlemata erinevus rikastab ning sooline tasakaal advokaadibüroo partnerkonnas on pigem luksus, kuid ma tahaks loota, et see lähtub isikust, mitte soost. Öeldakse mõnikord, et naine peaks mõtlema nagu mees, et edu saavutada, kuid mulle alati tundub, et silmas peetakse hoopis enesekindlamat, tasakaalukamat ja laiema pildiga arvestavat mõtlemis- ja tegutsemisviisi, mis ei ole minu jaoks tingimata seostatav mehelikkuse ega sooga. Tähtis on, et me kõik oleksime valmis vaatama kaugemale soost ja stereotüüpidest ning lähtuksime isikuomadustest.  

 

Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat?Aga vastupidi?  

 

Suured rahvusvahelised ettevõtted hindavad paratamatult koostööpartneri puhul seda, milline on advokaadibüroo struktuurne sooline jaotus. Tajutakse, et see kajastab ka advokaadibüroo enda väärtusi ja kultuuri. Eesti klientide puhul pole ma otseselt seda veel tunnetanud. Ma ei ole kogenud üheltki kliendilt negatiivset suhtumist oma soo tõttu, pigem vastupidi. Mõni klient võib paremini klappida kas mees- või naissoost advokaadiga, kuid tegelikult on siiski määravad advokaadi isikuomadused. On täheldatud, et mõnes riigis on näiteks naisadvokaadi palkamine suisa menetlustaktikaline valik. Kuna naisi tajutakse empaatilisematena, siis arvatakse, et naine esindab kaitseversiooni usutavamalt. Sellest, et ma olen 32-aastane naine, ei saa ma üle ega ümber, kuid tark ei torma ning iga päev tuleb olla tööalaselt parim versioon endast. Olen pannud tähele, et mõni vaidlus, läbirääkimine või olukord laheneb just seetõttu oodatust paremini, et olen noor naine ning seetõttu eristun. Seega igal mündil on alati kaks külge ning neid tuleb õppida kasutama. 

 

Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?  

 

WALLESSi partnerkonnas on kaks naist, sh on büroo juhtivpartner naine. Ma ei poolda sookvoote ning meie büroos ei räägita mitte soost, vaid alati kolleegide tarkusest ja töökusest. Samuti ei ole tavatud olukorrad, kus näiteks tunde kestnud keerulise kliendinõupidamise järgselt korjab meeskolleeg hilisõhtul koosolekuruumist pitsakarbid kokku, mitte ei eelda, et seda teeb tingimata mõni naiskolleeg. Öeldakse, et muutused pidavatki algama pisiasjadest.  

 

Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?  

 

Veebruaris valiti Eesti Advokatuuri esimeheks naine seega advokatuuripoolne algus on tõeliselt vägev olnud. Naisjuhtide esindatust ei peaks määrama kellegi väline abikäsi, sest see jätab mulje justkui naised ei saaks iseseisvalt hakkama. Edu tagabki see, kui stereotüüpseid soorolle ei rõhutata ning sellesse panustab iga pere, lapsevanem, laps, kool ja tööandja. Mul ei ole kahtlustki, et 10-15 aasta pärast on Eesti advokaadibüroode juhtstruktuurid hoopis teistsugused 

 

Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?  

 

Tee tööd ning loe, loe ja veel kord loe – teadmistes peitub jõud ning teadmisi tuleb osata näidata ja kasutada. Ole julge, uudishimulik ja initsiatiivikas ning ära pelga tegeleda projektide ja õigusküsimustega, milles tunned end teadmiste poolest alguses ebakindlalt. Kui vajad abi, küsi teadjamatelt – olgu selleks õigusprobleem või küsimus büroo toimimise kohta. Kui midagi erialaselt plaanid, vii see ka lõpuni. Kui motivatsioonist jääb puudu, võta appi vana hea nipp: avalik lubadus on parim motivaator. Kui ülesanne tundub mahult ületamatu, võta appi järgmine vana hea nipp: jaota ülesanne väikesteks tükkideks ning sea endale ise ajalimiidid, kaua lubad endal ühele tükile aega kulutada. Treeni endas järjepidevust ja sihikindlust ning säilita vaimustus valdkonna vastu, milles töötad. Ei ole tähtis, millise valdkonnaga tegeled, peaasi, et teed seda kirglikult ja hästi. 

Viimased postitused

Naised advokaadibüroode tipus: Kristel Viru

9. detsember 2022 9:03 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Liisi Jürgen

29. november 2022 8:26 Loe edasi

Staažikate tänulõuna 22.11.2022

23. november 2022 11:48 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Kadri Kallas

21. november 2022 7:22 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Küllike Namm

9. november 2022 9:54 Loe edasi