Tagasi

Naised advokaadibüroode tipus: Pirkka-Marja Põldvere

7. juuni 2022 8:45

 

Pirkka-Marja Põldvere on LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner. Ta tegutseb ka advokatuuri äriõiguse komisjoni liikme ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu aseesimehena. Ühtlasi on ta kahe väikese tüdruku ema, kes vabal ajal armastab reisida, tennist mängida ja – kui kõige selle kõrvalt aega jääb –  siis lugeda.  

 

 

Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?  

 

Minu peamised tegevusvaldkonnad on vaidluste lahendamine (sh arbitraaž) ja üldine ärinõustamine (sh ühinguõiguslikud teemad, aga ka lepingutega seonduvad küsimused, samuti ehituse, planeerimise, geoloogilist uuringute läbiviimise ja kaevandamisega seonduv). Vaidluste lahendamine hõlmab minu jaoks nii vaidluste kohtuvälise lahenduse leidmisele kaasa aitamist kui ka kohtus ja vahekohtus kliendi esindamist, samuti vahekohtunikuna tegutsemist.  

 

Minu jaoks on huvitav ja köitev leida viis, kuidas jõuda igal konkreetsel juhul lahenduseni, mis mõlema poole huvisid ja eesmärke katab, st leida erimeelsuste tegelikke põhjuseid ja otsida neid arvestades lahendust. Ma eristan olemuslikult ühelt poolt vaidluste lahendamist ja teiselt poolt (vahe)kohtuvaidlusi. Mõnikord need mõisted ja protsessid kattuvad, kuid mitte alati. Loomulikult on olukordi, kus kliendi huvide eest seismiseks peabki kohtusse pöörduma ja lõpuni vaidlema, aga kokkuvõttes on ikka väga paljudel juhtudel ettevõtjate huvides leida mõistlik kokkulepe, et põhitegevusega edasi tegeleda. Paljudel juhtudel jõutakse selleni paraku alles pärast mõnda aega (vahe)kohtus vaidlemist.  

 

Kuidas just need valdkonnad minu teemaks kujunesid, on tegelikult raske öelda. See toimus kuidagi orgaaniliselt. Ülikooli ajal olin seotud Teldersi rahvusvahelise avaliku õiguse harjutuskohtuga, ka kursuse- ja bakalaureusetööd tegin teemadel, mis seostusid nii avaliku- kui eraõigusega. Kuidagi selle piiri peal liikudes hakkas mulle huvi pakkuma vahekohtumenetlus ja 2004. aastal omandasin Stockholmi ülikoolist ka rahvusvahelise kommertsarbitraaži alal magistrikraadi. Edasi olen püüdnud sellega nii töiselt kui pooltöiselt (et mitte öelda osaliselt hobikorras) tegeleda ja Eesti vahekohtumenetlust edasi arendada. Kuna vahekohtumenetlus puudutab ennekõike ettevõtjate majandustegevust, siis sellega seondub loogiliselt ka muu ettevõtete nõustamine. Tänapäeval ei saa advokaat olla kõiges tõeliselt hea ja nii olengi püüdnud arendada endas pädevust vaidluste laias mõistes lahendamise, arbitraaži ja äriliste suhete lahendamise valdkonnas.  

 

Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?  

 

Liitusin LEADELL Pilv Advokaadibürooga 2008. aastal vandeadvokaadina. Ma arvan, et mul ei olnud tol hetkel selget sihti, et pean kindlasti partneriks saama. Pigem oli tol ajal mu eesmärk osutada kõrge kvaliteediga õigusabi ja nö töötada ennast erialaselt üles. Olla advokaat, keda teatakse ja tunnustatakse. Samas büroo asjades mõtlesin ja tegutsesin heas usus aktiivselt kaasa ja mulle meeldis see. Arvasin (võib-olla liialt naiivselt, aga tulemust arvestades, mine tea), et küll märgatakse ja küll seeläbi tuleb ka partnerluse pakkumine kui tunnustus. 2012. aastal tehtigi mulle pakkumine partnerite ringiga liituda. Võib-olla, kui ma oleksin olnud mees, siis oleksin varem seda rolli nö nõudma hakanud. Võib-olla ka mitte.   

 

Samal aastal kui partneriks sain, sain ka emaks ja olin poolteist aastat kodus. Selle järel poolteist aastat tööl ja siis uuesti pooleist kodus. Klienditööd ma sel ajal teadlikult ei teinud. Mulle tundus, et väikese lapse kõrvalt ei ole klientide kiiretele nõudmistele vastamine realistlik või seaks mu liigse pinge alla, mille all kannataks kas klient või laps või mina ise. Võib-olla mina ise kõige rohkem, sest, seades eesmärgiks anda endast kliendile parima võimaliku õigusabi osutamiseks kõik, oleksin paratamatult andnud lapsele vähem, kui mu enda nõudmised seda oleksid lubanud. Samas ma ei ole kummagi lapse kõrvalt olnud büroo asjadest ja õigusest päris eemal. Lastega kodus olemise ajal panin kokku Juridica erinumbrit (vaidluste kohtuväline lahendamine 2014/1), kirjutasin arbitraaži ja lepitusmenetluse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaare ja tegelesin mitmete büroo asjadega (sh LEADELL kaubamärgi väljatöötamisega seonduvaga). Nende teemadega tegelemine hoidis mind intellektuaalselt ärksana, aga samas sain toimetada paindliku ajagraafikuga.  

 

Kindlasti on minu tegevust ja edukust advokaadina vahepealne lastega kodus olemise aeg mõjutanud ja võib-olla ka natuke takistanud. Olen kaks korda pidanud tulema tööle tagasi nii, et hakkan oma töölauda uuesti sisuliselt nullist üles ehitama. See on kindlasti mingite aastate vältel mõjutanud minu käivet ja üldist hinnangut minu panusele. Väikeste laste kõrvalt ei ole just lihtne võtta aega õhtustel üritustel ja kliendikohtumistel käimiseks. Seega paratamatult on mingi perioodi vältel selliseid partneri jaoks äärmiselt vajalikke kontakte vähem olnud. Mehena neid pause poleks tõenäoliselt sellisena olnud või need oleksid olnud lühiajalisemad ja väiksema mõjuga advokaadina tegutsemisele. Samas tahan rõhutada, et ma kindlasti ei kahetse neid pause. Tagantjärele targana mõtlen vahel, et võib-olla oleksin võinud jätta endale natuke veel suurema vabaduse.  

 

Ma tahan, et noored naisadvokaadid ei tunneks kuidagi survet, et turul ellujäämise ja edukuse nimel peaksid nad lastega kodus olemise asemel olema ka superemadest aktiivsed advokaadid. Ei pea (kuigi see on igaühe enda valik). Täiesti ok on võtta see aeg ja seejärel edasi minna. Aga selleks, et seda teha oleks võimalik, peavad ka bürood omalt poolt seda etappi väärtustama ja võimaldama paindlikkust. Minul on seda võimaldatud ja selle eest olen tänulik. Samas - eks ma olen ise ka kogu jõu ja võimaluste piires pingutanud, et selline töö ja pereelu ühildamine toimiks. Alati see lihtne ei ole.  

 

Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?  

 

Partner peab olema oma valdkonnas tugev professionaal ja eeskuju. Samuti peab partner olema inimene, kes on valmis erinevaid büroos tekkivaid inimestevahelisi olukordi lahendama, inimesi ära kuulama ja vajadusel otsustama ning vastutust võtma. Partneri positsioon annab teatud täiendava vabaduse, kuid loomulikult ka sellega kaasneva vastutuse. Mingil määral on see roll märk edust ja tulemuslikust tööst, positiivsest hinnangust tehtule – ja seda ka välismaailmale näidatuna. Sellest tulenevalt on partneri roll ilmselt andnud mulle mõnevõrra juurde enesekindlust. Välismaailmaga suheldes on partnerina tõenäoliselt natuke lihtsam kontakte luua kui nö reaadvokaadina.  

 

Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?  

 

Ma arvan, et see on kombinatsioon meessoost juhtide valikutest, naisadvokaatide valikutest, advokaaditöö pingelisest iseloomust ja selle laste kasvatamisega ühildamise keerukusest. Tõenäoliselt mängivad rolli ka meeste heas mõttes nahaalsus ja enesekindlus lüüa uks jalaga lahti ka võib-olla siis, kui sisu nii tugev ei ole. Naised mõtlevad ju sagedasti, et ma ei ole veel nii hea, et seda kohta vääriksin või nõuda julgeksin. Osaliselt sisaldab mu vastus kindlasti ka stereotüüpset mõtlemist, aga ka naiste vähene osakaal advokaadibüroode juhtimises on osaliselt stereotüüpides kinni.  

 

Juhtival positsioonil töötamine – ka advokaadibüroo partnerina – nõuab aega ja suurt panustamist. Seetõttu eeldab see muudes elu rollides teatud tagala olemasolu. Enamikel edukatel meesadvokaatidel on kodune tagala, kes korraldab üldiste igapäevaste küsimuste lahendamise ja katab kõik tekkivad augud. Selleks, et naised saaksid olla juhtivatel positsioonidel, on neil samasugust tagalat vaja või vähemalt mõistlikku sümbioosi. Samas on naistel seda sageli raskem korraldada. Nii saavadki juhtivatel kohtadel tegutseda naised, kes suudavad tööelu ja laste kasvatamist jooksvalt ühildada – mis sageli paneb juhtivatel kohtadel tegutsevatele naistele kokkuvõttes suurema koormuse kui juhtivatel kohtadel tegutsevatele meestele – katta tuleb nii töised kui kodused augud. Kindlasti on ka vastupidiseid näiteid ja kindlasti tegin sellise üldistusega nii mõnelegi mehele ja meesadvokaadile liiga, aga kaldun arvama, et üldine pilt on pigem just selline.  

 

Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline? 

 

On oluline, et naistel oleks võrdsed võimalused advokaadibüroode juhtimises osaleda ja partneriks saada. Samas seda, et kvootidega või muul viisil kunstlikult hakata naispartnerite osakaalu tõstma, ma kindlasti ei toeta. Minu meelest võib see ka vastupidi alandav olla. Mina küll ei tahaks olla partner nii, et teataks, et ma sain selle koha oma soo pärast (tasakaalu otsimiseks), mitte seepärast, et ma olengi hea.  

 

Naiste osalus juhtimises on samas oluline, kuna sageli (mitte alati!) näevad naised olukordade lahendamisel mitmekesisemat pilti kui mehed. Kuna inimesed on emotsionaalsed olevused, siis paratamatult peab ka olukordade lahendamisel sellega arvestama. Majanduslikud ja ratsionaalsed kaalutlused ei ole alati probleemi lahendamisel kõige kaalukamad – ja seda mh ka meeste kontekstis, kes ei pruugi ise vahel arugi saada, et tegutsevad just emotsiooni ajel. 

 

Kuna enamik büroosid koosnevad nii naistest kui meestest, siis on loogiline, et ka juhtimise tasandil on mõlema soo esindajaid, kes võib-olla näeksid maailma oma soo vaatenurgast ja oskaksid seda ka teistega jagada, kaotamata samas eesmärgipäraselt tegutsemise oskust.  

Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?  

 

Seda, et klient valiks büroo just naispartnerite olemasolu järgi, ma kogenud ei ole. Kui konkreetne advokaat on kliendile isiklikult tundmatu, siis pigem valitakse kas vajaliku kompetentsi alusel või on büroos keegi meediast üldiselt tuntud inimene (sageli mees). Kindlasti mõjuvad paljudele meesadvokaadid usaldusväärsemalt kui naised. Võib-olla pole ma ka ise sellest patust päris prii. Ma arvan, et olen välismaa büroode lehti vaadates samuti mõnikord pildi alusel pidanud usaldusväärsemaks mõnda meest kui naist. Samas leian, et see oleneb ka inimesest ja sellest, kuidas naised end presenteerivad. Loomulikult ei pea olema mehelik või näima mehelikuna, aga samas peab olema advokaadi rollis, mitte lihtsalt naine. Vahel tekib naiste pilte vaadates küsimus, kas ikka ollakse rollis.  

 

Minu praktikas on olnud juhtumeid, kus klient eeldab pigem meesadvokaati. Üldjuhul on need tööd seotud idapoolsetest riikidest pärit klientidega. Tasakaaluks on kindlasti palju juhtumeid, kus naisena on võimalik erimeelsuste lahendamisele paremini kaasa aidata kui võib-olla mees-advokaat seda teha saaks.  

 

Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?  

 

LEADELL Pilv Advokaadibüroos on partnerite tasandil sooline tasakaal täiesti paigas: 2 naist, 2 meest. Samas on see pigem juhuslik ja partnerite valik ei ole soost tingitud olnud.  

 

Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?  

 

Õigushariduse omandamise kontekstis on tasakaal juba aastaid olnud pigem naiste poole kaldu ja võiks küsida, mida peaks riik tegema, et see tasakaal meeste poole tagasi kalduks.  

 

Samas on tõsi, et advokaadibüroode juhtivamates rollides on pigem mehed. Naiste osakaalu suurendamine eeldab minu hinnangul ennekõike paindlikkuse suurendamist. Selleks, et naised saaksid ema ja advokaadi/partneri rolli paremini ühildada, peab neil olema võimalus näiteks oma aega iseseisvalt planeerida. Elu on näidanud, et tööpäeva jooksul tuleb ikka ja jälle korraldada perekondlikke asju, aga siis on võimalik tööasju teha tavapärase tööpäeva välisel ajal, kuigi see on sageli väsitav. Kindlasti kehtib see teatud ulatuses ka meeste ja isade kohta, kuid üldine reaalsus on tõenäoliselt siiski see, et emade õlul on sageli suurem osa (ja vahel ka vältimatu osa) laste igapäevase elu korraldamisest.  

 

Teine eeldus – mis ei puuduta küll otseselt advokatuuri – on kindlasti ühiskondlik laiem aktsepteerimine, et ka kodus ei ole kõik tööd traditsiooniliste soorollide põhiselt jaotatud ning et see on täiesti ok, et ka mehed teevad süüa, pesevad nõusid ja pesu või koristavad vms. Näiteks mina olengi saanud ehk kohati oma tööd pühendunult teha just seetõttu, et vajadusel teeb mees lastele süüa või valvab neid, kui ütlen, et mul on vaja õhtul tööle tagasi minna.  

 

Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?  

 

Põhiline soovitus, mida ma noortele annaksin – ja seda olenemata soost – on teha tööd ja pingutada. Töö tegemise all ma ei pea silmas ainult kitsalt klienditööd, vaid ka laiemalt iseendaga töö tegemist: lugeda, harida end, olla huvitatud, olla aktiivne, pakkuda ideid, võimalusel käia välismaal õppimas ja silmaringi laiendamas. Kindlasti on oluline osata keeli.  

 

Klienditöö kontekstis on oluline teha endale asjad selgeks. Advokaadiks kasvamise osa on seejuures selgeks tegemise ja mõistliku arveldamise tasakaalu leidmine, st kuidas anda kvaliteetset õigusabi nii, et ise palju tühja tööd ei tee. Õppige headelt vanematelt kolleegidelt ja leidke keegi, kellelt küsida ja õppida.  

 

Peamine on igal juhul see, et silm peab särama ja peab olema tahet õppida, areneda ja paremaks saada.  

Viimased postitused

Naised advokaadibüroode tipus: Karmen Turk

27. juuni 2022 9:07 Loe edasi

Ukraina Advokatuur: digitaliseerimine lubas jätkata tööd ka sõjas

16. juuni 2022 10:01 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Pirkka-Marja Põldvere

7. juuni 2022 8:48 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Mari Past

25. mai 2022 8:53 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Piret Kergandberg

10. mai 2022 8:39 Loe edasi